[Talupoeg taluja]

Elan maal ja mul asub küll kuue... noh seitsme kilomeetri kaugusel esimene tarvilik asutus - rauatarvete/põllumajanduspood. Ahjaa, toidupood ka sealsamas kõrval.

Ja minu viis senti maaelu propageerimiseks:

Liiga kitsalt võtad ette,põld on ikka suurem. Töö jääb pisut poolikuks. Niitmiseks lugeda on palju ja kündmiseks vähe..   Kunas ennast tõsisemalt kätte võtad ja asja parandada mõtled?

[viplala]

Mõni päev tagasi, leidsin ma end Tallinnas sõitmas kolme kilomeetrit tund aega. Kell oli viis õhtul ja oli ummik. Juhuu, ma raiskasin oma elust tund aega tegevusele, mis on minu jaoks vastik ja täiesti mõttetu. Hetk enne seda istusin ma ühes korteris ja vaatasin aknast välja. Ma ei näinud mitte midagi peale inimeste ja autode. Kui ma pilgu korterisse keerasin, nägin neljakandilist pisikest ruumi. Kusagil trepikojas tammusid kellegi sammud, lifti uksed tegid häält ja lae peal haukus koer. See oli nii kuradi ahistav ja rusuv. Kõikjal kuhu ma oma jala tõstsin oli sagimine. Poes, tänaval, koridoris, ummikus. Isegi nii individuaalses kohas nagu korter, ei olnud tegelikult täielikku eraldatust. Terve see päev möödus müra sees. Katkematu müra ja ruum mida sa võõrastega jagama pead. Mulle meeldib muidu Tallinna liikluses sõita. See on lõbus ja kui sa oskad, siis ka kiire aga see ei ole alati nii. Teatud aegadel ja kohtades sind vangistatakse, ning see on juba kuratlikult väsitav, istuda autode vahel, ümber sinu on tuututavad ja seisvad asjad, ning sa ei saa minema. Sama moodi on ka korteriga. Sa oled ümbritsetud teistest, kelle lakkamatut mulinat sa kuulama pead, ning ainus võimalus selle kõigega hakkama saada on harjuda. Ja siis sa harjud ning samas ka mandud vaikselt, ning varsti hakkad oma eluolu kõige õigemaks ja efektiivsemaks variandiks pidama mis on inimese poolt eales maailma loodud, ning kõik teised on lollid, kes ei tea mugavustest essugi, ning puupäise järjekindlusega kütavad puudega ahju... ja siis, mingist hetkest ei saa nad enam sinust aru kui sa neile oma elu kirjeldad, ja nad noogutavad viisakusest kaasa, lähevad koju, keeravad teleka lahti...ja ootavad samasugust homset kui oli eile.

Ma olen täpselt poole oma elust elanud linnas ja mitte iial ei lähe ma sinna vabatahtlikult tagasi elama. 

[maisalup]

Olen ka linnas elanud, täpsemalt 2 aastat Tartus, 1aasta Türil ja 1 aasta Võhmas aga no tõmbab maale tagasi, nüüd on maja künka otsas, lähim naaber 500meetrit ja no mulle meeldib . Talvel puid vedades ja lumega mässates on vahest küll tunne et mis seal korteris viga oli, kuid kui tuleb kevad siis ma saan aru mis seal linnas viga oli. Täpselt sama asi, istud päevad läbi korteris, vaatad kuidas inimesed sagivad ja see pidev müra kurnas mu mõistust. Maal lähen nokitsen õues kui tuju tuleb linnas ei nokitse miskit kui just kaubanduskeskusesse hängima ei lähe  Samas on mul siin kõik olemas paksus metsas 100km lähimast asutusest ei ela...

