Nii, mulle kui enamuse elust suurlinnades peeretanud ja TV-d vaadanud tölplasele jääb arusaamatusk, milles on teema iva, mis vaevab lugupeetud maa-asukaid? Kas see, et linnapeeretajad ei saa aru, mis on hea ja ainuõige? Või kordate endale ja teistele lihtsalt niisama, igaks juhuks ja ajaviiteks üle, et kui hea ja õige on maal elada? Kas linnavurled peaksid endi kallal tööd tegema, arenema ja aru saades tunnistama, et tõesti, olen elanud valesti, elan ka edasi valesti ja halvasti ning tunnistan seda?
Või on Teil siiski suhtlemisvaegus ja eneseväljendamise tung ning vajadus mõnusat small-talki ja vabateema teksti trükkida, inimene on ju ikkagi sotsiaalne olend, paljalt linnulaulu saatel maas püherdada ja jasmiinipõõsasse sirtsutada on mõnus küll, vahel tahaks aga ka seda teistele kiita?
Huvitav, kas linnavurled ka muretsevad, et hajaasustuse tüübid ei saa aru, kui hea on suurlinnas elada?
Pealinnas, kus ma elan, kevadpealinnas nimelt, suleti hiljuti SEB panga kontor, kohalikus postkontoris, mis pole veel suletud, saab midagi siiski asjatada, näiteks teenustasu maksta...aga mina pean siiski leidma lähiajal mingi hetke, et minna metropoli, maakonna keskusesse Paidesse, et sõimata mitte milleski süüdi olevaid klienditeenindajaid, et mu uus magnetkaart ei toimi.
Et miks ma Teile sellest kirjutan? Niisama, mul ka omad vajadused ja probleemid, nagu Teilgi! Kuigi suurlinnades osatakse juba nii mõndagi ravida, sealhulgas ka psüühikaga seotud probleeme.