[Daff]

Elektriliini teemat lugedes tõmbasin paralleeli oma probleemiga ja oleks targematele üks küsimus eramaad ja õue läbiva tee kohta.


Nimelt, minu õuest on käinud läbi juba ammu väike rada mida üks memmeke kasutas poes käimiseks. Vahel juhtus ka nii, et mõni külaline autoga korra kuus käis memmel külas. Sellised visiidid olid tavaliselt päeval ja kõik oli talutav.

Nüüd sügisel aga kolis sinna elama üks poegadest ja trall hakkas pihta. Hommikul kell neli läheb ta tööle ja sellise kisa ja lärmiga, et ma olen sunnitud üles ärkama. Kiirused millega õuest läbi sõidetakse ei jää teps mitte kehvemaks kui Märtini poolt ette sõidetud Lõuna Eesti ralli rekordid. Kui ma rääkisin probleemist, siis mingi haraka käest sain veel sõimata. 
Tee sõideti auke täis. Kui remondist rääkisin , öeldi et karjäär on ju lahti, too kruusa.
Tegin ettepaneku, et teme tee mööda krundi piiri, sain vastuseks, et see pole tema probleem. 

Olen üritanud jääda tolerantseks aga kohates sellist jäika vastupanu ja ülbet suhtumist, tekkis mõte, et see pole ka minu probleem kuidas sa koju saad. Kui ma kevadel oma krundile aia ette teen ja tee aluse maa muru alla panen on minu jaoks probleem lõppenud. 

Või alles algavad probleemid?

Uue tee asukoha üle arutledes looduspargi ametnikega sain neilt vastuse, et kui tee rajamine pole naabri probleem, siis künna enda maa üles ja asi vask. Nemad olid siiralt imestunud, et miks mina ajan asju ja kauplen kooskõlastusi uue tee rajamiseks kui see pole minu probleem.

[viplala]

Kui ikka naabrid on lambad siis lammaste vastu aitab alati tarastamine. Sul ei ole mitte ühtegi kohustust nende ees kuna nagu ma aru saan on tegemist eramaaga, seega tee nagu heaks arvad. Künna, kaeva, tarasta, tõkesta, vahet pole. Kui heast jutust aru ei saada, siis las siblivad ise edasi ja otsivad ise enda probleemile lahendust.

[13piisab]

uurisin paar kuud tagasi sama teemat muul põhjusel: mu maakodu maad läbib naabri juurde viiv pinnastee. Suure masinaga vallateid hooldaval traktoristil on juba teist aastat järjest käsk tekitada ligipääs iga elamise juurde. Mis tähendab, et sel aastal toimub mu maal toimub paras "kündmine" - masin on ilmselt liiga suur, et mees külmumata maal sahka lükates vaid lund tõrjuks.

kaks mu tuttavat KOVdes ehitus-jms teemadega tegelenud inimest rääkisid, et ajaloolist ligipääsuteed ei tohi kinni panna. Võib leppida kokku talumistausid või piirata nt suurte mootorsõidukite liikumist; võib nõuda rikutud haljastuse taastamist. Praktikani ei ole ma veel jõudnud. KOVga on ilmselt lihtsam suhelda ja kokku leppida, kui nn jõmm-naabriga, kellega on mõistlikust suhtlemisest järgmine samm ju kas nn käte väänamine või kohus. Või mõlemad.

[autojuht]

Naabri kutsikale oleks vaja lõuapõrutust, et mõistus pähetuleks ja austus naabri vastu kasvaks.

[viplala]

1. KeÜS § 33 lg 1 sätestab igaüheõiguse kasutada avalikult kasutatavaid teid ja erateid. TeeS § 2 lg 1 kohaselt on tee maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis.


2. Avalikult kasutatavad teed on riigimaanteed (s.o riigimaanteede nimekirja kantud teed) ja kohalikud teed (nimekiri kehtestatakse valla- või linnavalitsuse otsusega), samuti riigi ja kohalikud taliteed (üle külmunud maa või veekogu rajatav tee, mis on ette nähtud mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks). Avalikult kasutatavaid teid võib kasutada igaüks, järgides seejuures TeeS-s ja teistes õigusaktides sätestatud piiranguid. Isik, kelle kinnisasja avalikult kasutatav tee läbib, ei või tee kasutamist takistada ega keelata (AÕS § 155 lg 1).

