[Daniil]

Anna teada, kui kusagil leiad kiilusid  või nende vamistamise võimaluse (joonis peaks mul olema kusagil) minu ТВ-3'on need läbi mis läbi - hetkel õllepurgi ribadega tihedamaks tehtud.

Äkki saad joonise siia üles riputada? Siis "õunte pealt vaatab" kas saab kusagilt tellida või teha lasta. Minul on kiil lausa puudu, seega puudub šabloon, mille järgi teha.

Kahjuks peksin segast - treipingi passis on paljude detailide joonised, aga kiilu oma ei ole
Võin Sulle laenata oma kiilusid kui vaja šabloonidena kasutada.
Materjal on muidugi küsmus omaette - originaal kiilud on mälu järgi malmist, aga olen kuulnud, et pronksist kiil on parem, kuna libiseb kergemini ja ei kulutab vähem supporti pindasid.

[USSR V4]

Tere. Küsin teadjamate meeste käest infot, kui minna ostma treipinki 1K-62, (suur jurakas, tsentrite vahe umbes 1,5 m), siis millele peaks tähelepanu pöörama (tüüpvead). Konkreetne isend peaks olema suhteliselt vähe tööd teinud, kui nii vana asja kohta nii saab öelda. Praegu ei tea isegi seda, kas kohapeal voolu järgi saab, et käima lasta.

[Daniil]

Tere. Küsin teadjamate meeste käest infot, kui minna ostma treipinki 1K-62, (suur jurakas, tsentrite vahe umbes 1,5 m), siis millele peaks tähelepanu pöörama (tüüpvead). Konkreetne isend peaks olema suhteliselt vähe tööd teinud, kui nii vana asja kohta nii saab öelda. Praegu ei tea isegi seda, kas kohapeal voolu järgi saab, et käima lasta.

Tüüpviga see nüüd ei ole, aga tsentripuki kõrgust võiks kontrollida kuna see ei ole reguleeritav ja pahatihti lihvitakse sängi, aga tsentripukk jäetakse nii nagu oli.
Mul kunagi oli selline pink ja väga segas, et pukk oli spindli  tsentrist  madalamal, sai igasugu plekükke vahele topitud,aga pea  iga kord oli jama puurimisega või tsentrite vahel treimisega, eriti pikkade detailidega töötades.

[2715]

Tere. Küsin teadjamate meeste käest infot, kui minna ostma treipinki 1K-62, (suur jurakas, tsentrite vahe umbes 1,5 m), siis millele peaks tähelepanu pöörama (tüüpvead). Konkreetne isend peaks olema suhteliselt vähe tööd teinud, kui nii vana asja kohta nii saab öelda. Praegu ei tea isegi seda, kas kohapeal voolu järgi saab, et käima lasta.

Pingi kalleim ja täpseim asi on ikkagi säng ja selle kulumist vaadata kui suport on täiesti taha sõidetud.
Siis indikaatorkellaga vaadata võttes näiteks kolvisõrme kaasa ja pistes padrunisse kas spindli võllil on lõtku ja kas laagrid on korras.
Kui laager vigane siis kella osuti tõmbleb.Kui lihtsalt väike loks siis reeglina saab peale keerata.
Kaane võib üles tõsta ja vaadata kasti hammakad üle ja kange liigutades veenduda, et kõik mis olemas lülituks.
Siis õlipumba hooba käega liigutades peaks õli üles tulema.
Kui saab käima panna siis proovida kõik ettenihke kiirused ja keermesammud läbi.
Kui käima saab panna võtta oma tera ühes ja mingi vähemalt 40mm materjali jupp 30cm pikk et saaks lasta algul 1mm laastu ja siis 0,5mm laastu ning mõõta mikromeetriga palju koonust teeb padruni poole liikudes.
Siis supordi määrimissüsteemi võib katsetada keerates kraani õlituse peale ja lastes ilma ettenihet sisse lülitamata kiirettenihke mootorit pöörelda.
Ristsupordit keerata ühest otsast teise ja panna tähele kas keskel on lõtk ja otsas poob.
Kui igas asendis on lõtk keerata kiilu peale kuni lõtk kaob ja korrata.
Kui need asjad on ok siis on tegu enamvähem kuni hea pingiga.