[kass]

Nii, mulle kui enamuse elust suurlinnades peeretanud ja TV-d vaadanud tölplasele jääb arusaamatusk, milles on teema iva, mis vaevab lugupeetud maa-asukaid? Kas see, et linnapeeretajad ei saa aru, mis on hea ja ainuõige? Või kordate endale ja teistele lihtsalt niisama, igaks juhuks ja ajaviiteks üle, et kui hea ja õige on maal elada? Kas linnavurled peaksid endi kallal tööd tegema, arenema ja aru saades tunnistama, et tõesti, olen elanud valesti, elan ka edasi valesti ja halvasti ning tunnistan seda?
Või on Teil siiski suhtlemisvaegus ja eneseväljendamise tung ning vajadus mõnusat small-talki ja vabateema teksti trükkida, inimene on ju ikkagi sotsiaalne olend, paljalt linnulaulu saatel maas püherdada ja jasmiinipõõsasse sirtsutada on mõnus küll, vahel tahaks aga ka seda teistele kiita?
Huvitav, kas linnavurled ka muretsevad, et hajaasustuse tüübid ei saa aru, kui hea on suurlinnas elada?
Pealinnas, kus ma elan, kevadpealinnas nimelt, suleti hiljuti SEB panga kontor, kohalikus postkontoris, mis pole veel suletud, saab midagi siiski asjatada, näiteks teenustasu maksta...aga mina pean siiski leidma lähiajal mingi hetke, et minna metropoli, maakonna keskusesse Paidesse, et sõimata mitte milleski süüdi olevaid klienditeenindajaid, et mu uus magnetkaart ei toimi.
Et miks ma Teile sellest kirjutan? Niisama, mul ka omad vajadused ja probleemid, nagu Teilgi! Kuigi suurlinnades osatakse juba nii mõndagi ravida, sealhulgas ka psüühikaga seotud probleeme. 

[Jansa]

Ma jälle arvan, et maailmas on kuskil 6 miljardit tõde, mõned ilmselt kattuvad.

[Sten]

Mulle meeldib ka rohkem maal elada, aga tahaks teada, kust kellegi jaoks "maa" hakkab?
Vanasti olid ka külades naabrid 50m kaugusel nagu praegu põllupealsetes uusmajades. Või peab naaber olema 1km kaugusel, et oleks maa? Kas alevis tohid elada oma majas, et oleksid maal?

[donn]

Nii, mulle kui enamuse elust suurlinnades peeretanud ja TV-d vaadanud tölplasele jääb arusaamatusk, milles on teema iva, mis vaevab lugupeetud maa-asukaid?
...
Kuigi suurlinnades osatakse juba nii mõndagi ravida, sealhulgas ka psüühikaga seotud probleeme. 

Mind isiklikult vaevab see, et meie pealinnast pärit inimestel on kombeks küsida minu, kui meie riigi "kauge perifeeria" elanikult, millal ma viimati üldse pealinnas käisin nagu see oleks teatud arv kordi mingi perioodi jooksul must-be asi, milleta ma elada ei peaks saama. Samas kuskilt reisult tulles ja lennujaamas maandudes näen, et ka pealinn on samasugune väike küla nagu kõik teised siin Eestis võrreldes äsja nähtud mastaapidega. Ärge saage nüüd valesti aru, aga vahel on linnainimesega suheldes samasugune tunne nagu õue sõitnud jehoova-tunnistajatega, kes raiuvad näivalt viisakal ent pealekäival viisil oma, aga kellega alati jutt lühikeseks jääb. Kuigi jah, eks praegune teema võib maainimesest jätta samasuguse mulje linnainimesele.

Noh, siis on selge - kõigil linnaelanikel peaks siis psüühika olema terveks ravitud. Aga kes ravijaid ravis? 


Elamine on valik.

[diesel]

lugupeetud kassihärra servapidi juba mõistab teema uba.
kui täpsemalt väljendada, siis mõistagi on teema tehtud selleks, et juhmid maakad saaksid üksteise võidu oma oskamatust ja suutmatust kuidagimoodi õigustada.
on ju siililegi selge, et kõik vähegi asjalikud tüübid kolivad kuskile linna ja veel asjalikumad päälinna ja päris asjalikud juba välismaisesse linna.

[Basilio]

kui täpsemalt väljendada, siis mõistagi on teema tehtud selleks, et juhmid maakad saaksid üksteise võidu oma oskamatust ja suutmatust kuidagimoodi õigustada.
on ju siililegi selge, et kõik vähegi asjalikud tüübid kolivad kuskile linna ja veel asjalikumad päälinna ja päris asjalikud juba välismaisesse linna.

Vale puha! Nagu ütleb sõber, kelle (muidu vaikse)maakodu naabritele ilusatel nädalavahetustel kilulinnast suvitajad tulevad ja esimese asjana auto helisüsteemil nupud kagusse keeravad: "Õigus! Maale tulebki kultuuri tuua!" 

