[aavu]

Täna mxxx´imas:
Eesti piim 0,59, keefir 0,74 ja 0,99
Läti piim 0,49,  keefiir 0,57
Ostetud sai alumine rida ja kokkuhoid 0,27 või 0,52. Olen küll patrioot aga elu sunnib kokkuhoidlikult majandama. Mis ma öelda tahtsin on see, et piim veetakse meie suurfarmidest Lätti ja seesama piim tuleb odavamalt tagasi. Miks?

[viplala]

Päälinnas on kõigil huvilistel võimalus Rimis, TaluToidab letist, osta endale meelepärast kohalikku kraami, mis kasvatatud eheda sita peal ja krõmpsub hamba alla kui kuld. Valik on piisavalt suur, et jätta poola kardulad letile hallitama. Kahjuks siinsed suurkirjanikud kipuvad oma kirjutised unustama ja haaravad korvi ikka selle mis odavam ja oma ihu kergemini teenib. Mõttetu silmakirjatsemine. Läbi neti kommide suudame me end alati eeskujulikuks röökida, kuid tegelik elu kipub palju tavalisem olema. Kahe käega pistame pudrumulgust sisse rasvast Leedu kana, pühime oma käbarad puhtaks Lätis toodetus salfakatesse, ja siis röhitsedes tipime ilusaid sõnu foorumisse. Aga eks ta ole, keegi peab ju ka seda tööd tegema. 

Minu arust ei ole probleem sisse toodud kaubal, vaid vabaturumajanduse puudumisel, vabaturumajanduse tähe all. Kui me räägime põllumajandusest, siis esimese asjana tuleks kõik toetused ära lõpetada, jätta ainult need, mis hädaga kaasnevad. Ülejäänud süsteemil võtta tutist kinni ja visata turule, vabale turule, õiglase konkurentsi tingimustesse. See oleks ainus ja õige lahendus. Nõrgad surevad, tugevad rabelevad, lõpp on aus ja õiglane.

[maitus]

Päälinnas on kõigil huvilistel võimalus Rimis, TaluToidab letist, osta endale meelepärast kohalikku kraami, mis kasvatatud eheda sita peal ja krõmpsub hamba alla kui kuld. Valik on piisavalt suur, et jätta poola kardulad letile hallitama. Kahjuks siinsed suurkirjanikud kipuvad oma kirjutised unustama ja haaravad korvi ikka selle mis odavam ja oma ihu kergemini teenib. Mõttetu silmakirjatsemine. Läbi neti kommide suudame me end alati eeskujulikuks röökida, kuid tegelik elu kipub palju tavalisem olema. Kahe käega pistame pudrumulgust sisse rasvast Leedu kana, pühime oma käbarad puhtaks Lätis toodetus salfakatesse, ja siis röhitsedes tipime ilusaid sõnu foorumisse. Aga eks ta ole, keegi peab ju ka seda tööd tegema. 

Minu arust ei ole probleem sisse toodud kaubal, vaid vabaturumajanduse puudumisel, vabaturumajanduse tähe all. Kui me räägime põllumajandusest, siis esimese asjana tuleks kõik toetused ära lõpetada, jätta ainult need, mis hädaga kaasnevad. Ülejäänud süsteemil võtta tutist kinni ja visata turule, vabale turule, õiglase konkurentsi tingimustesse. See oleks ainus ja õige lahendus. Nõrgad surevad, tugevad rabelevad, lõpp on aus ja õiglane.

Toetuste lõpetamine teeks küll asja õiglasemaks, aga siiski mitte päris. Me oleme põhjamaa ja me ei suudaks iialgi võistelda soojemate maadega kus korjatakse paar saaki aastas. Seega, kas on ikka õiglane, et sureksime väja sellepärast, et meil on külm kliima? Ma jään ikkagi selle juurde, et oma turgu ja inimesi ja toodangut kaitsta= kaitsta oma riigipiire, ja mitte ainult sissetungijate eest, vaid ka sissetungiva ja meid laastava võõrmajanduse eest. Me oleme selleks liiga väikesed et venemaaga sõdida, samuti ei suuda me euroopa turuga võistelda- ei saagi suutma. Ma ei kavatse sellepärast välja surra.

