http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uud...d=71301919
Karm kord: registrisse kandmata kõrvalhoone
seadustamine maksab vähemalt 500 eurot
23. aprill 2015 07:41
probleemid enne registrisse kandmist kõrvaldada.
Kui registrisse kandmata ja ebaseaduslik ehitis on püstitatud ajavahemikul 1. jaanuar 2003
kuni 1. juuli 2015, tuleb esmalt tuvastada, kas ehitise ehitamise ajal oli olemas ehitusprojekti
koostamiseks nõutav detailplaneering. Kui oli, võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu
asendada projekteerimistingimuste andmisega.
“Projekteerimistingimuste andmisel rakendatakse avatud menetlust. Kui
projekteerimistingimuste andmine ei ole võimalik vastuolu tõttu üldplaneeringu või muude
olulisest avalikust huvist tulenevate tingimustega, tuleb koostada detailplaneering vastavalt
planeerimisseadusele,” kirjeldas Reidi.
“Ka kõnealuse ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti
puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks selle audit. Ehitise auditi tulemusel peab
olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse
korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule või projekteerimistingimustele.”
Ka selle auditi kulud maksab kinni omanik.
Auditi tulemuste põhjal otsustab kohalik omavalitsus täiendavate riiklike järelevalvemeetmete
vajaduse. Nende meetmete eesmärk on tagada ehitisele esitatud nõuete, ennekõike
ohutusnõuete täitmine, samuti kinnisasja omaniku ning piirnevate kinnisasjade omanike
õiguste ja huvide kaitse. Vajadusel tuleb ehitis korda teha, ümber ehitada või lammutada. Selle
tagamiseks mõeldud sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 10 000 eurot ja juriidilisele
isikule 100 000 eurot.
Kui ebaseaduslik ehitis saab viimaks registriküpseks, tuleb selle registrisse kandmise eest
tasuda riigilõivu 500 eurot.
“See lõiv rakendub selliste ehitiste puhul, mis on püstitatud ilma igasuguse loata ning millel
pole mingit õiguslikku alust,” ütles Reidi. “See ei ole riigi kius ja soov raha korjata, vaid soov
tagada ehitiste ohutus.”
Ka praegu tuleb ehitise registrisse kandmise eest maksta riigilõivu, kuid selle suurus on seotud
ehitise ruutmeetrite arvuga.
Käimlat registrisse ei kanta
Ülle Reidi selgitas, et ehitised on kõik maapinnaga ühendatud ning seinu ja katust omavad
objektid. Registrisse pole vaja kanda kuni 20ruutmeetrise pinnaga kuni 5meetrise kõrgusega
ehitisi. Seega näiteks välikäimlate ning ka väiksemate kuuride ja kasvuhoonete legaalsust
tõestada või nende eest 500eurost lõivu maksta vaja ei ole.
Ent mida teha siis, kui paberid pole korras elumajal või kõrvalhoonetel, sh suurematel saradel
ja kuuridel?
“Inimesed peaksid oma kodused kaustad läbi vaatama, ehk on dokumendid ikkagi olemas,”
soovitas Reidi. “Väga paljudel juhtudel ei ole ehitatud lihtsalt niisama, reeglina on ehitistel ikka
mingi õiguslik alus. Ma ei usu, et näiteks nõukogude ajal lubati inimestel lihtsalt niisama
ehitada, toona oli suhteliselt karm järelevalve.”
Ka Teise maailmasõja eelsete talumajade kohta peaksid tema sõnul olemas olema paberid, kui
mitte varasemad, siis maareformi käigus tekkinud. Mis puutub kuuridesse jms, siis vundamendi
puudumine ei ole uue seaduse silmis kergendav asjaolu. Oma hoonete leidumist ehitisregistris
saab igaüks juba praegu kontrollida veebiaadressil
www.ehr.ee.
20–60ruutmeetrise pinnaga ehitiste puhul võib piisata ka lihtsalt omavalitsuse teavitamisest,
ütles Reidi. “Eks siis omavalitsus vaatab, kas aktsepteerib ehitist ja kannab ta registrisse või
mitte.”
Puudutab kümneid maju
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Sandra Mikli sõnas, et inimesed, kes teavad,
et neil on üle 60ruutmeetrise pinnaga hoone, millel ei ole ehitus- või kasutusluba, võiksid
asuda lube taotlema kohe praegu.
“Sellisel juhul on loa eest makstav riigilõiv väiksem ja osa loakohustusi langeb uue seaduse
jõustumisel ära,” soovitas ta.
Kui aga omanik ise ei ürita oma ebaseaduslikku ehitist seadustada, rakendub talle kohaliku
omavalitsuse järelevalvemenetlus, sh ettekirjutused ja sunniraha.
Paralleelselt ehitisregistri korrastamisega on käimas ka aadressandmete korrastamine, mis
võib Mikli sõnul samuti tuua päevavalgele ebaseaduslikke ehitisi ja juurdeehitusi, mille kohta ei
ole tehtud registrikannet.
Kanepi valla majandusnõunik Ülar Kõrge ütles, et ainuüksi Kanepi vallas leidub kümneid
paberiteta maju. Tema sõnul ei ole paljud inimesed isegi teadlikud faktist, et nende hooned
pole ametlikult arvele võetud.
Inimesed peaksid oma kodused kaustad läbi vaatama, ehk on dokumendid ikkagi olemas. Ma ei
usu, et näiteks nõukogude ajal lubati inimestel lihtsalt niisama ehitada. Ülle Reidi
“Neil on vanad nõukogudeaegsed hooned, mis olid kantud riiklikku hooneregistrisse. See aga
likvideeriti 2003. aastal ning andmed anti ehitisregistrisse edasi üsna suvaliselt. Ma olen
pettunud, et selle asja kordaajamine on nüüd inimeste jaoks nii keeruliseks tehtud,” rääkis
Kõrge. “Tihti on tegu pensionäridega, mu meelest ei ole päris õige hakata neilt 500eurost lõivu
võtma.”
Ülle Reidi lausus, et andmete kandmine omaaegsetesse hooneregistritesse oli hooneomanike
kohustus ning need registrid peegeldasid andmeid, mida omanikud esitasid.
“Hooneregistrite ajal koostati hoonete kohta toimikud, mis hooneregistrite tegevuse
lõpetamisel anti arhiivi. Võimalik, et mingil põhjusel jäid esitatud dokumentidel olevad andmed
elektroonilisse andmebaasi kandmata, seega oleks mõistlik uurida ka hooneregistris koostatud
toimikut,” soovitas Reidi. “Hooneregistri toimikute arhiivinimistud, ehk siis millised toimikud
millistesse arhiividesse anti, on samuti kättesaadavad ehitisregistri veebilehel.”
