[PlyVal64]

... siis ei viitsi ma enam spidot vahtida, Reeglina jääb ikka ette mõni raskeveok või mõni kaugliini buss mis kulgeb tavaliselt üsna ühtlase kiirusega. Kuna liiklus nagunii tihe ja möödasõit raskendatud oleks, siis jätan eesliikujaga umbes 150m vahe, et teised vahele pääseks igaljuhul ja kulged tema kiirusel. Kasu on sellest see, et ei pea enam niipalju kiiruse peale mõtlema ja seeläbi on mõistus kohale jõudes väheke selgem. Möödamineku mõte kaob nagunii sellistes oludes ära, sest mingi maa pärast on järgmine samasugune 87km/h liikuv masin ees.

See ongi "keskmine kiirus" ja üldse kõige mõistlikum tegevus! Jälle tekib tüütu olukord, kui on sopane ilm, siis on halb suure sabas kulgeda. 

Aga niisama keskmine kiirus ongi distantsi/ajakulu suhe, kusjuures saada maanteel keskmiseks näiteks täppisriistaga a'la GPS'iga mõõtes 90 km/h peab kogu aeg midagi rikkuma. "Suurest igavusest" Talverallide lõpp-punktidest koju tagasi sõites olen seda korduvalt testinud - kui juba niigi aparaadid töötavad - ja see on võimalik vaid suurel trassil olematus liikluses ilma räigete rikkumisteta. Aparaadile sain ilutsema 90 Sauga ringist Laagri Maksini, siis oli võimalik kerge "lubatu" ületusega hoida vahepealsete piirangutega kukkuvat keskmist "eesmärgi" peal. Roostalt Keila kaudu koju, mida ma sõidan ju ka suvel ehk aastaringselt, on see peaaegu võimatu! "Sportides" läbi Nigula mööda suurt trassi on kuidagimoodi võimalik. Reaalselt ja rikkumata on see 90 km/h keskmiseks võimalik Eestis pikema distantsi peale vaid ühel trassil: Maardu sõlmest Aaspereni. 
Niipea, kui tegu on väiksemate maanteede, rääkimata kõrvalteedega, on sellise keskmise saavutamine kohane vaid autospordile. Kõigi muude maanteede 2-realiste peal tähendab nii kõrge reaalse keskmise saavutamine tõmblemist, uhamist, rikkumist jne. Tallinn-Tartu piirist piirini on jämedalt 180 km ja seda ei sõida kuidagi 2 tunniga kultuurselt liigeldes. Ma olen selle ajaga ka õe kodust oma koju tulnud (door to door) aga see tähendas vahepeal pikka aega 160 km/h sõitmist...  nooruses ja oli selline öine "spordipäev", kus lihtsalt lõbust ei lasknud oma diiseloopeliga Fierol sabast lahti. 

[aavu]

Kõige suurem keskmise "rikkuja" on suitsu-, pissi- ja kohvipausid.

[ZIL 131]

Ei meeldi see kahest reast kolme tegemine! 
Siin Rootsi näide. 

https://www.google.ee/maps/@59.723345,19...YuDFUQ!2e0

Aga Läti teedel on jooned hoopis nii. Selge see, et sõidan joonte vahel.

https://www.google.ee/maps/@57.35765,24....xUPTQQ!2e0

Vaks vahet või mis? Rootsis hoian paremasse äärde ja möödasõitja ei pea isegi vastassuunda põikama.

Iga Liiklusseadus käsib sõita joonte vahel.

[klaave]

Rakverest Vägeva poole sõites on suve lõpus trass samuti märgitud lätlaste moodi. Teeservas saab rekka parkida poolenisti asfaldil, pikivahe hoidmise märkeklotsid on teeservas, kuna need joonitati enne kui telg ja serva jooned.

[hulgus]

kuuldavasti on ka svenssonitel kolme rea sisteem laialt kasutusel.
küllap mõni sageli sveamaad väisav kaasfoorumlane teab kinnitada või ümber lükata.