[Marko]

Viplala, ma olin sinust siiani paremal arvamusel (võeh sõnastus)
Suur pilt on see, et buumiajal sissevoolanud rootsi raha (kas keegi mäletab, milline elu oli kui igal kolmandal perekonnal oli miljon kulutada?) tuleb praegu (tõsi küll, mitte sellise tempoga) sinna tagasi anda ja rohkemgi veel. Selle kompenseerimiseks ongi vaja eelistada eestimaist. See pole minu idee, mäletan põrssapõlvest Soome telekas Helkama jalgratast ostvat onu küsimas: kas see on ikka kodumaine toode? Selle kampaania vilju naudivad täna kümned tuhanded eestlased. Kes arusaaja, paneb homme Karumsi kohukese riiulisse tagasi.

[viplala]

Viplala, ma olin sinust siiani paremal arvamusel (võeh sõnastus)
Suur pilt on see, et buumiajal sissevoolanud rootsi raha (kas keegi mäletab, milline elu oli kui igal kolmandal perekonnal oli miljon kulutada?) tuleb praegu (tõsi küll, mitte sellise tempoga) sinna tagasi anda ja rohkemgi veel. 

Kahjuks/õnneks on suur pilt selles, et ilma vaba (suure) turuta istuks me siiani ühe suure sitahunniku peal ja järaks aganaid. Mul savi mis sa must mõtled, kuid suurt pilti näen ma sinust paremini. Kui tahate head elu, tuleb võidelda vabaturumajanduse alustalade eest, mitte enda tagurliku ninaesise säilitamise eest. See tähendab, et kuna me oleme EL, siis tuleb võidelda selle eest, et kõigil oleksid võrdsed võimalused, mitte jääda oma pisikesi paistes mune kaitsma, sest neid annaks võrdsetel võimalustel palju suuremaks kasvatada nii, et ka inimene kes seda toodangut ostab ja munade omanikule sisse tooks, ei kannataks. Praegu jääb teie suust kõlama hoiak, et võtame aga rahva raha ja toetame põllumehi, kuna nad on nii väetid, maksame aga kõik kinni, sest me oleme ju patrioodid. Nagu ma ennist mainisin, siis mulle kui tarbijale meeldib odav kaup. Tuleb see siis hollandist või poolast. Selles ei saa süüdistada mind, kui ostjat ja kauba tarbijat. 

Mis teeb siis teid, tootjaid, Paremaks tänasest riigivõimust, kui te oma kauba hinda tahate kujundada vastavalt üllatele ideedele. Vajadustel võtate meie endi käest suuremat raha oma kauba eest, rääkides isamaalist juttu ja väänates kartulile sunniviisiliselt makse otsa. Minu kui tarbija jaoks, olete te kõik tavalised äri inimesed, ükskõik kui üllad teie kartulid ka ei ole. Peldikus haisevad nad üht moodi ja kõhtu täidavad samuti ühesuguselt. ÄRI, ei miskit muud. Ja selleks ongi vaja õiglast vabaturumajandust, mitte patriootilist möla.

[Marko]

Ma ei taha tüli. Paluks sellel eestimaise eelistamise teemal rohkem mitte kirjutada inimestel, kes ei suuda mõista sõnapaari VÄLISKAUBANDUSE BILANSS tähendust.

[maitus]

Braavo, viplala, sa oled majandusgeenius. Näed maailma suures plaanis ja arvad, et katkise põhjaga tilkuv kauss ei saa kunagi tühjaks ! Väliskauba ostmine on nagu kasiinos mängimine, kui raha otsa saab, siis võtad laenu ja mängid uuesti maha, niikaua kui keegi sulle enam laenu ei anna ja siis oled sa omadega tõesti perses ja sööd tõepoolest mätta otsas aganaid....Või tegeled sa millegi sellisega, et sinu eksport ületab impordi? Mis huvitav töö see sul selline on, et raha teiseltpoolt piiri sinu taskusse voolab ja miks sa oma munade pärast muretsed, kas on põhjust või ? Ja tead, ma lugesin just Delfis ühte artiklit kus kirjutati teaduslikust uuringust, et välismaiste E ainete- ja nitraatiderikaste toitude söömine pidi pärssivalt mõjuma munade kasvule, nii, et kulla mees, hakka sööma kodumaist sitahaisulist kartulit kui suuri mune tahad....

