09-02-2015, 19:54 PM
Noh purkla gurud, praegalt päikeselised ilmad, kuda tootlikus on? 
Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi
10-02-2015, 00:02 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 10-02-2015, 00:06 AM ja muutjaks oli Basilio.)
(09-02-2015, 19:54 PM)autojuht Kirjutas: Noh purkla gurud, praegalt päikeselised ilmad, kuda tootlikus on?Too mulle ka kotiga päikest kui sul on, küll siis toodab ka!
Tegelikult kütab praeguse päikese kõrguse juures juba 4h jutti täitsa korralikult. Kui ainult vanajumal päikest raatsib anda. Peab vist minema kirikusse küünlaid panema või midagi.
Tavaliselt ongi detsember ning jaanuar suht pilvised ja päikest hakkab saama veebruari keskpaigas või lõpu poole. Näis kuidas sel aastal.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
10-02-2015, 01:24 AM
(10-02-2015, 00:02 AM)Basilio Kirjutas:(09-02-2015, 19:54 PM)autojuht Kirjutas: Noh purkla gurud, praegalt päikeselised ilmad, kuda tootlikus on?Too mulle ka kotiga päikest kui sul on, küll siis toodab ka!
Oleks sa hommikul küsinud siis oleks jõudnud päevajooksul päris hulga päikest kotti toppida.
10-02-2015, 14:08 PM
No täna on päikest korvi ja kotiga. Toad suviselt valged ja õhk ka varjus 6 kraadi plussis.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу.
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
11-02-2015, 09:39 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 11-02-2015, 09:44 AM ja muutjaks oli Basilio.)
Eile oli tõesti erk päike ja õhkki soe. Poole üheteistkümnest hakkas purkla kütma ja millal lõpetas, ei tea täpselt öelda. Oli muud tegemist. Pakun poole viie kanti. Keskküte rakendus alles kella seitsme ajal õhtul, sinnamaani oli niisamagi soe. Kütte kokkuhoid 1/3 tavapärasest, ülejäänud 2/3 hulka käib ka tarbevee soojendamine. Kogu kokkuhoid ei tulnud küll purklast, eks osa tuli otse läbi seinte-akende ja tänu soojale välisõhule vähenes ka soojakadu. Purkla pinna kõrgeim temperatuur lõuna ajal +66*C, tuppa mineva õhu temp samal ajal +46*C. Suurema osa ajast samad temperatuurid umbes +50*C ja +40*C. Toatemp keris õhtuks +24*C peale, muidu keskküttel reguleeritud +21*C peale. Tuletan meelde, et purklat ehitama hakates sai arvestatud reaalseks päikesega kütmise ajaks märts-aprill-mai ja september-oktoober. Võimekus kütta ka talvekuudel on seega meeldivaks boonuseks, oleks aga rohkem päikest!
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
11-02-2015, 20:42 PM
Tere. Jagan ka veidi infot, jälgisin täna päikesepaneelide toimetusi, ja sain päevatoodanguks 0,65 KWh, ilmselt oleks rohkem, aga kontroller lõpetab liiga vara ära, akud tahaksid veel. Maksimumvõimsus oli u 160W, tuuliku oma läheb kontrollerist mööda, ja seda ei mõõdeta.
12-02-2015, 17:57 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 12-02-2015, 18:00 PM ja muutjaks oli Basilio.)
Aga miks sul tuuliku vurts mööda läheb, kas kontroller ei kannata välja või asub liiga kaugel?
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
12-02-2015, 21:28 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 12-02-2015, 21:32 PM ja muutjaks oli USSR V4.)
Kui kontroller leiab, et akud on täis, siis lülitatakse paneelid järelt ära, kui seda teha tuulikuga, siis tugeva tuulega läheks tiivik orbiidile, koormust pole ju. Lisaks saavad akud kätte puudujääva osa laadimisest, mis kontrolleri agaruse tõttu paneelidest tulemata jääb, tuulikud pressivad jõuga ja kontrollimatult voolu akusse, seetõttu saavad akud tugeva tuulega lõpuni täis laetud (16,5 V). Akusid on piisavalt palju, nii, et tuulikud neile liiga teha ei saa. Kontroller (40 A) on ka liiga lahja, mitte veel, aga varsti on, paneelide max vool on peaaegu 60A.