[Envir]

Siis indikaatorkellaga vaadata võttes näiteks kolvisõrme kaasa ja pistes padrunisse kas spindli võllil on lõtku ja kas laagrid on korras.
Kui laager vigane siis kella osuti tõmbleb.Kui lihtsalt väike loks siis reeglina saab peale keerata.

Samas võib olla ka ju padrun vigane (ja vanadel pinkidel reeglina ongi)? Paned kolvisõrme padrunisse ning see viskab nagu segane ... Või sain ma millestki valesti aru? Kas spindli lõtku poleks parem mõõta lõngutades, st kell vastu ja siis kangiga spindlit edasi-tagasi, üles-alla. Juhendmaterjal annab lõtku maksimaalseks suuruseks 0,01mm.

[_rein_]

Siis indikaatorkellaga vaadata võttes näiteks kolvisõrme kaasa ja pistes padrunisse kas spindli võllil on lõtku ja kas laagrid on korras.
Kui laager vigane siis kella osuti tõmbleb.Kui lihtsalt väike loks siis reeglina saab peale keerata.

Samas võib olla ka ju padrun vigane (ja vanadel pinkidel reeglina ongi)? Paned kolvisõrme padrunisse ning see viskab nagu segane ... Või sain ma millestki valesti aru? Kas spindli lõtku poleks parem mõõta lõngutades, st kell vastu ja siis kangiga spindlit edasi-tagasi, üles-alla. Juhendmaterjal annab lõtku maksimaalseks suuruseks 0,01mm.

Mitte padrun ei ole vigane,vaid pakid viskuvad padruni pöörlemistelje suhtes.

[2715]

Siis indikaatorkellaga vaadata võttes näiteks kolvisõrme kaasa ja pistes padrunisse kas spindli võllil on lõtku ja kas laagrid on korras.
Kui laager vigane siis kella osuti tõmbleb.Kui lihtsalt väike loks siis reeglina saab peale keerata.

Samas võib olla ka ju padrun vigane (ja vanadel pinkidel reeglina ongi)? Paned kolvisõrme padrunisse ning see viskab nagu segane ... Või sain ma millestki valesti aru? Kas spindli lõtku poleks parem mõõta lõngutades, st kell vastu ja siis kangiga spindlit edasi-tagasi, üles-alla. Juhendmaterjal annab lõtku maksimaalseks suuruseks 0,01mm.

Ma vähe halvasti vist kirjutasin ja kes pole treial olnud ei saanud aru.
Ühesõnaga kui sul on hea pinnasiledusega  silindriline asi padrunis ja spindlivõlli keerad siis loomulikult on mingi viskumine padrunil ja osuti liigub sujuvalt viskumise jagu.
Kui aga osuti võbeleb liikudes on see vihjeks et laagri pinnad ei ole korras ja seega treimisel head pinnasiledust saavutada üliraske.
Kangiga loksutamine on ka elementaarne laagri lõtku määramisel.

[metsakohin]

Olen vist natuke juhm, ei suuda PS arvutist pilti lisada. Seega panen hr Basilio soovile vastu tulles siia ühe algelise joonise.

   

Selline näeb välja TB-4 kelgu kiil. Paksus sälguga otsast 4,8mm ja teisest otsast 3,8mm. Nurka ei hakanud mõõtma, ehk on mingi standartne suurus selleks. Võin ka pildi teha. Minu arust on materjaliks teras, margi jään võlgu, aga mitte kõige essum.

[muska71]

Oskab keegi öelda kui võimas mootor sellel pingil  on?

[Veteran]

Pingi mark on TB-4 (slaavi t)  Head nuputamist!

