[aigark]

hawt =ikkagi mutipeletaja(väiksel kujul)

[karvik]

Aigarile igaks juhuks meeldetuletus, et suurte tähtetega kirjutamine tähendab foorumis kisamist. Või sa kisasidki?

3m tuulik annab 3m/s tuulega tegelikult 40W aga ma tahtsin osa omale ka jätta ja mitte kõike kasutada siduri käitamiseks. See on siis kasutatav energia, kus on kõik kaod juba maha arvestatud, mis ei ole tarbijast sõltuvad.
Sellepärast võib rahumeeli ära unustada kõikide tuulikute reklaamid kus räägitakse, et toodavad alla 3m/s tuulega, sest sellises tuules ei ole lihtsalt jõudu. Sõltumatta tuuliku tüübist.

1m/s tuulega anna teoreetiliselt 3m tuulik 1,3W. 2m/s tuulega juba 11W. mida ta ka tegelikuses andma võib juba hakata, kuigi loetakse laadima hakkamiseks ikkagi 3m/s tuult. Selleks, et 2m/s tuulest energiat saada kasvõi seesama 11W on aga vaja, et tuulik käiks kergelt nagu udusulg ja tiivad oleks siledad. Selle viimase pärast käiakse kommerts tuulikute tiivikuid pesemas, et tootlikus kannatab tolmuse tiiviku tõttu. Ja sellest järjekordne bullisõnniku reklaamide teema kus väidetakse, et ei ole vaja tuulikut järgmised 30a. hooldada.

Ja siia juurde ka see kui hiinlased oma 1,1m tuulikute kohta väidavad, et toodab 2,5m/s tuulega. Muidugi toodab, kui 2W on tootlikus mida tasub ära märkida. Selline hiinlane saavutab 3m/s tuulega 5W võimsust, ja seda kõike ka juhul kui komplekti kasutegur on vähemalt 35% mis on küll saavutatav, aga kas just hiina odavmasstoodang seda teeb?

Tasuta lõunaid ei ole olemas!

[vootele]

Tegelikult üks lihtsamaid meetodeid millegi pidurdamiseks on magnetiline induktiivpidur.
Konstruktsioon ise on väga lihtne. Vasest või alumiiniumist kettakujuline rõngas koos magnetitega. Vahet ei ole, kumb pöörleb, kas ketas või magnetid. Magnetite kettale lähenedes indutseeritakse kettas pöörisvoolud, mis omakorda tekitavad selle ümber magnetvälja mis hakkab ketast pidurdama.
Pidurdusjõud on sõltuvuses pöörlemise kiirusega.
Ketas kuumeneb pöörisvoolude mõjul, kuid masti otsas tuulte käes ei ole see kuigi suur probleem.
Üks näide:

[karvik]

... kuumeneb pöörisvoolude mõjul, kuid masti otsas tuulte käes ei ole see kuigi suur probleem.

Just. Ja seepärast ei olegi vaja teha eraldi pidurit, vaid valida õigele tiivikule õige generaator ja kõik toimib ilma lisadeta.


Lisa piduril on point kui tegemist on näiteks VAWT-iga ja seal on induktiivpidur omal kohal, sest igasugu hõõrdepidurid kuluksid kiiresti ja ilmselt saaks klotsid otsa just tormise ilmaga, kus neid kõige rohkem vaja läheb. Kui aga VAWT hakkab pidurit nõudma, siis peab ta olema üli hästi disainitud, sest tavaliselt kodukootutel tekib tiibadel lohisemine ja rootor piirab ennast ise ära. Kuigi siis võib juba hilja olla kui tiivik jookseb ilma koormuseta. Tõuke tüüpi VAWT käib naguinii nii aeglaselt ringi, et selle puruks lendamisel peab juba tuul olem väga võigas.
Teine koht kus tal on suuremal määral kasu, on siis kui gene  lahja või on gene ja akude vahel kondekad või midagi sellist kus tiivik saab käija genest vabalt üle. Sõltumatta tuuliku tüübist. Ohuna on magnetite ülekuumenemine. Selleks, et seda ei juhtu peab olema pidur arvestatud tiivikuga. Siis tuleks ta ilmselt umbes sama suur kui on kodukootud raua vabade genede suurus. Siis juba tasuks selle magneti hunniku asemel teha vähe toekam gene(rohkem vaske) mis paremini soojust ära juhib ja ei olegi vaja enam pidurit. Saab ka gene kasuteguri paremaks.
 HAWT ikka mõistlik tuulest välja keerata. Kui furling tundub liiga lihtne, siis võib seda ka muude võimaluste abil teha. Kaasfoorumlase USSR V4 üks tuulikutest oli vist mingi sellise viguriga varustatud, mis võimaldas tuuliku võimsust vähendada saba asendi muutmisega?