3.1. Eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal (TeeS § 5.2) ning pole kantud avalikult kasutatavate teede nimekirja. TeeS § 5.2 teise lause kohaselt võib erateed kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Nagu ülejäänud maa puhulgi, saab omaniku luba eratee kasutamiseks KeÜS § 32 lg 2 alusel eeldada, kui omanik ei ole väljendanud selget keeldu (vt KeÜS § 32 kommentaar, p-d 3–5). Luba eratee kasutamiseks võib olla ka tinglik. Näiteks võib omanik keelata võõrastel tema tee peal sõidukitega liiklemise, lubades teed kasutada üksnes jalakäijatel. Eratee sõidukiga kasutamise keelamiseks on kohaseim kasutada vastavaid liiklusmärke, kuid võõrastel tuleb arvestada ka muul viisil väljendatud keeluga. Loomulikult on eratee omanikul võimalik keelata ka tee kasutamine jalakäijate poolt, kasutades selleks samasuguseid tähiseid kui ülejäänud kinnisasjal viibimise keelamiseks.

3.2. Erateed võivad tasuta ja kinnisasja omaniku loata kasutada alarmsõidukid (vt määratlust LS § 84 lg 1 p 1) ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal ka kaitseväe sõidukid. Muudel sõidukitel peab tee omanik lubama teed tasuta kasutada juhul, kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud (TeeS § 33 lg 8). Eraomandis olevaid teid võib haldusorgani ja teeomaniku vahelise lepingu alusel ka avalikult kasutatavaiks nimetada. Sellisel juhul kohaldub erateele avalikult kasutatava tee regulatsioon.

4. Tee kasutajal on keelatud teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada (TeeS § 32 lg 1). Keelu rikkujalt on tee omanikul õigus nõuda hüvitist. Eratee omanikul on ka õigus nõuda tee kasutajalt hüvitist tee kasutamisega seotud kulude katteks (TeeS § 37 lg 3). Selline tingimus peab aga tee kasutajale eelnevalt selgelt teatavaks tehtud olema (vt ka KeÜS § 32 lg 2 kommentaari).

5.1. KeÜS § 33 lg 2 sätestab rajatiseks mitteolevate teede kasutamise korra. Rajatiseks on sellised teed, mida saab lugeda sihipärase inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikeks asjadeks (vt EhS § 2 lg 1). Rajatiseks ei ole pinnasteed (põllu-, metsa- või muud sellised pealiskihita teed), mis on tekkinud lihtsalt sõidukite, inimeste või loomade liikumise tulemusena (vrdl ka RKHKo, 6.03.2007, nr 3-3-1-94-06, p 14). KeÜS § 33 lg 2 nimetab selliseid teid radadeks. Ka LS teeb vahet sihipäraselt rajatud ja sõidukite liikumise tulemusel väljakujunenud pinnasteede vahel (vt LS § 2 p 81 viimane lause). Rajatistest pinnasteedele kohaldub KeÜS § 33 lg-s 1 sätestatud regulatsioon. Radadele kohaldub aga KeÜS § 33 lg-st 2 tulenev eriregulatsioon.

5.2. Radu võib maaomaniku loal (mille olemasolu võib vastavalt KeÜS § 32 lg-le 2 selge keelu puudumisel eeldada) kasutada igaüks jalgsi, jalgrattaga või muul sarnasel viisil liikumiseks. Muudeks sarnasteks viisideks võivad olla näiteks suusatamine, rullsuusatamine või -uisutamine, ratsutamine, koerarakendiga sõitmine jms. Radadel mootoriga sõiduvahenditega liikumine on maaomaniku selgesõnalise loa olemasoluta aga keelatud. Samasisuline keeld tuleneb LS § 45 lg-st 13 (vt ka KeÜS § 32 lg 3 kommentaar 6.1).