[Basilio]

Mind isiklikult vaevab see, et meie pealinnast pärit inimestel on kombeks küsida minu, kui meie riigi "kauge perifeeria" elanikult, millal ma viimati üldse pealinnas käisin nagu see oleks teatud arv kordi mingi perioodi jooksul must-be asi, milleta ma elada ei peaks saama. 

+1  Suisa närvi ajab see kui oled pealinna elanikule midagi müünud või niisama lubanud anda ja see siis nii muu seas küsib, et millal ma talle selle asja ära toon. Imestad ja vastad et ei too ma midagi, et võin postiga saata kui kulud kinni maksad. Siis imestatakse juba tõsiselt: "No korra nädalas ikka ju Tallinnas käid?!"
Kui siis ütled et parimal juhul korra aastas ja siis on omal tegemist, vaadatakse nagu poolemeelset, kelle koht peaks olema "pehmes toas".

[kass]

Väike kaval näpunäide - õpetussõna : "Ärge suhelge nende tallinnlastega, miks Te rikute oma elu!?"

[Talupoeg taluja]

Väike kaval näpunäide - õpetussõna : "Ärge suhelge nende tallinnlastega, miks Te rikute oma elu!?"

Just!

Suhelge omasuguste provintsi talumatsidega,kes on igast otsast rõõsad,rõõmsameelsed,kes ei tõmba teil nahka üle kõrvade. Tulevad alati priskete põskedega teepeal vastu,ühes käes saiapäts ja teises roostetanud rauatükk... Sõpradeks valige alati selliseid,kelle jutt ei haki mingite arusaamatute sõnadega... Ja tõesti,kui ei sobi,terve riik on täis toredaid inimesi keda võiks kohe kallistada igal sammul aga nad krdid käivad nii mornide nägudega ringi... ja ei tunne sellepärast ära kah kohe .

[DevilDeVille]

Tore huumoriteema taaskord. 

*Mulle meeldib linnas see, et saab käia teatris ja muuseumis ja loomaaias ja kinos ja kontserdil. Ja joomas. Ja et nendelt käimistelt annab end loetud minutitega magamisasendisse sättida. 

*Maal meeldib see, et saab käia seenel ja marjul ja niisama jõeääres istuda või vaikuses oma maatükil liha põletada. Või (nagu üks olulisemaid plusse statistika võtmes paistab olema) lihtsalt nurgataga kusel käia. 

[Martti]

Ka maal elades tooks veel ühe tähelepaneku välja, nimelt ei tea kunagi mis nädalapäev on

Nii ta on jah, ja kui keegi kaugemalt külla tuleb, siis tead et järelikult on nädalavahetus kätte jõudnud. Liiga kaua kauges maanurgas viibides(nädala jooksul inimesi ei näinud) hakkasin iseendaga rääkima. Pidavat normaalne olema

[supp]

noh, ma ka nagu peaaegu maakas, ehk kuressaare inime - alguses kui sai kooli kolitud, peale keskooli, siis oli jube igatsus väikelinnajärgi, aga praegu 20a hiljem ei suuda ma saares üle 3-4 päeva olla, igasugu puude lappimised-saagimised, muruniitmised jne ja muud säärased tegevused tekitavad mul tülgastust, kuna lapsena sai seda oksendamisena tehtud jne
korteris ka ei meeldi olla, ilmselt ostan varsti viimsiisse ridaelamu boxi, ja teen oma maalapile sinna juurde autolammutuse

[Kadari]

Tooks veel mõned plussid. 
Tuled hommikumantlis hommikul õue ja kused vastu vanat puud ja keegi ei köhi. 
 

Vot see on laialt levinud põhi argument, mida igal pool kõik koguaeg räägivad.
Aga vot mina ei ole aru saanud, mis krdi vajadus on oma hoovi kusta??? Et suvel palavaga puu all seda aroomi nuuskimas käia või pärast seal paljujalu sees plätserdada või on teil juhtimisega probleemid, et naise käest täis lödistatud prill-laua pärast mitte vastu kuplit saada, pritsite oma hoovi täis. 
Või veel mingi versioon, miks on vaja enda hoov, kus lapsed mängivad ja ise ringi tatsud täis kusta???
Sittuge ka juba siis trepi kõrvale!!!