Oli, kümmekond aastat tagasi rohkem, aga nüüd üha vähem. Pigem minnakse 2+1 reale üle. Ja ikka trossid vahele. Eks see seotud ka pisut liikluskultuuri muutumisega, EU, piirid vabad ja... üha suurenev sisseränne (eiei, mitte see euroopa osast, vaid ikka kaugemalt).
Poolat pole ammu vallutanud, aga eks suured laiad teed ka seal valmimas. Varematel aegadel oleks ilma 3. reata Poola läbimine põhitrasse mööda, väga aeganõudev ja ohtlik olnud. Veokite transiit ida-lääne suunal ju meeletu.

[zazik]

Ei meeldi see kahest reast kolme tegemine! 
Siin Rootsi näide. 

https://www.google.ee/maps/@59.723345,19...YuDFUQ!2e0

Aga Läti teedel on jooned hoopis nii. Selge see, et sõidan joonte vahel.

https://www.google.ee/maps/@57.35765,24....xUPTQQ!2e0

Vaks vahet või mis? Rootsis hoian paremasse äärde ja möödasõitja ei pea isegi vastassuunda põikama.

Iga Liiklusseadus käsib sõita joonte vahel.

Jaa, nüüd meenub, et olen Rootsis ka seda näinud.

Soomes on ka idapool selliseid teid, näiteks Lappeenranta ja Lahti vahel on pikad lõigud. Leveäkaista on nimeks.

Aga erinevalt Lätist ei toimu seal mingeid möödasõite kui keegi vastu tuleb (isegi sirgetel), seega suht kasutu. Samas üks somm rääkis nende kohta, et pidid kaitseväega seotud olema need lõigud, et kolonnidest mööda pääseks. Kõlab isegi loogiliselt, kuna sealkandis on tõesti polügoonid.

[PlyVal64]

Kõige suurem keskmise "rikkuja" on suitsu-, pissi- ja kohvipausid.

Just-just. See on üldse kõige idiootsem suviti teedel vaadata: suhteliselt hea autokesega noorepoolne pere tõmbleb ulmeliselt, et kõigist mööda saada, tekitab kergelt ohtlikek olukordasid jne ning siis u. 10 minti hiljem seisab seesinane pere tee ääres ja titt ropsib... ütleme nii, et toktorvassilijevi  avaldust peaks ka sedasorti tegelaste suhtes "laiendama". 
Noored mehed kambaksesti autos on teine sarnane seltskond, kus lääpasrattalise bemmi tagapingi õllestel ossidel tuleb kange kusehäda peale. Täpselt sama "muster" liikluses. 
Kolmas muster on see, et need tõmblejad jäävad mulle jalgu Vabakale jõudes ja sellesinasest "sõidan alati maksimum lubatuga" tegelasest sõidan fooritaga mööda või panen kenasti 18-bussi taha lukku näiteks Kaare peatuses ja keeran oma kodutänavasse enne teda. Rabelemise "tulemus" on MIINUS 3 sekundit, kusjuures rabeles tüüp a'la kusagil Laitse kandis! Ma olen seda nautinud... ütleme korda 50! 

[ZIL 131]

hulgus kribas:
"Pigem minnakse 2+1 reale üle. Ja ikka trossid vahele."
Aga kas teate, mis on tegelik põhjus? 

[klaave]

Eks ikka selleks, et tee ehitusele vähem raha panna ja et oleks võimalik aeglasematest mööda saada. Rootsis suusatamas käies sai mööda sellist teed sõidetud ja päris mõnus oli. Ka kiiruse piiranguid ei olnud keegi maha võtnud võis vabalt sõita 110kmh mitte nagu meil. Igaüks valis omale sobiva kiiruse ja ei pidanud kellegi sabas rohkem tolknema kui järgmise möödasõidu kohani. Kuidagi sujuvalt kulges kogu see liiklus.Tee oli aga sile talvetee, korralikult hooldatud, kuid ilma soola-liivata. Ei näinud selle 800km juures ühtegi masinat kraavis. Meil kui esimesed lumehelbed langevad on esimesed paugud käes. Asi ikkagi kultuuris kinni.