5.3. KeÜS § 33 lg-s 3 on sätestatud piirang omaniku õigusele tema maal asuva eratee või raja kasutamise keelamiseks: tee või raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga või muul sarnasel viisil ei tohi keelata, kui tee või raja sellisel viisil kasutamine põhineb väljakujunenud taval ega ole maaomanikule koormav.

5.3.1. Tava mõiste on avatud TsÜS § 2 lg-s 2, mis sätestab, et tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. See, millal tee kasutamine on saanud väljakujunenud tavaks, on igakordse hinnangu küsimus. Enamasti eeldab see siiski teekasutajate aastatepikkust ja püsivat käitumismustrit.

5.3.2. Põhjendatud juhul saab omanik siiski ka väljakujunenud tava katkestada ning tee kasutamise ära keelata. Selleks peab ta suutma ära näidata, et tee kasutamine võõraste poolt on tema jaoks koormav. See võib nii olla näiteks juhul, kui tee kasutamine häirib maaomaniku kodurahu või koduloomi või takistab tal oluliselt oma maa soovipärast kasutamist. Võimalik on ka, et maaomanik soovib kinnistu kasutust muuta, ehitades näiteks senise tee kohale elamu. Koormavus võib ka perioodiliselt muutuda – näiteks võib pinnastee laiem kasutus kevadise sula ajal muuta selle omaniku enda jaoks ajutiselt läbimatuks, mistõttu võib olla põhjendatud selleks ajaks võõrastel tee kasutamise keelamine. Samuti võib tee kasutamine olla omaniku jaoks liialt koormav üksnes suvisel ajal (näiteks kui selle lähistele on rajatud mesila, mille hooldamist võõraste liikumine segaks), kuid mitte talvel näiteks suusatajate liikumiseks. Kui periood, mil tee kasutamine on omaniku jaoks liialt koormav, läbi saab, on omanikul taas kohustus tee kasutamist lubada. Tee kasutamise keelamisest tuleb omanikul võõrastele selgelt teada anda, kasutades vastavasisulisi märke või silte.

[Raigo]

Üks oluline lause on välja jäänud:

1. (3) Omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
   
   

[mlsluik]

Kas naaberkrundi jaoks on teie maapealt tee servituut eraldatud? Kui ei ole siis minumeelest on see võõras mure, kuigi arvata on see kui muud võimalust sinna pääsemiseks pole siis see servituut siiski eraldatakse ja siis vat pole küll enam midagi teha.. Saab panna ainult piirangud servuituudile... 

[bom]

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus siin kõige parem allikas ei ole, sest see annab suuniseid avalike teede kasutamiseks (küsimuses toodud tee vist avalikuks kasutamiseks ei ole määratud) ja nö ringiuitajate igaüheõiguse kasutamiseks ("jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil").

Igapäevaseks liikluseks peaks olema tegemist kas avalikult kasutatava teega (vt teeseadus § 4) või tee kasutaja kasuks seatud asjaõigusega (servituut). Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu kohta vt asjaõigusseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/108072014007#para156).

Kui soov on tee kinni panna, siis võiks abiks olla järgmised argumendid:
1) naabril on kuskil mujal mingi ajalooline juurdepääs teele, mida ta enam ei kasuta, kuid võiks jälle kasutusele võtta;
2) naaber saaks mõistlike kuludega endale uue juurdepääsu tekitada - võta katastrikaart ette ja uuri, kus on lähemad avalikult kasutatavad teed ja kuidas kinnistud paiknevad;
3) praegune juurdepääs on maaomaniku jaoks ülemääraselt koormav. See peaks olema mõistlikult põhjendatav, nt x ha põllumaad on tee all ja sellest tuleneb iga aasta kahju y eurot, ei saa laiendada olemasolevaid hooneid kuigi vajadus ja konkreetne plaan on olemas jne.