13-02-2015, 10:27 AM
See on jah, minu teada põhiline(ainuke?) vahe päikese ja tuuliku kontrolleritel, et tuuliku oma lülitab akude täitumise puhul järgi n.n. "dump loadi" et tuulik lõhkuma ei läheks. Kas akude keetmine tuuliste ilmadega aga kõige parem lahendus on... Mina vaataksin ringi 12V veesoojendi või soojapuhuri järele. Kui e-vaba lekter niisama raisku läheb siis on kahju küll. Vee võtab silma! Parem kütaks siis tuba või tarbevett sellega. Kui sul on väikese võimsusega elektriline põrandaküte kusagil, siis saab sedagi läbi inverteri toita. Mina kasutan suvel auto puhastamiseks väiksemat tolmuimejat ja heki pügamiseks elektrilist hekipügajat läbi inverteri ja töötavad küll. Kastmisvett pumpan suvel ka kaevust päikesejõul. Kui hästi läbi mõelda, siis energiat üle ei jää, ikka annab kuhugi panna.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
14-02-2015, 00:40 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 14-02-2015, 00:41 AM ja muutjaks oli vootele.)
Hakkasin ka tuulegenekat ehitama. Kasutan ära e-ratta upgrade käigus üle jäänud Velectris rummumootorit. Testimisel tuli käega keerutades kahe faasi vahelt 30V kanti ning keerutamise ajal lühistades käis päris korralik säde juhtmete vahel.
Ühendan sinna 100A 3-faasilise dioodsilla, geneka juures juba alalisvooluks. Kontaktrõngad saan vanast mosse genekast.
Tellisin ära ka kolm sellist laba:
http://www.ebay.com/itm/251820744727
Ühendan sinna 100A 3-faasilise dioodsilla, geneka juures juba alalisvooluks. Kontaktrõngad saan vanast mosse genekast.
Tellisin ära ka kolm sellist laba:
http://www.ebay.com/itm/251820744727
16-02-2015, 00:15 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 16-02-2015, 01:16 AM ja muutjaks oli karvik.)
Veidi uurimist sarnase mootori kasutuse kohta. http://www.thebackshed.com/forum/forum_p...PN=0&TPN=1
Suur säde on induktsioon vooludest pärit ja kaarleegi laadne toode.
Kurat ikka sai isu targutada võitu ja eks peab leppima.
Nende labadega võib tekkida käivitusel probleem. TSR on neil märgitud 7 ja see tähendab, et käivitusjõud väike. Kui aga minema saavad, siis annavad head pööret. Pakuks laadima hakkavaks pöördeks kusagile 260p/min kanti. Selline pööre siis seepärast, et on kerge varuga, et suurema tuule juures liigkoormuse tõttu labad varingusse ei satuks.
Käivitust saab parendada laba seadenurga suurendamisega. Mis küll vähendab TSR-i, aga annab väikese tuulega parema käivituse. Esialgu võiks isegi sedasi katsetada, et laba tipp jääks kusagil 4 kraadi(TSR7 on u. 1kraad). Siis peaks olema TSR kusagil 5 ja laadimahakkamise pöörded kusagil 200p/min.
Parim lahendus oleks muidugi muutuva labanurgaga tiivik, mis võimaldaks TSR-i koguaeg optimaalse hoida ja tootlikus tõuseks märgatavalt.
Veel on võimalus kasutada MPPT-d, aga sellise suuruse juures oleks selle tasuvus küsitav ja käivitus probleemi see ei lahenda.
Ehk leiad aega anda infot mootori takistuse ja volti pöörde kohta.
Edu!
Suur säde on induktsioon vooludest pärit ja kaarleegi laadne toode.
Kurat ikka sai isu targutada võitu ja eks peab leppima.