[Talupoeg taluja]

Selles see häda ongi,et välismaa põllumehi toetatakse samamoodi nagu meil aga hoopis rohkem.... Võibolla ka eksin,sest pole seda teemat jälginud... Aga olukorras,kus näiteks üle piiri põllumees saab oma toodangu ja ka põlluharimise eest rohkem toetusi,saab ta ka odavamalt oma kaupa müüa. Kui selline toetatud kraam meie lettidele satub siis on selle hind paratamatult odavam meie endi omast. Ja sellise olukorraga ei saa suurt võidelda. Ostjale on selline seis muidugi soodne aga lõppkokkuvõtteks viiakse raha siit minema...  Ma olen saanud aru sellise röövkaubanduse võlust... Algul uputatakse turg üle odava kaubaga,rahvas harjub..... ja siis kui maitse suus,hakatakse hinda tõstma. Lõpuks pumbatakse meid rahast lagedaks..... ja kui midagi enam võtta pole,müüakse majast kõik väärtused,et elada. Kui vanametall ja kõik muud väärtused otsa saavad,on võimalik kõike ju arestida,ära võtta jne. Pea-asi,et riik kõik omale kätte saab. Vabatahtlikult hakkame maid müüma,sest elada on vaja ....   Kui apelsin on mahlast tühjaks pigistatud siis visatakse ta lihtsalt ära!   Vaat sellepärast tulekski natuke häält teha.

[Basilio]

Vägisi jääb selline mulje, et maaelu päästaks vaid naturaalmajandus või sellele lähedased variandid. Kui herr Maitus elaks lähemal ja peaks kitse asemel lehma, tuleksin mannerguga värava taha piima ja muud headparemat ostma.
Seltsimeestele majandusteadlastele küsimus: kes on suurem patrioot, kas see kes ostab supermarkeedist kirvehinnaga eestimaist, millest kodumaisele tootjale vaid näputäis sente kukub, või see kes soetab tuttava talumehe ja ostab otse?

[v6sa]

...
Ma olen ikka seda meelt,et meie riigi allakäik hakkas pihta ühelehmapidamise hävitamisega.

Võimalik, kuid olegm ikka ausad:  ühelehmapidajad "hävitas" inimeste laiskus ja mugavus. Selmet tuua oma piimatooted naabri käest, oli mugavam soetada need poest. Ei ole judoreptiloidide vandenõud Eesti hävitamiseks, on inimeste laiskus ja lühinägelikkus. Mind peetakse juba aastaid totakaks, et kaks korda nädalas sõidan 4 km kolmeteistlehmatallu piima järele, mökerdades auto ja kulutades aega, selmet tuua säästupiima teelejäävast supermarketist. Tõsi, mainitud poeke on siis ka ainus, mis mu teele üldse jääb, kõik muud on kohalike inimeste mugavus ja poepidajate ignorantsus välja suretanud.

Piima hinna selgitus on õite otseselt kirjas siin:
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus...d=71252827

Must-valgel: töötleja tahab oma papi kätte saada. Müüja tahab ka oma papi kätte saada. Nemad omast ei tagane, põllumehel läheb piim kahe päevaga hapuks ja ta PEAB selle ära andma. Nii saabki põllumees saab täna sõltuvalt lepingust 21-24 senti liitrist... Omahind kõigub 25-30 kandis Ehk kooritakse ikka seda, kes tegelikult tööd teeb.

Leedu piima odavam hind tuleb mastaabiefektist, mis lubab säästlikumalt majandada. Läti saab sellest kasu, et oskab koostööd teha. Eestlased aga kisklevad omavahel ja ei suuda isegi Tere poodi kinni panna. Jätke siis meelde: tootjad EE102 ja EE106 on Tere kombinaadid ja Kruuda on üks neist, kes põllumeestele juba kuid võlgu. Kel südametunnistus olemas, jätab mainitud tootja tooted poodi. Ei tasu muretseda, et nii raha saamata jääbki: peamine piimaraha on kinni pulbris ja või interventsioonilaos ning jaemüügi kukkumine on vaid sõnum Kruudale, mitte oluline rahaline kaotus.

Kaupade ja teenuste vaba liikumine on üks peamine EL olemasolu põhjusi. Kui hakkame piiri kinni panema, siis pannakse ka meie toodetele sein ette. Sisetarbimisega aga kaugele ei sõua, energi ajäävuse seadus kehtib ka majanduses...