[viplala]

http://nihilist.fm/autojuht-loe-seda-akk...d-sitapea/

[tarko]

Selle "Sitapea" lugemisega tuli hommikune juhtum meelde, kui Tõdvalt läbi sõitsin. Tee muidu hea, lihtsalt märg, aga peale Tõdvat kurv metsatuka ääres, mis alati libedam on. Ei hakanudki kohe gaasi põhja või poolepeale suruma, sest tee läikiski kahtlaselt. Peeglist vaatasin, kuidas tagumine "Mittesitapea" tahtis kohe tagaluugist sisse sõita, ime et signaalitama ei kukkunud. Siis vaatasin ette ja teine "Mittesitapea" oligi juba kraavis rattad taevapoole.

[Envir]

jäävad mulle jalgu Vabakale jõudes

Mida see tähendab? Vabakal kiirust 70-80?

[cyber]

Mida see tähendab? Vabakal kiirust 70-80?

Ilmselt mitte. Et ma igapäevaselt seda tänavat sõidan, siis tuleb seal sõita väga täpselt 50-ga. Kui hakkad tõmblema ja "natuke üle" sõitma, siis jääd fooridesse kinni ja lõppkokkuvõttes kaotad ühtlaselt kulgejale.

[v6sa]

Tõstame juhilubade saamiseks vajaliku eksamiteema siia ümber.

Nii kirjutas austet ksf! Umm teeteemas :
Aga siis teeme juhtidele "pädevuseksami" ja sedagi normalse raha eest mitte ei nuuma autokoole jms jura.
 Võibolla maksame kõik kiirustrahve ka igaksjuhuks. Nu mõned ju kihutavad meie hulgas. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. See võiks kehtida ka liikluses.Tahad sõita, pead kinni pidama liikluses kehtivatest kokkulepetest. Autokool, koolieksam, ark eksam, igal kategoorial topelteksam. jutt on rahast mitte libedakoolituse vajadusest. Kui eksamit ei läbi ei saa juhiks. Lihtne.   Kuid meil on rahapõhine autokool ja vastutus ka kaskoga kinni makstav.


Mille poolest see erineks praegusest korrast, kus tuleb sooritada eksam? Jätaksid autokoolid välja ja paneksid kohustuse oma järeltulijaid õpetada vanematele? Aga kus siis õpivad vanemateta lapsed? Või vanemaealised, kelle vanema on läinud sinna, kust enam ei tulda?

Korduseksamit ma pooldan. Sõidueksam enne iga juhiloavahetust, sama riigilõivu eest. Ilmselt kaoks vähehaaval liiklusest need "kunagi oli nii"-tegelased.

Teinekord tuleb kananahk ihule, kui kuuled mõne juba pikka aega sõitnud kodaniku tõlgendust näiteks teeandmise kohustusest

[v6sa]

Asja mõte oli sundkoolitus. Koolid oleks neile kes tunnevad et muidu ei läbi eksamit!

Kui Sa nüüd AUSALT tagasi mõtled oma noorusaega, siis kas oleksid oma oskamatust tunnistanud? Mina küll poleks... Ning eksternina eksamit tehes põrusin esimesel korral just oskamatuse tõttu.