Nende labadega võib tekkida käivitusel probleem. TSR on neil märgitud 7 ja see tähendab, et käivitusjõud väike. Kui aga minema saavad, siis annavad head pööret. Pakuks laadima hakkavaks pöördeks kusagile 260p/min kanti. Selline pööre siis seepärast, et on kerge varuga, et suurema tuule juures liigkoormuse tõttu labad varingusse ei satuks.
Käivitust saab parendada laba seadenurga suurendamisega. Mis küll vähendab TSR-i, aga annab väikese tuulega parema käivituse. Esialgu võiks isegi sedasi katsetada, et laba tipp jääks kusagil 4 kraadi(TSR7 on u. 1kraad). Siis peaks olema TSR kusagil 5 ja laadimahakkamise pöörded kusagil 200p/min.
Parim lahendus oleks muidugi muutuva labanurgaga tiivik, mis võimaldaks TSR-i koguaeg optimaalse hoida ja tootlikus tõuseks märgatavalt.
Veel on võimalus kasutada MPPT-d, aga sellise suuruse juures oleks selle tasuvus küsitav ja käivitus probleemi see ei lahenda.
Ehk leiad aega anda infot mootori takistuse ja volti pöörde kohta.
Edu!
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
16-02-2015, 19:50 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 16-02-2015, 19:54 PM ja muutjaks oli vootele.)
Kõige rohkem kardan, et see tiivik käib elektrimasinast üle, nagu sinu lingil seal ühel tegelasel ka juhtus - temperatuur koguneb ja koguneb ning mingi aeg on mähised kutud...
Kusjuures ma täitsa mõtlen, kas äkki lisada jalgratta ketaspidur sinna juurde. Tormiga on mingigi tagavara kindlustus.
Maamaja on mul väikesaarel ja tuule puudust seal enamasti ei ole. Õnneks on rand lõuna poole, nii et kõige hullemad on "maatuuled", millel nii kõva energiat ehk ei ole, et genekas sisse küpsetada.
Kusjuures ma täitsa mõtlen, kas äkki lisada jalgratta ketaspidur sinna juurde. Tormiga on mingigi tagavara kindlustus.
Maamaja on mul väikesaarel ja tuule puudust seal enamasti ei ole. Õnneks on rand lõuna poole, nii et kõige hullemad on "maatuuled", millel nii kõva energiat ehk ei ole, et genekas sisse küpsetada.
16-02-2015, 21:27 PM
Tuulikutel päris suur läbisõit ja piduriga kinni hoidmine on kulukas. Eriti veel mereäärsetel aladel. Pidur peaks täitma hädapiduri ülesannet.
Gene võiks kaitstud olla furlinguga.
Hädapidurina saab kasutada sammuti välja keeramist. http://www.thebackshed.com/forum/forum_p...al+furling
Väljakeeramist ei pea ju kindlasti seadma 12m/s tuule peale, kus selline tiivik annab ilma kadudeta 1,5kW energiat. Vaid panema ta näiteks 8m/s peale kus on ilma kadudeta võim umbes 450W.
Kaod juurde arvestades peaks olema esimesel juhul võllilt saada 900W ja teisel juhul kusagil 250W. Edasi sõltub juba gene kasutegurist, kui palju akudeni jõuab ja sealt edasi sõltub akude kasutegurist kui palju kasutama saad hakata.
Väljakeeramise kohta kohe vägapalju numbreid ei oska anda, et mis kui suur kusagil olema peab, aga katsun lähipäevil meelde tuletada.
Gene võiks kaitstud olla furlinguga.
Hädapidurina saab kasutada sammuti välja keeramist. http://www.thebackshed.com/forum/forum_p...al+furling
Väljakeeramist ei pea ju kindlasti seadma 12m/s tuule peale, kus selline tiivik annab ilma kadudeta 1,5kW energiat. Vaid panema ta näiteks 8m/s peale kus on ilma kadudeta võim umbes 450W.