Tuleb aga meeles pidada, et Eesti ei tooda õnnetuseks mitte ühtegi unikaalset asja, mille järele maailmaturul oleks hetkel karjuv vajadus. Me pakume seda, mida ka teised... Siit ka meie majanduse probleemid: me maadleme Suurte Poiste liigas, kuid kaks kaalukategooriat tugevamate vastastega. Paraku enamus kommentaatoreid ja tugitoolispetisaliste vaidlevad selle üle, kas 3 mm kitsamad trikoo õlapaelad aitaksid matši võita olukorras, kus olema punktidega kavdziljon-kolm taga....

Põllumajandustoetuste kaotamine oleks vesi meie põllumeeste veskile.  Paraku ka viimaseks naelaks väiketalude kirstukaanes. Sest suurem majandab alati ökonoomsemalt. Paraku põllumajanduses käib suurenemisega kaasas keskkonnakahjustuse riski kasvamine... On päris suur vahe, kas lekib kolme lehma sõnnik või puruneb kümnetuhandekandine vedelsõnnikuhoidla...

[v6sa]

...
kes on suurem patrioot, kas see kes ostab supermarkeedist kirvehinnaga eestimaist, millest kodumaisele tootjale vaid näputäis sente kukub, või see kes soetab tuttava talumehe ja ostab otse?

Majandust elavdab enam see, kes käib supermarkeedis, kuna tema jäetud eurost saavd osa paljud.

Põllumehele on enam kasu sellest, kes tema väravast otse sisse jalutab.

Mänguteooria vastuolulised küsimusedKa esialgu või-võit olukorrana näivas kombinatsioonis on reeglina keegi kaotamas.

Naturaalmajandus tähendab umbes neljandiku elanikkonna nälgasuremist meil (kuna asustustihedus on nii hõre) ja umbes ühe kolmandiku maailma mastaabis. Arvutused annavad erinevaid tulemusi, sõltuvalt valitud tegurite väärtustest, kuid üldiselt kõigub Maakera ökoloogiline taluvuspiir seal kolme miljardi elaniku kandis, mõnisada miljonit siia-sinna. Säärase meeskonnaga suudaks kosmoserakett Maa igavesti seigelda. Praegune seitse pluss miljardit eeldab väga nutikat majandamist makrotasandil ja loobumist igasugsutest riigikesksetest toimetamistest. Aga mõnisada aastat võime veel edasi lolli mängida ja jonni ajada, trümmis toitu veel jätkub.

[v6sa]

...
Ja ära hakka mulle nüüd hügieenist, muldonnidest mõisajal jne rääkima, torulüpsi voolikutes ujub seda sitta ja baktereid palju rohkem kui käsitsi lüpstes- õigemini, sitta ja baktereid mul sinna ei satugi, sest pesen enne lüpsi käsi ja  udaraid lausa lillaveega, esimene sorts piima käib ka lüpsikust mööda. Aga ma olen oma silmaga näinud kuidas lüpsimasin suurfarmis lükatakse sõna ütseses mõttes sitase nisa otsa ja ma ei usu, et neid torusid ja voolikuid ka peale igat lüpsi desinfitseeritaksae, ja kui seda ka kusagil tehakse, siis ei ole garantiid, et kui hästi seda tehakse ja kui  tõhus see on.
...

Palun viidet lüpsiseadmete bakteriaalse saastatuse kohta. Senised mõõtmised Sinu väidet ei kinnita. Pigem on suurfarmide torustikud puhtamad, kuna nende eest ka hoolitsetakse. Suurimad probleemid hügieeniga on asemelüpsil väikefarmides, kus lüpsikaader ei püsi...
Lüpsimasinat pestakse reeglina kaks korda päevas, vaheldumisi aluselise ja happelise pesuvahendiga. Erandiks on suured laudad oma pea ööpäevaringselt töötava lüpsiplatsiga, kus pesu on kord päevas, kuna ülejäänud aja käib lüps.

Mina olen näinud käsitsilüpsi, kus käed tilkusid sitast sinnasamasse lüpsikusse ja suus olnud konist pudes tuhka. Kas see tähendab nüüd, et ka isand Maituse lüpstud kitsepiimas ujuvad sitatükid? Kaugeltki mitte, kuigi lolle ja ignorante jagub igasse valdkonda.