Käimla, kui selline hakkas eesti maapiirkondades laiemalt levima alles 19. sajandi teises pooles ja 20. sajandi alguses. Proovi nüüd ette kujutada, et eestlane on aegade algusest saadik põõsa ees ja põõsas sees vett visanud. Ja mitte ainult, sinna on tehtud ka muid ja tänapäeva inimese mõistes vaat et kriminaalseid tegusid - roojatud nimelt!!! Nii on neid asju sajandeid toimetatud, ilma valehäbita ja silmi peitmata kusjuures. See, et mõned mehed on vastupidiselt üldisele linnastumisele valinud veidi karusema alternatiivi ja asju esiisade kombel toimetavad, ei ole mitte häbiasi vaid privileeg!!!

[Marko]

supp, ridaelamubox on vist mõttetuim koduversioon üldse, kui üldse siis otsapealne aga ikkagi...
Aga Viimsisse lisanduvad asjalikud inimesed teevad muidugi headmeelt.

Marko@kitsedhommikulaknaalljalähimasserockiklubisse20minutit

Ärge seal liialt kadestage, siingi miinuseid aga kusemise koha valin küll ise, Luise tänaval oli sellega märkimisväärseid raskusi

[maitus]

Kusemine tundub siin üsna kaalukas argument olema ...Eks see, et kas otse trepilt kusemine võimalik on, ei sõltu elukohast vaid rohkem sellest, et kas inimene tunneb ennast vabalt või vaevleb ta komplekside käes . Olen ka Tallinnas elanud- õppinud ja tean omast käest, et kui suisel ajal palavaga pole nädal või paar vihma sadanud, siis vähemalt vanalinnas on küll selline kirbe laagerdanud kuseving üleval, mis mõnest kangialusest möödudes lausa silma märjaks ja kipitama võtab. Fekaali peal libastumise võimalus on ka linnas tunduvalt suurem kui maal. Ei tea kas on siis tegu maalt linna läinud inimestega või ei ole ürgne kutse ka linnainimestes surnud . Ja nimekiri, mida ühe linnas kasvava põõsa alt peale fekaalide veel leida võib, on üsna pikk ja ettearvamatu: alates tühajast taarast, millel enamusel näputotsa suurune vindiga kael peal on ja lõpetades tampooonide, süstalde ja kondoomidega..- maal vaevalt sellist põõsast kusagilt leiab . Ka pargipingil istub linnainimene teistmoodi kui maakas. Nimelt on linnainiese tallad seal kuhu maamees istuks ja perse seal kuhu maamees selja toetaks. Aga asjal on muidugi ka mõte sees, sest sellises istumistehnikas, on hea ka liigsest ballastist vabaneda ....

[Basilio]

supp, ridaelamubox on vist mõttetuim koduversioon üldse, kui üldse siis otsapealne aga ikkagi...

Ei ole, ridaelamuboksis on sul 1-2 seina naabri(te)ga koos ja küttekulu eeldatavalt väiksem. Buumiaegses kinnisvaraarendajate poolt aretatud n.n. pilpakülas on privaatsust ja ruumi enamvähem sama palju kui ridaelamus, aga küttearve suurem, sest majadel vahed sees. No nii mina oma pisikese peaga arvan. Pilpakülad on mõeldud oma majast unistavate põliste korteriinimeste käest raha väljapetmiseks ja liisingut jaganud pankade nuumamiseks. Muud otstarvet ma neil ei näe. Kunagised head põllumaad on nende pilpaküladega p*** keeratud. See kui sul on kirjamargi suurune murulapike niita, naabrid jõllitavad akendest sisse ja kaks autot enam maja ette ära ei mahu, see pole maal elamine, olgu aadress milline tahes.

[Basilio]

Käimla, kui selline hakkas eesti maapiirkondades laiemalt levima alles 19. sajandi teises pooles ja 20. sajandi alguses. Proovi nüüd ette kujutada, et eestlane on aegade algusest saadik põõsa ees ja põõsas sees vett visanud. Ja mitte ainult, sinna on tehtud ka muid ja tänapäeva inimese mõistes vaat et kriminaalseid tegusid - roojatud nimelt!!! Nii on neid asju sajandeid toimetatud, ilma valehäbita ja silmi peitmata kusjuures. 

Kui mu mälu ei peta, siis ehitati esimesed kemmergud pahade mõisahärrade käsul. Ja siis käidi perega ikka lepikus edasi, sest selline oli komme...