Kaod juurde arvestades peaks olema esimesel juhul võllilt saada 900W ja teisel juhul kusagil 250W. Edasi sõltub juba gene kasutegurist, kui palju akudeni jõuab ja sealt edasi sõltub akude kasutegurist kui palju kasutama saad hakata.
Väljakeeramise kohta kohe vägapalju numbreid ei oska anda, et mis kui suur kusagil olema peab, aga katsun lähipäevil meelde tuletada.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
17-02-2015, 13:27 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 17-02-2015, 13:28 PM ja muutjaks oli vootele.)
(16-02-2015, 21:27 PM)karvik Kirjutas: Tuulikutel päris suur läbisõit ja piduriga kinni hoidmine on kulukas. Eriti veel mereäärsetel aladel. Pidur peaks täitma hädapiduri ülesannet.
Gene võiks kaitstud olla furlinguga.
Hädapidurina saab kasutada sammuti välja keeramist. http://www.thebackshed.com/forum/forum_p...al+furling
Väljakeeramist ei pea ju kindlasti seadma 12m/s tuule peale, kus selline tiivik annab ilma kadudeta 1,5kW energiat. Vaid panema ta näiteks 8m/s peale kus on ilma kadudeta võim umbes 450W.
Kaod juurde arvestades peaks olema esimesel juhul võllilt saada 900W ja teisel juhul kusagil 250W. Edasi sõltub juba gene kasutegurist, kui palju akudeni jõuab ja sealt edasi sõltub akude kasutegurist kui palju kasutama saad hakata.
Väljakeeramise kohta kohe vägapalju numbreid ei oska anda, et mis kui suur kusagil olema peab, aga katsun lähipäevil meelde tuletada.
Probleem on selles, et ma ei viibi seal pidevalt kohal. Üks mõte oli panna pidur sõltuma mootori temperatuurist. Et kui ikka 90 kraadi juba rauas on, siis üleval oleks mingi väike kruvimehhanismiga mootor, mis generaatori piduriga seiskaks. See mootor võib vabalt töötada generaatori enda toodetud voolu pealt + kondekas, et pisut peale voolu kadumist jõuaks piduri lõpuni kerida. ja temperatuuri võib panna monitoorima näiteks ATtiny kiibi koos H-bridgega.
Enne seda kõike kavatsen loomulikult asja testida, ei ole mõtet asuda probleeme enne nende tekkimist lahendama.
17-02-2015, 23:00 PM
See käsitsi välja keeramine oli rohkem hädapidurina mõeldud ja eeldasin, et automaatne väljakeeramine nauinii tuleb, et siis tross külge ja on käsitsi hädapidur ka olemas olemas.
Välja keeramise all ma mõtlen furlingut, mis tuule jõul töötab ja ei vaja eraldi juhtimiseks elektrit ega muid keerulisi mehaanilisi virbleid. Kasutusel on üks hing mille otsas saba on ja saba raskus ja tiiviku offsett määrab tuulest välja keeramise tuule kiiruse. Miinuspool sellel lahendusel on see, kui genel koormust ei ole, siis läheb tuulik rohkem pöördesse(mida ta sellisel juhul naguinii teeks) ja väljakeeramine toimub vähe hiljem kui töökorras masinal, aga mingihetk ikka pannakse piir ette ja puruksjooksmise tuulekiirus on tükkmaad kaugemal kui ilma furlinguta tuulikul.
Furling on hea seada kusagile hiljemalt gene 50% kasuteguri juurde. Sellest edasi on juba suht mõttetu trügida kuna tootlikus suureneb ülivähe aga gene kütmiseks minev energia suureneb mõnuga.
Gene takistuse ja voolu abil saad enamvähem paika panna kui palju võimu küsid saab. Esialgu paneks 60% peale, siis ülekuumenemise oht väiksem.
Kui piir teada, siis saab seda lauapeal edasi katsetada sobiva koormuse ja aku abiga. Lastes tarbija voolu läbi gene. Mastis on tuul ja laual kuumenemine suurem, aga mingi info juba saab.
Tiiviku ja gene pöörded peab ka kindlasti omavahel kokku sobitama. Muidu tootlikust ei tule.