Ma ei tea, millist kitse isand Maitus peab, kuid ilmselt kilot 35 see ikka kaalub. Ehk kümme kitse annavad maatõugu lehma välja küll. Farmilehmaga võrdseks saamiseks läheb neid vaja paarkümmend

Ei ole teemast mööda midagi, toit on tegelikult omariikluse üks alustalasid ja kui rahval pole süüa, langeb riik nädalaga. Tark valitseja korraldab asjad nii, et rahval oleks vajaduse järgi süüa   Seda nii otseses, kui ülekantud tähenduses. Vajaduse ja mitte tahtmise...

Meie valitsejad pole seda osanud

[Talupoeg taluja]

Asi oli veel selles,et piimakombinaadid ei võtnud enam vastu ühelehmapidajate piima.... isegi oli vist viie lehma piir või midagi sellist. Sealt hakkas ka hääbumine pihta. Kõik mutikesed lõpetasid "jama" ära,sest muud võimalust polnud. Siin on ka süü kombinaatidel. Ikka kui ülevalt hakkab pihta siis pole teha midagi. See oli kindlalt välja mõeldud plaan,et väiksed välja suretada. Ja ei tulnud see venest vaid ikka teiselt poolt...... Meie "mõttehiiglased" läksid asjaga kaasa ja tulemus on nüüd käes.

[v6sa]

Asi oli veel selles,et piimakombinaadid ei võtnud enam vastu ühelehmapidajate piima....

VALE!

Üheksakümendatel oli meil segatootmistalu, mille laudas ammus 10-12 lehma, sõltuvalt aastast. Eriti nutikalt me majadada ei osanud, kuid otsaga tulime kokku. Või õigemini, oleksime tulnud, kui samal ajal ei oleks pidanud koolitama kolme last... Nädalate kaupa kodunt ära ühiselamutes elades me igapäevaelu raskusi ei näinud, kuid raha säästmiseks kord paari nädala järel kodus käies oli ju näha, kui vähe vanemad endale lubasid. Toona ei adunud seda, praegu ise lapsevanem olles mõistan nende olukorda valusalt hästi.

Aga tagasi minu esimese emotsionaalse röögatuse juurde. Võib-olla oli kombinaate, kus nii öeldigi. Harjumaal ei keeldutud, kuid vastuvõtule lisandusid tasud...
Meie piima läks samuti ülepäeviti kombinaati. Alguses polnud viga, "oma puki" tasu oli olematu. Siis hakati veo eest eraldi tasu küsima. Siis lisandus anumatühjendustasu. Siis lisandus  kilomeetritasu kõrvalesõidu eest. Ning need tasud järjest kerkisid. Viimane pakkumine kombinaadist oli säärane, et lõpetasime ise lepingu.

Muide, piimakombinaate juhtisid nii toona kui juhivad praegu inimesed meie seast. Mitte Judoreptiloidide Liiga määratud kujumuutjad Kentauri Neljandalt.

[maitus]

...
kes on suurem patrioot, kas see kes ostab supermarkeedist kirvehinnaga eestimaist, millest kodumaisele tootjale vaid näputäis sente kukub, või see kes soetab tuttava talumehe ja ostab otse?

Majandust elavdab enam see, kes käib supermarkeedis, kuna tema jäetud eurost saavd osa paljud.

Täpsemalt: "röövmajandust" . Kujuta nüüd ette, et su naine kasvatab kolm tomatit. Ühe sööb ise ära ja teise müüb "natuura" eest sulle .  Kolmanada tomati müüb ta naabrimehele ja ostab saadud raha eest teiselt naabrilt kurgi. Sina söönud ja su naine ka ja raha on taskus alles. Kui sina aga lähed marketisse ja ostad oma poolamaise kurgi ja tomati sealt, siis sa hakkad naabrimeest läbi töötukassa ja muude toetuste ülal pidama ja kodus jääd ka "natuurast" ilma . EL - liidu piires on jah majandupiiri kinnipanemine või piiramine keeruline, aga inimesed võiks teadlikumad olla selle suhtes, kelle toodangut nad ostavad ja aru saada, et kohalikku toodangut ostes on naabrimehel ka raha midagi sinu käest osta.

Eesti nokia võikski olla see, et tarbida ainult oma kui see olemas on ja osta sisse ainult hädavajaliku, mida meil ei toodeta. Hinnad ehk tõuseksid veelgi, aga sisuliselt oleks nagu nii, et taara eest saaks raha tagasi .