Kui vaidluseks läheb, siis saab naaber pöörduda maakohtusse (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/131122014005#para618b1) ja nõuda juba kohtuvaidluse ajaks läbipääsu võimaldamist. Kohus siis vaatab ja kaalub, kaasab vajadusel omavalitsuse jne. Kohtul on juurdepääsu asjades vabad käed uurida, ise selgitusi küsida ja naaberid kaasata, täpsustada väidetavat ülemäärast kulu, nõuda tee talumisest tuleneva kulu tõendamist, uurida uue tee maksumust jne. Seega võiks plaan enne tee kinnipanemist valmis olla. Kohtuvaidluse ja omavalitsuse kaasamise võimalust arvestades võiks ennetavalt rääkida kohaliku omavalitsusega (nt maanõunik) ja neid juba ette veenda, et tee sulgemine on mõistlik ja vajalik.

Kui kohus peaks siiski leidma, et praegune juurdepääs on põhjendatud, siis määrab kohus juurdepääsu talumise eest tasu. Pigem tuleks sellisel juhul arvestada väikese tasuga, mis on seotud teealuse maa maamaksuga ja mingi proportsiooniga tõendatavast ja usutavast teehoiukulust.

[PlyVal64]

Neid teevaidlusi on ju olnud Eestis lõputult! Kui aastaks 2015 servituuti pole määratud, künna üles, ehita tara OMA maale ümber ja mitte midagi ka ei juhtu. Eriti, kui see käib otse läbi õue! Vähegi vallad on ka vähegi kasutatavad teed eramaadest välja mõõtnud, vähemalt meil Noarootsis küll. 
Meil oli samasugune "tee", mida kolhoosiajal kasutati, käis keldri, praeguse sauna ja lauda vahelt läbi, mis oligi täpselt nii lai, et gazoon läbi mahuks. Ja oli ka mereäärde pääsemiseks mulk - kõik olen kinni pannud. Reaalne ajalooline tee käis teispool heinamaad ja sinna külvati mets - mina olen igastahes rahul  Samasugune kohalik mutike käib vast korra aastas vanast harjumusest suurde külla, eelmine suvi enam käinud sedagi, sest mööda korralikku teed tuleb "ring"... 70 meetrit umbes  Teisepoole naaber tegi sama ja see isetekkinud tee on nüüdseks suletud kahe kiviaiaga. Kusjuures kipuvad mõned kaardid seda ikka kuidagi teena näitama... kuigi praegu kasvab seal peal juba noor männik. Ja oleme Talveralli radasid tehes korduvalt samasuguste "teede" otsa sattunud ja ma saan neist inimestest täiesti aru. See on mõeldamatu, et 21.sajandi autostumise juures käiks tee otse õuepelt läbi. Kunagi vanasti, kui naaber hobusega sõitis ja hiljem jalgrattaga, siis küll aga praegu? Sellist varianti, kus ei olegi muud võimalust, samahästi kui polegi. Probleemsed on jõgede äärsed paigad aga sealgi saab kasvõi teise tee kaarega heki tagant teha, kui naaber normaalne inimene on. 

Tegin ettepaneku, et teme tee mööda krundi piiri, sain vastuseks, et see pole tema probleem. 

See on veel eriti lihtne, kui on olemas kruntide piir, mida mööda saab sõita. Kui seal pole ka puid, veel parem - ei ole mingit takistus liigelda! Kuna ka seaduse järgi peab maavalduste piire puhtana hoidma ja lubatud piirisihi laius oli päris suur, siis ei ole mitte ühte põhjust ka lasta taluda üle oma õue sõitmist! Üldse kõige mõistlikum ongi teid mööda piire ehitada. On ju kaks varianti: teed sinna tee või tara. Ainult piirimärgid peavad vabaks ja nähtavaks jääma. 
Suvel plaanis sõber ka ühte maatükikest osta ja siis sai sedasama piiri asja ja mööda piiri ligipääsutee rajamist uuritud. Isegi üle maanteekraavi polnud midagi erilist luba saada, küsida oleks tulnud. Maanteeamet ja vald vaatavad asja üle, paned korraliku piisava läbilaskega truubi ja kogu ooper, suures piires! 

