[TeeTL]

Selline vana raamat siis sattunud mu riiulile. Välja antud St. Peterburgis 1912, II väljaanne, autor insener N.G.Kuznetsov, 350lk.
Praktilist huvi see vaevalt et kellelegi pakub, pole ju nii vanu autosid/mootorrattaid Eestis. Aga noh, kes teab
Raamat ise on üsna põhjalik, kvaliteetsete fotode, jooniste, arvutusvalemite ja läbilõikeskeemidega. Käsitletud on kõikide sõlmede tööpõhimõtteid, hooldust ja võimalikke rikkeid. Mootorid, karburaatorid, süütesüsteem, jahutussüsteem, jõuülekanne, vedrustus, veermik jne.
Raamatu koostamise ja kujunduse põhjalikkus ning fotode olemasolu annavad silmad ette ka mõnedele tänapäevasematele väljaannetele - näiteks 1986nda aasta raamatus \"sõiduautode remont\" pole ühtegi fotot...

Muuhulgas on toodud ka huvitav lõik autoga seotud kulude kohta. Näiteks öeldakse, et \"kaasaegsed autod võtavad väga vähe bensiini, 12-18hj mootoriga 10-17L/100verstale, 20-40hj mootoriga 14-22L/100verstale\"
Üldiselt võibki öelda, et 100 aastat tagasi olid tehnilised lahendused ja probleemid enamvähem samad mis praegu - suunatud ökonoomsusele ja töökindlusele
Selle postituse tegingi peamiselt selleks, et väljendada oma üllatust 90 aasta taguse tehnikataseme ja ka kirjastus- ning trükikunsti üle Kahju ainult, et tolleaegset tehnikat ennast nii vähe säilinud on. Pole ka ime, sest auto maksis selle raamatu andmetel 4000-5000 rubla, kallimad kuni 24000 rubla, olles seega tõeline haruldus. (talupoja päevateenistus oli tollal vist midagi 5 kopika kanti) ja eks ole kõigest sellest ka kaks maailmasõda üle käinud.

[Alts]

Super! Ei saa mainimata jätta, et hea meelega tahaks isegi seda raamatut näha. Mõtlen siin, et nagunii peaks AutoMoto kasutajaskond suve poole millalgi kuski kokku saama ja siis oleks tore, kui raatsiksid selle teose kaasa võtta. Palju on ühe versta pikkus tänapäevastes ühikutes?

[TeeTL]

Tjaa, näituse peale ma ei mõelnudki, eks seal tema õige koht olekski.
Aga laenata võin ka, U2U abiks.
ja 1 verst on 1,066km. Liiter oli vist ka ikka liiter Niiet mõõtühikud kah üsna tänapäevased.
Aga lisaks bensiinikulule oli teine olulisem kuluartikkel kummid, mida läks aastase läbisõidu e. 9000versta peale 3-4 jooksu, sõltuvalt juhi sõiduoskustest

[valdo]

Mõõtühikutest, mis siinmail on käibel olnud kuni 1929. aastani

1 toll = 2,54 cm (rohkem komakohti ei ole, kui sobib, võib kirjutada ka 2,5400 cm). Leppemärk \".

1 jalg = 12 tolli = 30,48 cm, leppemärk \'

1 süld = 7 jalga = 2,1336 m

1 verst = 500 sülda = 1,0668 km (ümaerdatult siis 1,067)

1 penikoorem (vahel nimetatud siinmail ka miiliks) = 7 versta =
7,4676 km. Hea on meelde jätta ligikaudne pikkus 7 ja pool km.

Jalg ja süld võivad eri kultuuriga maades olla ka veidi erinevad, verst oli omane peamiselt Venemaale ja miili ei tasu segi ajada inglise päritolu mere- ja maamiiliga, mis on 1,midagi km.

Toll on aga ikka igal pool toll ehk alati 2,54 cm.