Eelpool kirjutatud lühispiduri teemal on tugeva tuule alla mõeldud ikka sellist 20m/s ja edasi. See on üsna vali juba ja siis ei pruugi jõuda enam gene ise piisava pidurina toimida kui tiivik on täie pinnaga vastu tuult ja ega mingilt maalt tuleb ka induktiivpiduril piir ette. Jalgratta ratta pidurina see kindlasti toimib, aga kui tuul on 20m/s ja üle, siis on 1,8m tuulikut vaja pidurdada 4kW jõuga.



Tuulikud on metsikud loomad kelle tuju sõltub tuulest. Nende taltsutamine nõuab tähelepanu. Võib seda teha ükskõik mis viisil. Peaasi, et piisavalt.

Või nagu kusagilt lugesin:"Tuulik on mootor, mille gaasi tallab ahv!"

[karvik]

Furlinugu kohta valemeid ja juttu. http://www.thebackshed.com/windmill/Docs/Furling.asp

EDIT: Sellel lehel on üks omapärane kiiks kus saba piira on pandud 90kraadi nurga alla. Muusosas ei juhtu sellest suurt midagi aga tiivik jookseb selliselt tuule suhtes alati natuke viltu. Käivitus on parem.
Kui seal joonisel oleva Tail Pivot nurk panna 55kraadi ja saba piiraja panna 110kraadi, siis on käivitus kehvem, aga tootlikus pisut parem. Vahe ei ole suur aga olemas. Muidugi kui tuulik on ise tsentrist väljas ja saba on taga 110kraadi nurga all, siis näeb kogu kupatus üsna kööbakas välja.



Üks asi mis veel igaksjuhuks. Sõltumata mis tüüpi on võimsuse piiramine tehtud ja millest labad on tehtud, siis tiivik peaks olema mastist eemal või tahapole kaldus sedasi, et tuul ei saaks laba otsa vastu masti painutada. Piisav kaldenurk on 4kraadi.

[Basilio]

Päike on nüüd hoolega paistnud ja sisteemid töötavad. Uuemat on nii palju et isoleerisin veesoojendil voolikud ära. Ostsin ka 6mm kihtplastikut ja katsin ühe paneeli sellega et läbi ühekordse klaasi minema lipsavat soojust kinni püüda. Ootasin vähemalt viiekraadist temperatuuri tõusu. Minu suureks meelehärmiks toimis see vastupidiselt - temp langes umbes 5 kraadi. Proovisin plastikut nii vertikaalis kui ka horisontaalis kanalitega ning käänasin prooviks ka teise külje, sest üks külg on ette nähtud päikese poole jätmiseks. Ei mingit vahet. Nüüd mõtlen sõrm suus, et mis värk on. Kas ostsin lolli peaga mingit vale plastikut, millel on IR filter, ei sobi klaasi-plastiku kooslus või tõmbabki plastik nii kõvasti päikesesooja maha. Hoides käelaba tuuletu hoovi peal vaheldumisi päikese käes ja plastiku varjus, tundus plastik vaat et oma 1/3 sooja maha tõmbavat. OK, see ei olnud mingi täppismõõtmine vaid käeseljalt ennustamine sõna otseses mõttes, aga vanduma pani küll. 
Purkla oma 10mm plastikuga aga kütab kui kurat. No hea küll, sellel on pinda ka rohkem ja õhk jahutab vähem kui vesi. Võib olla kütaks ka purkla klaasiga rohkem?
Mida ajutrust eesotsas vend Karvikuga arvab?
Praegu on veesoojendi paneelid jälle palja klaasiga ja päeval ulatuvad radikate temperatuurid paneelides 40 kraadini. Klaas tundub seejuures katsudes soe. Boileris on vesi +32...+33*C ja Basilio harib oma kasukat nüüd juba sellega.

[taavi]

 Boileris on vesi +32...+33*C ja Basilio harib oma kasukat nüüd juba sellega.

Vesi kasvama ei lähe sellise temperatuuri juures?

[Basilio]

 Boileris on vesi +32...+33*C ja Basilio harib oma kasukat nüüd juba sellega.

Vesi kasvama ei lähe sellise temperatuuri juures?

Kui see oli nali, siis ma ei saanud aru. Mismoodi kasvama? Pimedas tünnis? 

[v6sa]

 Boileris on vesi +32...+33*C ja Basilio harib oma kasukat nüüd juba sellega.

Vesi kasvama ei lähe sellise temperatuuri juures?

Kui see oli nali, siis ma ei saanud aru. Mismoodi kasvama? Pimedas tünnis? 