[Aspelund]

http://stanki-katalog.ru/sprav_tv4.htm

[pen.skar]

Venekeelses õpetuses on jutt 1,0 kw ja 1440 p/min. Samas skeemil on vaid 0,6 kw ja 1440 p/min. Minul on poolteise kw mootor, kindel et ei jää juhusliku paksu laastuga venitama ja tera lõhkuma. Unistan kahekiiruselisest mootorist, nüüdsed terad tahavad suurt joonkiirust.

[aigark]

Hea lahendus oleks sagedusmuundur,saaks pöördeid sujuvalt muuta.

[pen.skar]

Üks sagedusmuundur oleks majapidamise peale hea küll. Kunagi krooniajal taheti 11 000.- EEK`i kilovatise eest... Hangitud ka paar tossamaläinud Lenzet, aga ei saa ise ega patsiga poiss neist enam asja.

[muska71]

http://stanki-katalog.ru/sprav_tv4.htm

Tänud asjaliku lingi eest!kA MIND PANI IMESTAMA SEE 0,6kw,vaadates pingi alla siis kuidagi suur kolakas vaatab vastu,võrdluseks lauapuurpingil 1,5 kw mootor ja väiksem mõõtude poolest.Just uurisin sagedusmuundurit ja 180€ on uus 1,5 kw.Ostas ka liigub vahel.

[MeelisV]

http://stanki-katalog.ru/sprav_tv4.htm

Tänud asjaliku lingi eest!kA MIND PANI IMESTAMA SEE 0,6kw,vaadates pingi alla siis kuidagi suur kolakas vaatab vastu,võrdluseks lauapuurpingil 1,5 kw mootor ja väiksem mõõtude poolest.Just uurisin sagedusmuundurit ja 180€ on uus 1,5 kw.Ostas ka liigub vahel.

300.- eest saaks 4kw-se muunduri

ja väikeset muunduritega saab vahest asju lahendada ka nii et sisend on 1f ehk 230V

[kolentin]

http://stanki-katalog.ru/sprav_tv4.htm

Tänud asjaliku lingi eest!kA MIND PANI IMESTAMA SEE 0,6kw,vaadates pingi alla siis kuidagi suur kolakas vaatab vastu,võrdluseks lauapuurpingil 1,5 kw mootor ja väiksem mõõtude poolest.Just uurisin sagedusmuundurit ja 180€ on uus 1,5 kw.Ostas ka liigub vahel.

Muunduril ja muunduril on suur vahe, üldiselt enamus tänapäeva muundurid on kvaliteedilt ja kestvuselt suht kehvakesed. Soojalt võin soovitada Siemens Micromasterit, displei  ainult numbriline, aga väga laiad konfimisvõimalused.

[lauri1]

Väike vahemärkus neile, kel TB-6 nimelisele treipingile tsentripukki tarvis - keegi kodanik on nõus ühe ära müüma:
http://www.osta.ee/treipingi-tb-6-pinool-2koonus-62967876.html

(mina pole müügiga seotud - jäi lihtsalt silma)

[Basilio]

Selline näeb välja TB-4 kelgu kiil. Paksus sälguga otsast 4,8mm ja teisest otsast 3,8mm. Nurka ei hakanud mõõtma, ehk on mingi standartne suurus selleks. Võin ka pildi teha. Minu arust on materjaliks teras, margi jään võlgu, aga mitte kõige essum.

Sain sarnaselt pingilt nagu minul, näidise laenata. Mõõdud kahjuks vähe teised ja ilma sälguta on. Pealegi loksub kui minu pingil paika pista. Nüüd on tarvis selgusele jõuda kas on kiil teise mudeli oma ja ei sobi või on minu pingi-rappel kelk liiga ära hooratud. 

[metsakohin]

Sul ju supler on, mõõda kiil ära, saad teada, mis kulunud on. Võimalik, et vaja "remontmõõdus" kiilu.