[Sm.Autojuht]

Liikluses peame olema mõistvad,abivalmis ja kannatlikud kaasliiklejate suhtes.Hiljaaegu tahtsin inimesele ulatada abistava käe kuid tema oma sportliku maasturiga lihtselt tegi minekut hoolimatta punakast foori tulest.Auto kuulub ettevõttele TREV-2.Lugu siis lühidalt järgmine. Sõitsin Tallinna sisse Laagri kaudu 70km.tunnis(seitsmemümne alas)linna piirini.Selle maa vältel üritasin ümber reastuda vasakusse ritta et keerata sisse Statoili jaama.Sadas vihma ja nähtavus polnud kuigi kena.Kahjuks aga vasakus reas lendasid ainult sprinterid kes raskeveokit oma ees näha iial ei soovi kuid siis enne viiekümne ala kui olin juba pikalt reastumist üritanud,vilgutati tagant tulesi.Reastusin ümber.Vat siis läks lahti.See sama maastur pani nüüd paremalt mööde tulesi vilgutades ja signaalitades keeras mulle ette ,alles  siis  nägin et inimesel on äda ja kiire.Käsi oli aknast väljas ja näpud püsti.Kohe taipasin et käsi vast teerulli alla jäänud ja vihmakäes jahutab teda.Samal hetkel süttis fooris punane tuli nii olime sunnitud peatuma .Tema esimene mina teisena. Kohe otsustsin  inimesele ulatada ehk käe lahaseks vajaliku pulgakese.Välk kiirelt väljusin ,haarates pulgakese näpuvahele,kuid ikkagi jäin hiljaks.Lootustandev sprinter oli juba läinud.Loodan et jõudis ise regionaal haiglasse ja sai vajaliku abi.   Aga võib -olla läks Trev -2 te pissile! Kuna mulle süttis kollane tuli pidin liikuma edasi.Muidugi  sain hiljem aru et meeil ju vilgutatakse sellepärast et kao eest raisk,mitte  et palun sõber.Neid sportlike maastureid tundub TREV-2 -mitmeid olema.

[Basilio]

Sm. Autojuhi eepiline teos passiks hästi mõne suuretiraažilise ajalehe huumorinurka, saaks laiem ring seda lugeda. Täitsa tummine kirjatükk! 
Alternatiivne lõpp võiks olla laenatud anekdoodist: "Tundsin teie pärast muret, koputan ja koputan akendele, aga keegi lahti ei tee!"

[Daff]

Sm.Autojuhi eepilises teoses lahatud teema on tuttav ka endale. Just nii millegipärast Tallinnas liigeldakse. Ümberreastumine suure autoga, eriti peale viit on võimalik vaid jõudu kasutades, pärast mida tuleb arvestada kottisurutud džiibimehe või mõne kiilaspäise mersumehe "tänuga" mis seisneb heli, valgus ja viipesignaalide andmises ning kui aken lahti hoida kuuled ka üht-teist  verbaalset.

[edvard]

  Kas tõesti on nii kehvad kaasliiklejad ümberringi , muudkui võtavad karpi ja lausa kiusavad ? Kahtlemata on igasugu " ässasi " kes nõeluvad ja tõmblevad sõidurajalt paremale ja vasemale vaba ruumi olemasolul , samas minule teeb selline tõmblus nalja , sest keelava punase foori juures seisame praktiliselt kõrvuti . Sellised " ässad " ilmselt käivad teedel ja tänavatel omi pere ja tööelu vajakajäämisi ( naine peab armukest , sest oma mehest pole asja + tööl ei saa hakkama - alluvad saadavad puu taha ja ülemused kiusavad jne ) välja elamas , on ikka reod , rsk.
  Tegelikult on ju nii lihtne ja lahe lasta peatusest välja ühissõiduk ,  lubada sõidurada vahetada kaasliiklejal andes sellest märku lülitades sisse parktuled , mina teen nii ja vahest on mind isegi tänatud .  Peamine on siiski  meie üleüldise tormamise ja kõvatamise juures tervelt punktist A punkti B jõuda , tühja sest kulunud lisaminutist.

[Marko]

Mõte hea aga pea teostamatu, nimelt jään alati parklas kohale või kohalt ära manööverdavast autost delikaatselt 10 - 15 meetri kaugusele ja tulemuseks on arutu tuututamine. Rohkem arusaajaid ei paista kusagilt.