Eraldi hädapidur tembi järgi on hea plaan.
Välja keeramise all ma mõtlen furlingut, mis tuule jõul töötab ja ei vaja eraldi juhtimiseks elektrit ega muid keerulisi mehaanilisi virbleid. Kasutusel on üks hing mille otsas saba on ja saba raskus ja tiiviku offsett määrab tuulest välja keeramise tuule kiiruse. Miinuspool sellel lahendusel on see, kui genel koormust ei ole, siis läheb tuulik rohkem pöördesse(mida ta sellisel juhul naguinii teeks) ja väljakeeramine toimub vähe hiljem kui töökorras masinal, aga mingihetk ikka pannakse piir ette ja puruksjooksmise tuulekiirus on tükkmaad kaugemal kui ilma furlinguta tuulikul.
Furling on hea seada kusagile hiljemalt gene 50% kasuteguri juurde. Sellest edasi on juba suht mõttetu trügida kuna tootlikus suureneb ülivähe aga gene kütmiseks minev energia suureneb mõnuga.
Gene takistuse ja voolu abil saad enamvähem paika panna kui palju võimu küsid saab. Esialgu paneks 60% peale, siis ülekuumenemise oht väiksem.
Kui piir teada, siis saab seda lauapeal edasi katsetada sobiva koormuse ja aku abiga. Lastes tarbija voolu läbi gene. Mastis on tuul ja laual kuumenemine suurem, aga mingi info juba saab.
Tiiviku ja gene pöörded peab ka kindlasti omavahel kokku sobitama. Muidu tootlikust ei tule.
Eraldi hädapidur tembi järgi on hea plaan.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
18-02-2015, 01:27 AM
Miks neid labasid ei saa kaldsoonte ja vedrudega sundida ise nurka muutma?
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
18-02-2015, 02:45 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 18-02-2015, 02:54 AM ja muutjaks oli karvik.)
Saab ju ikka.
Keerukuses on küsimus. Kui suudad teha kõik asjad ilmastiku kindlad ja ära häälestada iga ilmaga toimetama nii, et laba nurk oleks alati ideaalne tuule kiiruse suhtes ja lõpuks ka tormi eest kaitseks, siis on ju lausa suurepärane, ning tootlikus oleks tunduvalt parem.
Fikseeritud labanurga ja furlinguga tuulikul, millel ei ole mastis juhtme keerdumisvastaseid asju, omab kolme liikuvat osa. Tiiviku laager, pöördpea ja sabaliigend.
Muutuva labanurgaga masinatel on liikuvaid osi kindlasti rohkem ja kui hea vedru sinna satub, et ta hääles püsib jne. Kodusel teel on see uhke väljakutse. Kes hakkama saab on peaga mees/naine.
Kui tuulikutega varem tegelenud ei ole, siis on lihtsam alustada fiks labadega. Kui selle põhjal suudad piisavalt järeldusi teha kuidas kõik toimib, siis järgmine etapp oleks muutuva nurgaga tuulik. Muidugi ei ole ju keelatud teha kohe muutuva nurgaga. Soovitus on alustada lihtsamast.
Tänapäeval on olemas selline asi nagu MPPT ja selle abil on kaotatud vajadus kodusel teel ehitada muutuva nurgaga tiivikuid.
Vootele tuuliku puhul saab olema probleemiks käivitus, sest rummu mootoritel on raud südamik ja magneti hoiavad sellest kinni. Kui esimene nõks ära käib on edasi juba lihtne. Kui suur see nõks just sellel mootoril on ja kui palju tuult vaja et nende labadega käima läheks, saab teada katsetamise teel. Kui ei ole päris see mis vaja, siis on üks lahendustest ka panna näiteks kaks laba juurde. Sellega TSR langeb, aga tuuliku saab tootma.
TSR6 1,8m 3laba tiivik ei suutnud LG DD mootorit ise käima vedada kui tuul oli nõrk. Kui käsitsi tõuke andsid, siis läks lendu. 3m/s tuulega oli vaja käega sisse tõugata u. 40p/min, et ta sealt ise edasi läheks. Alla selle oli magnettakistus südamikus piisav, et labad varingusse ajada. 4m/s juures oli vaja esimesest nõksust üle lükata. Ise käivitus oli kusagil 5,5m/s tuulega.
