[dworkin]

Tere

Võib-olla leidub siin foorumis inimesi kes kunagi sellise paadimootoriga kokku on puutunud. Ostsin omale hiljuti nokitsemiseks vana puupaadi, millega sain kaasa ka kaks sinna originaalis kuuluvat keskmootorit, üks sõitev, teine varuosadeks.
Mootori mark on CM-557. Tegemist on kahetaktilise, 13.5 hj, kahe silindriga, vesijahutusega mootoriga.
http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/43...97687d.jpg
http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/43...12d243.jpg
Kuna praeguste ilmadega paadiga tegeleda ei saa, siis olen käsile võtnud mootori ning seoses sellega on mul abi tarvis.

Esiteks: kas keegi on varem sellise mootoriga kokku puutunud? Kas keegi oskab omast kogemusest midagi rääkida töökindlusest, kütusekulust?

Teiseks: laias laastus saan ma ju mootori tööpõhimõttest aru kuid siin hakkab mul hetkel juhe kokku jooksma.
Siin pildil on näha "sisselaskekollektor" mille otsas käib karburaator:
http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/43...3f88df.jpg
Kui "kollektor" ja selle all olev kaan küljest kruttida, tulevad päevavalgele miskised neli "lapakat
http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/43...533326.jpg
Ja kui need ka eemaldada siis on näha väntvõll
http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/43...7cd32c.jpg
Mida kuradit see bensiin seal karteris teeb?

Ilmselt on asjaga seotud ikkagi ka see "junn" (siin samal pildil, millel voolik küljes: http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/43...3f88df.jpg). Kui see "junn" eemaldada on sealt näha ka miskine auk mis võiks silindrisse minna.
Aga ikkagi ei hooma ma, mis moodi süsteem töötab. Sest ilmselt tuleb paagist bensiin esimesena just sinna "junni" ja läheb sealt edasi karburaatorisse.

Tehniline sõnavara on mul tugev, samuti piltide lisamise oskus.
Aga kui sellele tähelepanu mitte pöörata siis igasugune abi on väga teretulnud.
Haugipüügi hooaja alguseks peaks paat juba vees olema koos töötava mootoriga.

Parimat
Lauri

[metsakohin]

Alustuseks tee endale selgeks kahetaktilise mootori tööpõhimõte, siis saad teada, mida bensiin karteris teeb. Peale teadmiste omandamist muutub taastamine ka lõbusamaks. Vaata sealt kuidas asi töötab ja mujalt ka.

Head pealehakkamist

[künnimees]

Minu kogemused küll vähemalt 15 aasta tagused ja rohkem kõrvaltvaataja pilgu läbi, kuid ehk on abiks.

,,Junn'' peaks olema kütusepump, töötas vist karteris tekkiva hõrenduse toimel. Mootori sisselaske neli lapakat on plaatklapid (reed valve), tagavad ülerõhu kolvi allaliikumise ajal. Karburaatoriks oli Vjatka oma, õhu filtri asemel alumiiniumist ,,seen". Küttesegu on nagu vene kahetaktilisel ikka: 1/20 mootoriõli/bensiini.

Veel on meeles, et kõige kapriissem asi oli veepump, mis asub käigukasti poolt vaadates all paremas ääres. Selle tiivik on kummist ja vulkaniseeritud soontega metallpuksile, mis kippus kummi küljest irduma. Mootori käivitmisel ei suutnud pump vett üles imeda, mistõttu vesi tuli alguses toru kaudu pumpa kallata. Magneeto märjaks saamisega oli ka aeg-ajalt probleeme. Käigukastis on sidur ja üks käik edasi, teine tagasi. Sama mootori vanem mudel oli ümara ja ühe detailina valatud veesärgiga, värvus sinine või merehall. Kui toimis, oli hea masin, liigutas viie inimesega puupaati iga ilmaga ja umbes 15..20 km/h.

Algselt olevat see mootor konstrueeritud mingi veepaiskuriga jõekaatri jaoks. 

[edvard]

    Tere.

  Olen selliste mootoritega varustatud paatidega kalastamas käinud , muidugi ammu . Mootori käivitamisel oli vaja kiiret ja "teravat" jalaliigutust , vahest kõrges eas kalastajad jäid merehätta suutmata mootorit käivitada ( sadamast merele minnes oli mootor käivitatud sadama töötaja poolt ) . Paadis oli tingimata kaasas nn. esmaabipakk , mis sisaldas kruvikeerajat , küünlavõtit , kaht süüteküünalt , raketipüstolit punaste signaalrakettidega ja muidugi raadiosaatja/ vastuvõtja . Ise küll kunagi hätta ei jäänud , küll juhtus , et tuli abivajajaid pukseerida.