Neid elukaid on päris mitu, kes oma toimetusi üsna meelsasti pimedas tünnis teevad. Aga kuniks kraanist lõhna ei tule ja kasukas kohev püsib, pole ju häda.

[Talupoeg taluja]

 Boileris on vesi +32...+33*C ja Basilio harib oma kasukat nüüd juba sellega.

Vesi kasvama ei lähe sellise temperatuuri juures?

Kui see oli nali, siis ma ei saanud aru. Mismoodi kasvama? Pimedas tünnis? 

Neid elukaid on päris mitu, kes oma toimetusi üsna meelsasti pimedas tünnis teevad. Aga kuniks kraanist lõhna ei tule ja kasukas kohev püsib, pole ju häda.

No kui vana kõuts perenaise süles lõhnama hakkab,küll siis midagi ette võetakse...   Pole probleemi...

[Basilio]

Huvitaval kombel ei lähe talvel mitu kuud puutumatuna seisev vesi boileris pahaks. Eks seal ole ka vaid +10*C ringis. Kevadel tuleb esimese asjana törts roostet ja veel on ka väike roostelõhn juures, mis kiiresti kaob. Esimene pangetäis päikesesooja vett läheb tavaliselt põrandapesuks. Edasi kõlbab enda küürimiseks kasutada küll. Kasukas on kohev, tänan muret tundmast! 

[Rokikas]

Kui see oli nali, siis ma ei saanud aru. Mismoodi kasvama? Pimedas tünnis? 

http://www.eestiarst.ee/static/files/075...eestis.pdf
https://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/100
Madalatemperatuurilistes süsteemides on kasulik sellele asjaolule tiba tähelepanu pöörata. 

[Basilio]

Arvasin et mõeldakse pigem vetikaid. Aga OK, eks ma panen kõrva taha. Peab äkki mingite UV lampide peale mõtlema, mis säänseid batsillusi mõrvavad. Siiani pole õnneks probleeme olnud. Pesen sama veega õhtuti hambaid ja pole solgisurma surnud. 
Üks meie küla eripära on väävelvesiniku lisandiga trassivesi(soovesi), mis läbi keetmata juua ei kõlba. Survepesuriga autot pestes on selline hais üleval nagu oleks mädamunade vabrikus õnnetus juhtunud. Joogivett olen sunnitud sõbra maakodust 5L nõudega vedama või siis poest ostma.
Plusspoole pealt paistab et bakterid selle sees väga elada ei taha. Kui minu tol ajal veel tulevane teinepool minu juures esimest korda duši all käis, ei jõudnud ta ära imestada - nii kohevaid juukseid polevat tal veel kunagi olnud. Nii kilulinnas kui Mägi-Eestis sama šampooniga pestes selline efekt puudus.

[Talupoeg taluja]

Arvasin et mõeldakse pigem vetikaid. Aga OK, eks ma panen kõrva taha. Peab äkki mingite UV lampide peale mõtlema, mis säänseid batsillusi mõrvavad. Siiani pole õnneks probleeme olnud. Pesen sama veega õhtuti hambaid ja pole solgisurma surnud. 
Üks meie küla eripära on väävelvesiniku lisandiga trassivesi(soovesi), mis läbi keetmata juua ei kõlba. Survepesuriga autot pestes on selline hais üleval nagu oleks mädamunade vabrikus õnnetus juhtunud. Joogivett olen sunnitud sõbra maakodust 5L nõudega vedama või siis poest ostma.
Plusspoole pealt paistab et bakterid selle sees väga elada ei taha. Kui minu tol ajal veel tulevane teinepool minu juures esimest korda duši all käis, ei jõudnud ta ära imestada - nii kohevaid juukseid polevat tal veel kunagi olnud. Nii kilulinnas kui Mägi-Eestis sama šampooniga pestes selline efekt puudus.

Selge,broneerin ühe kanku seda imevett,et teha mulkide juures reklaamikampaaniat.

Mul venna juures on aga kaev,kus on jube roostene vesi ja samamoodi autot või toa põrandat pestes oli ilge virtsahais üleval. Autot kõlbas ikka pesta. Kõik nõud kus oli see vesi sees, olid seest üleni pruunid. Ei tulnud mõttessegi seda vett tarvitada seespidiselt... Aga bakteritest ei tea ma midagi.