Keerukuses on küsimus. Kui suudad teha kõik asjad ilmastiku kindlad ja ära häälestada iga ilmaga toimetama nii, et laba nurk oleks alati ideaalne tuule kiiruse suhtes ja lõpuks ka tormi eest kaitseks, siis on ju lausa suurepärane, ning tootlikus oleks tunduvalt parem.
Fikseeritud labanurga ja furlinguga tuulikul, millel ei ole mastis juhtme keerdumisvastaseid asju, omab kolme liikuvat osa. Tiiviku laager, pöördpea ja sabaliigend.
Muutuva labanurgaga masinatel on liikuvaid osi kindlasti rohkem ja kui hea vedru sinna satub, et ta hääles püsib jne. Kodusel teel on see uhke väljakutse. Kes hakkama saab on peaga mees/naine.
Kui tuulikutega varem tegelenud ei ole, siis on lihtsam alustada fiks labadega. Kui selle põhjal suudad piisavalt järeldusi teha kuidas kõik toimib, siis järgmine etapp oleks muutuva nurgaga tuulik. Muidugi ei ole ju keelatud teha kohe muutuva nurgaga. Soovitus on alustada lihtsamast.
Tänapäeval on olemas selline asi nagu MPPT ja selle abil on kaotatud vajadus kodusel teel ehitada muutuva nurgaga tiivikuid.
Vootele tuuliku puhul saab olema probleemiks käivitus, sest rummu mootoritel on raud südamik ja magneti hoiavad sellest kinni. Kui esimene nõks ära käib on edasi juba lihtne. Kui suur see nõks just sellel mootoril on ja kui palju tuult vaja et nende labadega käima läheks, saab teada katsetamise teel. Kui ei ole päris see mis vaja, siis on üks lahendustest ka panna näiteks kaks laba juurde. Sellega TSR langeb, aga tuuliku saab tootma.
TSR6 1,8m 3laba tiivik ei suutnud LG DD mootorit ise käima vedada kui tuul oli nõrk. Kui käsitsi tõuke andsid, siis läks lendu. 3m/s tuulega oli vaja käega sisse tõugata u. 40p/min, et ta sealt ise edasi läheks. Alla selle oli magnettakistus südamikus piisav, et labad varingusse ajada. 4m/s juures oli vaja esimesest nõksust üle lükata. Ise käivitus oli kusagil 5,5m/s tuulega.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
18-02-2015, 02:56 AM
OK selge
kuigi vaadates neid juttusid siin siis mulle tundub, et tiiviku laba automaatselt nurka muutma panna on kõige väiksem probleem üldse.
Omal kaheksakümnendatest autogenekaid ja sama ajastu automaatkäigukastide planetaarreduktoreid kastide kaupa ooterežiimis, kas ma olen väga rumal?
kuigi vaadates neid juttusid siin siis mulle tundub, et tiiviku laba automaatselt nurka muutma panna on kõige väiksem probleem üldse.
Omal kaheksakümnendatest autogenekaid ja sama ajastu automaatkäigukastide planetaarreduktoreid kastide kaupa ooterežiimis, kas ma olen väga rumal?
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
18-02-2015, 03:51 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 03-03-2015, 01:28 AM ja muutjaks oli karvik.)
Nurka muutma panna ei ole keeruline jah. Häälestus, et sellest kasu oleks on ettevõttmine.
Mõnipäev tagasi kangutasin oma Audi C4 pealt pärit 100A gene, mille pingeregu otsad andis. Südamik võtab kusagil 4,5A(54W) voolu ja kui vool taga on ringiajamine suht raske tegevus. 1000p/min juures andis ta 8V pinget.