Edit2: ka seekord Talveralli trassil ei pääsenud me ühest sellisest kohast, mis tuleks minu arust vallal ja ka riiklikult ümber teha... kui just omanikud ise seda ei naudi. Ei naudi - tean  Lähikonna teisest samasugusest õnnestus ikkagi mööda minna. See on tegelikult masendav, et sellised lahendused on veel alles ja seda mööda sõidab ka suur raske tehnika - otse inimeste koduõuedest läbi! Neid ei ole üle Eesti tuhandeid, kas sadakondagi enam on, äkki isegi on, kus reaalselt päris suur tee käib maja ja kuuri vahelt läbi, otse kaevu kõrvalt ja sõidab koeral üle käppde. See peaks olema seadusega ümber ehitatud, kasvõi europapi kaasabil. Aga siin on reaalselt tee laius hoovist välja lõigatud...

[agaa]

Mul läks kõige lihtsamalt. Läks ka teeke läbi õue. Noh sattus ka külalisi sinna alates armunäljas paarikestest lõpetades Leedu kodaniku automajaga kes oli ära eksinud. 
Kukkus kokku kevadel truup(nõukaaegsed portselan torudest) mis paigaldatud sinna teekesele . Ma kopamehele rahakest ja tema kopp maasse ja truubi asemel nüüd kraav. Eks mingi aja päradt,ca 1 kuu ,tulid tulivihased Eesti Energia traadikontrollijad sõimama ,mis sigadust ma seal teinud olen. Mina suured silmad ,mis värk?.  Et see pidi olema ühiskondlik avalik tee. mainida tuleks ka seda ,et seda pole viimase 20 aasta jooksul lumest keegi puhtaks lükanud ja kui ma poleks muru ja võsa niitnud siis laiuks seal mets. Ok ma kohe telefon ,et kui ühiskondlik avalik tee las siis vald paneb truubi  panin kõlari peale kust oli kuulda ,et vallal raha pole.
 Siiani truubi asemel kraav.  Tigedaid, üllatunud ja pahaseid tüüpe kes GPSi järgi sõidavad piisavalt. Aga mul isiklikult pohhh ..lad.

[Daff]

Lisaks ühe selgitava lause. See tee ei ole koormatud servituudiga. Pole valla teena arvel ja minu õuest edasi on tavaline pinnastee.  

[nootsii]

Esmane soovitus: ära sa seda teeosa mis sulle vajalik ei ole remondi. 

[autojuht]

Lisaks ühe selgitava lause. See tee ei ole koormatud servituudiga. Pole valla teena arvel ja minu õuest edasi on tavaline pinnastee.  

Mis sa siis enam muretsed võõrast muret, hari üles ja tee muruplats.
Kui on sinu krunt siis vastutulelikkusest ütled sina kuhu tee rajada ja kuhu mitte.

[Loodusvaht]

Siin ka üks hiljuti vastuvõetud seadus maaomanike kasuks

http://tarbija24.postimees.ee/3088893/ri...allitamist

[maitus]

Mis oma maast siin kõik räägivad..- rentnikud oleme ju !!! 

[v6sa]

Elektriliini teemat lugedes tõmbasin paralleeli oma probleemiga ja oleks targematele üks küsimus eramaad ja õue läbiva tee kohta.


Nimelt, minu õuest on käinud läbi juba ammu väike rada mida üks memmeke kasutas poes käimiseks. Vahel juhtus ka nii, et mõni külaline autoga korra kuus käis memmel külas. Sellised visiidid olid tavaliselt päeval ja kõik oli talutav.

Nüüd sügisel aga kolis sinna elama üks poegadest ja trall hakkas pihta. Hommikul kell neli läheb ta tööle ja sellise kisa ja lärmiga, et ma olen sunnitud üles ärkama. Kiirused millega õuest läbi sõidetakse ei jää teps mitte kehvemaks kui Märtini poolt ette sõidetud Lõuna Eesti ralli rekordid. Kui ma rääkisin probleemist, siis mingi haraka käest sain veel sõimata. 
Tee sõideti auke täis. Kui remondist rääkisin , öeldi et karjäär on ju lahti, too kruusa.
Tegin ettepaneku, et teme tee mööda krundi piiri, sain vastuseks, et see pole tema probleem. 