[karvik]

[dworkin]

Sul, metsakohin, on 100% õigus. Igasuguse mootori tööpõhimõtte tundmine on ainult kasulik. Aga nagu ka Sinu viidatud videos näha on, satub bensiini ja õhu segu mingit kanalit pidi siiski silindrisse. Küllap siis ka sellel mootoril. Minu senine kogemus kahetaktiliste mootoritega on piirdunud vene mopeedidega, kus nii sisselaske kui ka väljalaske avad olid silindris.
Vastus on igaljuhul käes. Bensiin tuleb pumpa, pumbast edasi karburaatorisse ja sealt edasi kuhu iganes insenerid ette on näinud.

Kas keegi julgeb arvamust avaldada: kui pump vahelt välja jätta ning kütus langeks karburaatorisse gravitatsiooni jõul. Ehk paak on lihtsalt mootorist kõrgemal. Kas selline asi hakkaks tööle?

Ja künnimehe meenutused on just need kogemused mida ma ka ootan. Jutt kiiruse kohta annab jällegi motivatsiooni, et vanake ellu äratada.

Igavesti lihtne oleks ju ahtrisse mingi 20 hj Yamaha päramootor ehitada. Iseasi kuidas see välja paistma jääks.

Kas veepumpa oleks ka võimalik kuidagi moderniseerida? Mingisugune 12v töötav pump sinna panna, sest lõpuks pole ju kuigi keeruline sinna ka mingi väiksem auto genekas rihma ajamil peale panna. Neid veepumba jubinaid sain mootoritega kaasa küll, kaasaarvatud kummist tiivikud.

Kust täna saab osta vene mootoritele mõeldud jubinaid (Tallinn, Harjumaa)? Küünlad, juhtmed, piibud, tihendimaterjal? Vana Volga pood pandi vist kinni.

Samuti kui eemaldada plokikaas, kas on võimalik millestki ise teha uus kaane tihend? Seda vist suvalisest tihendimaterjalist päris välja ei lõika?

Mis puudutab hätta jäämist siis selleks tarbeks saab ilmselt alati väike päramootor kaasas olema. Samuti pole mul mingit plaani sellega maailma avastama minna, vaid siiski ranniku ääres tuiata. Ja mis puudutab minu jalgu, siis ma olen veel noor inimene ja teravusest puudust pole .

Parimat
Lauri

[Elektrimeez]

Selles videos on kõik ju hästi näha, kogu küttesegu liikumine. Lisaksin veel juurde, et see kõver roostes toru mida sa sisselaskekollektoriks pead on kellegi isearetus. Ümber ära midagi küll ehita, hea kui ta selliselgi kujul töötab. Üldiselt paras sitanikerdis, tänapäevad on ka paremaid saada.

[karvik]

Minu senine kogemus kahetaktiliste mootoritega on piirdunud vene mopeedidega, kus nii sisselaske kui ka väljalaske avad olid silindris.

Minu pandud väike mudel on just seda tüüpi nagu olid vanasti vene mopid kus klappi ülesannet täitis kolb. Põlemissegu käis ikka enne karterist läbi ja siis silindrisse. Karterisse tekkinud hõrendus tiris segu karterisse ja kui kolb karpast tuleva akna sulges suruti ülerõhutõttu segu silindrisse.

Punnade(D8, D6jne) mootoritel käib põlemissegu sootuks läbi väntvõlli ja sealt karterisse ja edasi silindrisse.

A. Palu "Mootorrattad ja Mootorollerid" Tuleb kindlasti kasuks mootori õppimisel.

Muide kahetaktise videos näidataks ka üht OHV mootorit niiduki peal, mis kuidagi ei ole 2 takti.

[Elektrimeez]

Siin mõned pildid sellest isendist http://www.chipmaker.ru/topic/129731/

[dworkin]

Vägev. Kas pildilt nähtav karburaator on Vjatka oma?

[ahtos]

Veepump tehti tekstoliidist labade peale ringi Katera i jahtõ mingis numbris olid joonised ja mõõdud.Muidu oli nagu kõikide mootoritega-pead aru saama mida ta antud hetkel tahab,magneeto magnet jäi nõrgaks ja sellest ka säde viletsaks,aga sinna saab muu ja töökindlama süüte peale aretada.Paak kõrgemale või 12v bensu pump ja nagu merel ikka filtrid ja settepotid vahele-omal vähem nu..i veepeal .Karpaks sai vist Jawa oma pandud ja kui õieti mäletan,siis 250 oma vist.Kui midagi selgusetuks jäi küsi julgelt.

[vootele]

[dworkin]

Google põhjatutest avarustest olen ka mõne pildi leidnud, siiski üleliia informatsiooni nagu pole. Osad kiidavad, osad laidavad. Ilmselt proovin ma esimese hooga kahest ühe kokku panna ja omal nahal järgi proovida.

Mis see töökindlam süüde näiteks olla võiks?
Kas on täna üldse reaalne kuskilt osta uus Vjatka karburaator?