Kuna 100A voolu pakkuvast genest võiks elektrooniliselt üles puhudes saada kah pinge kätte on tegemist kadudega. Ülekanne tekitab samamoodi kadusi. Kuipalju planetaarreduktori kaod on, seda ma ei tea. Kadude tasa tegemiseks on lahenduseks suurem tiivik. Ilma kadudeta on 3,6m tiiviku võllilt saada umbes 95W 3m/s tuulega. Ülekande kadudega koos toodab südamiku tarbimise hädapärast isegi võibolla tagasi.
Üks lahendus on originaal südamik varustada magnetitega või teha sootuks uus südamik ja staator ümber mähkida peenema ja pikema traadiga.
Originaal rootorisse magneti paigaldamisel mähise asemele peab ära vahetama ka rootori võlli mõne mitte magnetilise materjali vastu, sest muidu läheb osa magnetjõust võlli otstesse ja seal ei ole sellest mingit kasu.
Üldiselt on auto genedega sedasi, et kui ta on olemas ja on ka viitsimist natuke jubida nendega, siis on ta hea õppematerjal. Suurt kala sellega ei püüa, aga midagi saab kindlasti kätte. Kui tuuleolud head, siis saab ka autogenest head tootlikust. Käivitus mured on sarnased teiste raudsüdamikuga genedega. Eks neid ole kerge käivitusega ka. Lihtsalt ei ole kohanud veel ühtegi. Pisikestel hiina vurridel on tihti sellest jamast üle saamiseks 5 laba.
Omal vedeleb kah kaks auto gene selle eesmärgiga, et sealt midagi kunagi kätte saada, aga ei tea millal nendega jälle huvi tekib tegeleda.
Mõnipäev tagasi kangutasin oma Audi C4 pealt pärit 100A gene, mille pingeregu otsad andis. Südamik võtab kusagil 4,5A(54W) voolu ja kui vool taga on ringiajamine suht raske tegevus. 1000p/min juures andis ta 8V pinget.
Kuna 100A voolu pakkuvast genest võiks elektrooniliselt üles puhudes saada kah pinge kätte on tegemist kadudega. Ülekanne tekitab samamoodi kadusi. Kuipalju planetaarreduktori kaod on, seda ma ei tea. Kadude tasa tegemiseks on lahenduseks suurem tiivik. Ilma kadudeta on 3,6m tiiviku võllilt saada umbes 95W 3m/s tuulega. Ülekande kadudega koos toodab südamiku tarbimise hädapärast isegi võibolla tagasi.
Üks lahendus on originaal südamik varustada magnetitega või teha sootuks uus südamik ja staator ümber mähkida peenema ja pikema traadiga.
Originaal rootorisse magneti paigaldamisel mähise asemele peab ära vahetama ka rootori võlli mõne mitte magnetilise materjali vastu, sest muidu läheb osa magnetjõust võlli otstesse ja seal ei ole sellest mingit kasu.
Üldiselt on auto genedega sedasi, et kui ta on olemas ja on ka viitsimist natuke jubida nendega, siis on ta hea õppematerjal. Suurt kala sellega ei püüa, aga midagi saab kindlasti kätte. Kui tuuleolud head, siis saab ka autogenest head tootlikust. Käivitus mured on sarnased teiste raudsüdamikuga genedega. Eks neid ole kerge käivitusega ka. Lihtsalt ei ole kohanud veel ühtegi. Pisikestel hiina vurridel on tihti sellest jamast üle saamiseks 5 laba.
Omal vedeleb kah kaks auto gene selle eesmärgiga, et sealt midagi kunagi kätte saada, aga ei tea millal nendega jälle huvi tekib tegeleda.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
18-02-2015, 13:17 PM
Nii...
Aga anname ergutuse (peaks olema sama asi kui "südamikul vool taga") võikese viivitusega, st siis kui juba pöörleb? Pidev elektri torni tagasi kimamine tundub nagunii raiskamise moodi.
Aga anname ergutuse (peaks olema sama asi kui "südamikul vool taga") võikese viivitusega, st siis kui juba pöörleb? Pidev elektri torni tagasi kimamine tundub nagunii raiskamise moodi.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 7 külali(st)ne