[Matrix75]

Päike on nüüd hoolega paistnud ja sisteemid töötavad. Uuemat on nii palju et isoleerisin veesoojendil voolikud ära. Ostsin ka 6mm kihtplastikut ja katsin ühe paneeli sellega et läbi ühekordse klaasi minema lipsavat soojust kinni püüda. Ootasin vähemalt viiekraadist temperatuuri tõusu. Minu suureks meelehärmiks toimis see vastupidiselt - temp langes umbes 5 kraadi. Proovisin plastikut nii vertikaalis kui ka horisontaalis kanalitega ning käänasin prooviks ka teise külje, sest üks külg on ette nähtud päikese poole jätmiseks. Ei mingit vahet. Nüüd mõtlen sõrm suus, et mis värk on. Kas ostsin lolli peaga mingit vale plastikut, millel on IR filter, ei sobi klaasi-plastiku kooslus või tõmbabki plastik nii kõvasti päikesesooja maha. Hoides käelaba tuuletu hoovi peal vaheldumisi päikese käes ja plastiku varjus, tundus plastik vaat et oma 1/3 sooja maha tõmbavat. OK, see ei olnud mingi täppismõõtmine vaid käeseljalt ennustamine sõna otseses mõttes, aga vanduma pani küll. 
...
Praegu on veesoojendi paneelid jälle palja klaasiga ja päeval ulatuvad radikate temperatuurid paneelides 40 kraadini. Klaas tundub seejuures katsudes soe. Boileris on vesi +32...+33*C ja Basilio harib oma kasukat nüüd juba sellega.

Thx info eest! Olen ka neid ´´kihtplastikut´´ vaadanud, aa kahtlased tunduvad-nagu haiutavad ja neelavad valgust. On plaan teha väike test mudel ühe ja siis lisada teine tavaklaas, et efekti näha. Aa pole aega saanud.
Minu süsteem toimib ka väga hästi.

[v6sa]

Kuis meie foorumi tuulekodustajatel eilne päev üle elada õnnestus?

Suurtel poistel õnnestus siis skoor avada...
http://www.postimees.ee/3150457/tuulegen...ikupolengu

[giordanobruno]

Boilerisse on kasulik installeerida elektriline küttekeha, millega näiteks nädalas või kuus korra ajada vesi 70°-ni. See tapab mikrofloora ilma keemiata ja on lisaks lollikindel. Vees leidub tõepoolest hulganisti eluvorme, mis pimedas ja kuni 60°-ses vees elada tahavad. Uued saabuvad värske veega maapõuest või veetorustikust.

[USSR V4]

Tere. Tuul seekord midagi ära ei lõhkunud, suure panin peaaegu  seisma, 3 väiksemat lasin käia täistuuridel. Akudele sai sellega tehtud korralik tasanduslaadimine, ühte väikest tuulikut jälgides oli näha, kuidas äkilise suunamuutuse ajal tiivikulabad paindusid, oli selline efekt nagu tiivik oleks lainetanud, vahest teeb samamoodi ülekuumenenud suur saeketas, või odav suure ketaslõikuri ketas. Vedrustatud sabaga varustatud tuulikul seda efekti polnud.

[Basilio]

Boilerisse on kasulik installeerida elektriline küttekeha, millega näiteks nädalas või kuus korra ajada vesi 70°-ni. See tapab mikrofloora ilma keemiata ja on lisaks lollikindel. Vees leidub tõepoolest hulganisti eluvorme, mis pimedas ja kuni 60°-ses vees elada tahavad. Uued saabuvad värske veega maapõuest või veetorustikust.

Igati nõus. Parim lahendus minu arust oleks üks multisüsteemne boiler, mida aga meite mail müügil näinud ei ole. Või kui kusagil on, siis võtab hind kindlasti õhku ahmima. Boileril peaks olema kaks soojusvahetit ja kaks el. küttekeha. Soojusvahetid keskkütte ja päikesekütte jaoks, küttekehad 230V Narva voolu ja 12V või 24V ülejäägi realiseerimiseks. 
Minul on praegu olude sunnil napakas lahendus kolme eraldi boileri näol, milledel keerukas kraani-"sisteem" vahel.

[Power]

 Panen siis oma rohelise projekti kah siia üles lühidalt. oman kahte elektripaneeli 230w lühisvooluga 32v ja 120w lühisvooluga 15v. süsteem lihtne paneelid on pandud järjestiku,et pinget tõsta vahelt on võetud aku laadimine 12v jaoks üle jäänud jookseb mai keskpaigast soojavee boilerisse otse kütte kehasse, 1,5kw.
Päikseliste ilmadega tõuseb pinge kuskil 54v peale, 1,5kw küttekeha takistus 54 voldi juures on 1,8 amprit seega 54*1,8= 97,2 wati suudab vette pritsida.
25l boiler on mai keskelt koni septembri keskele normaalselt soe.
Sügisel sai veel 2 230w paneeli ostetud, plaan need kah ära ühendada siis saab pinge veel kõrgemaks ja paneeli kasutegurit suuremaks, mida kõrgem pinge seda rohkem koormab kütte keha paneele.
Sai segane jutt, ärge näkku lööge