[qwerty009]

Isiklikult ostaksin rolleriklubi foorumist http://www.rolleriklubi.net/viewforum.php?f=66 odavalt korraliku 28mm tänapäevase karpa sinna peale. Saaks kordi parem ning karpa segu osas igast gaasi asendist timmitav.
Eeldab muidugi sisselaskekollektori väikest modifikatsiooni.
Paagi võid panna kõrgemale ning asi toimib gravitatsiooniga, kuid alternatiivina võid 10€ eest ebay'st vaakumpumba ka tellida.
Tööpõhimõte pumbal selline, et sisselaskekollektoril (tegelikult kaasaegsel rolleri vms karpal on karpa küljes väike vooliku ühendus) kuhu läheb külge voolik mille teine ots läheb pumba külge. Sealt siis rõhu muutumisel lutsutatakse membraani mis omakorda pumpab bensiini. Pumba külge läheb kokku 3 voolikut (küte sisse, küte välja ja vaakum).

[dworkin]

Jah, moderne karburaator, moderne süüde ja moderne veepump. Küll rauaosa juba vastu peab.
Igasugused sellised nõuanded teretulnud.

[Walter]

Niipalju kui ma mäletan oli see käivitamise/sädeme osas kapriisne mootor. Kui käima sai siis töötas aga   mootori maha jahtudes käivitamisel ei aidanud muud kui küünlad maha, liivapaberiga puhtaks ja siis läks esimesest matsust. Algul arvasime et valed küünlad, vale karpa reguleering, magneeto vigane, vale bensiini-õli koostis, sai proovitud erinevaid asju aga miskit ei aidanud. Veepumba probleeme ei mäleta et oleks olnud. Kütus voolas sel ise peale kuna paak asus kõrgel paadi ninas ja mootor piisavalt madalal. Hommikune niiskus kippus küll sädeme kvaliteedile mõjuma ja üldse tolle aja bensukad polnud meremootorid, sellest ka sellest aparaadist loobumine diisliga kulguri kasuks. Aasta oli siis vast 80-ndate algus Haapsalus.

[qwerty009]

Kui antud mootori süütepol ei toimeta, siis võrdlemisi lihtne ning lolikindel lahendus on teha see ümber elektronsüütele mis võtaks toite akult. Asja miinus on see ,et akut tuleb aegajalt laadida ning kui see tühjaks peaks saama jääd merehätta.

Vaja oleks akut, mingi auto süütepooli, oomipoest vms kohast elektronsüüte komplekti. Tegemist on nn konstruktor komplektiga mille peab ise kokku jootma.
Asja pluss on see, et säde on tugev ning süsteem ise töökindlam.

[dworkin]

Kui antud mootori süütepol ei toimeta, siis võrdlemisi lihtne ning lolikindel lahendus on teha see ümber elektronsüütele mis võtaks toite akult. Asja miinus on see ,et akut tuleb aegajalt laadida ning kui see tühjaks peaks saama jääd merehätta.

Vaja oleks akut, mingi auto süütepooli, oomipoest vms kohast elektronsüüte komplekti. Tegemist on nn konstruktor komplektiga mille peab ise kokku jootma.
Asja pluss on see, et säde on tugev ning süsteem ise töökindlam.

See vist päris nii lihtne pole. Mootor on kahe silindriga, miski peaks seal seda sädet jagama ka.

[2715]

Ärge üle ka mõelge selle teise süüte aretamisega sest magneeto on väga hea lahendus süüte jaoks.
Lihtsalt see tuleb koostada korralikest osadest ja hoolikalt välja reguleerida.
Karbussiks aga soovitaks kindlasti vaadata midagi sellist millel on düüsi reguleerimise kruvi.
Võimaldab mootori kiiresti ilusti häälde panna ja ökonoomseks saada.
Näiteks osadel Ameerika lumepuhuritel on veel senini peadüüs kruviga reguleeritav.

[Elektrimeez]

Nojah, eks remontida võib igasugust tehnikat aga kas sel alati mõtet on? Esimene asi mida paadimootorilt nõuda on töökindlus - meri pole see millega nalja teha ja halvemal juhul on hinnaks inimelud. Ütlen otse, et sea selga sadul sobib paremini kui see nähtus paadimootoriks. Juba alumiiniumkorpus merevees on paras naljanumber, magneeto on pandud sellisesse kohta kus see lihtsalt peab märjaks saama koos sellest tulenevaga -  seda loetelu võiks jätkata. Trüki googlesse vene tähtedega selle mootori tüüp ja vaata kuipalju positiivset sealt tuleb. Rohkem on sõimu küll purunevate nõellaagrite küll puuduvate varuosade kohta. Loodad küll, et raud vastu peab aga kas oled kontrollinud millises seisukorras on kõik liikuvad osad? Kokkuvõttes soovitan remondiks kuluva aja ja energia suunata asjalikuma aparaadi soetamiseks.