Olen üritanud jääda tolerantseks aga kohates sellist jäika vastupanu ja ülbet suhtumist, tekkis mõte, et see pole ka minu probleem kuidas sa koju saad. Kui ma kevadel oma krundile aia ette teen ja tee aluse maa muru alla panen on minu jaoks probleem lõppenud. 

Või alles algavad probleemid?

Alguses kindlasti. Edasine sõltub sellest, kas mõlemad ikka on tõupuhtad eestlased...

Kui tema ei taha mõistlikult suhelda, siis saab ju vihjeid anda.

Üsna tõhus on Näiteks millegi Suure Ja Raske parkimine nii, et see teeks läbilendamise keeruliseks. Mitte võimatuks, aga keeruliseks. Näiteks 2 m laiust on keskmisele autole täiesti piisav läbi pääsemiseks. 2,1 m on juba liigne viisakus.

Või: kevad on tulemas, küttepuuvirn vaja kuhugi panna... No vajub vähe laiali. Mis teha...

Üldiselt on kojupääsemise mure temal ja mitte Sinul. Aga mune talle kombeid õpetada peab olema Sinul...

Keeruliseks läheb siis, kui see õnnetu rada peaks olema Teeregistris arvel. Ning on sõlmitud tee avalikukasutamise leping.

[maitus]

Imelik vägikaikavedu...??? Minu mõistus, kui see muidugi terve on, ütleb, et siin on ainult kaks võimalust. Esiteks selline, et tegemist on üldkasutatava teega (või servituudiga) ja teiseks, et keegi jõlgub loata võõral maatükil. Esimesel juhul peaks nagu asjaga leppima ja hakkama otsima võimalusi kuidas teed hoovipealt ära nihutada. Teisel juhul aga peab asjaga tegelema politsei, sest kellegi eravaldusesse loata tungimine on raudselt kriminaalasi. Muidugi tuleks enne vastavad sildid paigaldada.

[viplala]

Teisel juhul aga peab asjaga tegelema politsei, sest kellegi eravaldusesse loata tungimine on raudselt kriminaalasi. Muidugi tuleks enne vastavad sildid paigaldada.

Nu päris krim asjaks selle nimetamine oleks natuke julm

[maitus]

Teisel juhul aga peab asjaga tegelema politsei, sest kellegi eravaldusesse loata tungimine on raudselt kriminaalasi. Muidugi tuleks enne vastavad sildid paigaldada.

Nu päris krim asjaks selle nimetamine oleks natuke julm

Miks nii? Kui linnas keegi võõra hoovi peale ronib, siis ei ole nagu kahtlust, et tegu kriminaalne on,... ma ei näe vahet.  Tegelikult on isegi püssipaugutamine sel juhul õigustatud, ja mitte ainult õhku ....
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ee...d=12766034
http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-33/

[PlyVal64]

Teisel juhul aga peab asjaga tegelema politsei, sest kellegi eravaldusesse loata tungimine on raudselt kriminaalasi. Muidugi tuleks enne vastavad sildid paigaldada.

Nu päris krim asjaks selle nimetamine oleks natuke julm

Miks nii? Kui linnas keegi võõra hoovi peale ronib, siis ei ole nagu kahtlust, et tegu kriminaalne on,... ma ei näe vahet. 

Just-just aga miskipärast arvavad teatud sorti kahejalgsed, et linna krunt on kuidagi teistsugune koht kui maal metsas samamoodi aiaga ja väravaga piiratud ala. Meil on tee otsas lisaks kirpitsale ka klassikaline kahepulga-aiavärav ja ikka oskavad mõned sealt tuimalt läbi sõita ning hullemad neist veel ka meie kiviaia väravast ja suisa õuepeal lolli nägu teha... Jätan kodus Nõmmel värava lahti poodi minnes, et tule keegi mõttele ümber pööramiseks hoovi tagurdada või tulla lasta kunsti najal koeral jalga tõsta!