[v6sa]

Täpsemalt: "röövmajandust" .
...
aga inimesed võiks teadlikumad olla selle suhtes, kelle toodangut nad ostavad ja aru saada, et kohalikku toodangut ostes on naabrimehel ka raha midagi sinu käest osta.

Eesti nokia võikski olla see, et tarbida ainult oma kui see olemas on ja osta sisse ainult hädavajaliku, mida meil ei toodeta. Hinnad ehk tõuseksid veelgi, aga sisuliselt oleks nagu nii, et taara eest saaks raha tagasi .

Röövmajandus või mitte, sõltub sellest, kummal pool vetsuust (ülekantud tähenduses!) seista   Kruuda vastuste valguses on ju kõik kõige paremas korras. Ning ta pole sugugi ainus.

Kusjuures on ka teistsuguseid ettevõtjaid, olgu või Ülo Pärnits näitena toodud:
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arv...d=70543793

Ning ta pole üksi.

Sina räägid tarbija koolitamisest, mis on meie igaühe võimuses. Veepiisa mõju graniidile on ka tühine, kuid ajaga uuristab augu sisse

[Talupoeg taluja]

Asi oli veel selles,et piimakombinaadid ei võtnud enam vastu ühelehmapidajate piima....

VALE!

Võibolla küll aga ikkagi tehti asjad nii,et ei tasuks enam ära. Ja suurtootmine võttis vaikselt asja üle. Samalajal oleks sama süsteemi jätkumisel asjad vaikselt edasi loksunud ja oleks maal rahvas tegevust saanud. Lapsed,naised tööd jne.... Nüüdseks aga on meid ära võõrutatud.....ja orjaks tehtud. Jõlgu poes koguaeg ja varusid pole isegi maainimestel.

[Meistrimees]

Asi oli veel selles,et piimakombinaadid ei võtnud enam vastu ühelehmapidajate piima....

VALE!

Võibolla küll aga ikkagi tehti asjad nii,et ei tasuks enam ära. Ja suurtootmine võttis vaikselt asja üle. Samalajal oleks sama süsteemi jätkumisel asjad vaikselt edasi loksunud ja oleks maal rahvas tegevust saanud. Lapsed,naised tööd jne.... Nüüdseks aga on meid ära võõrutatud.....ja orjaks tehtud. Jõlgu poes koguaeg ja varusid pole isegi maainimestel.

Kes oleks pidanud selle piimatilga transpordi kinni maksma. Kui transport läheb kallimaks kui toode, siis kapitalistlikus maailmas lõppeks asi kurvalt. Sama lugu nagu postkontorite ja pangakontorite ja automaatidega. Kui käivet pole, siis keegi peab ju peale maksma hakkama. 

[maitus]

Täpsemalt: "röövmajandust" .
...
aga inimesed võiks teadlikumad olla selle suhtes, kelle toodangut nad ostavad ja aru saada, et kohalikku toodangut ostes on naabrimehel ka raha midagi sinu käest osta.

Eesti nokia võikski olla see, et tarbida ainult oma kui see olemas on ja osta sisse ainult hädavajaliku, mida meil ei toodeta. Hinnad ehk tõuseksid veelgi, aga sisuliselt oleks nagu nii, et taara eest saaks raha tagasi .

Röövmajandus või mitte, sõltub sellest, kummal pool vetsuust (ülekantud tähenduses!) seista   Kruuda vastuste valguses on ju kõik kõige paremas korras. Ning ta pole sugugi ainus.

Kusjuures on ka teistsuguseid ettevõtjaid, olgu või Ülo Pärnits näitena toodud:
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arv...d=70543793

Ning ta pole üksi.

Sina räägid tarbija koolitamisest, mis on meie igaühe võimuses. Veepiisa mõju graniidile on ka tühine, kuid ajaga uuristab augu sisse

Ära ometi sina ka hakka nüüd sellist ajukat penama . Sellist juttu tõsiselt võtad, siis tee ise algust ja võta mind sellise palgaga sulasena tööle, makstes teise tuhat minu palkamise eest riigikassasse- tule ikka mõistusele . Selle loogika järgi peaks pere heaolu tõusma kui pereisa hakkaks lastele andma taskuraha 500 eurot nädalas, mille eest nad lätimaalt ninni-nänni ostaksid- ole mees ja hakka pihta.

[Basilio]

Ei ole judoreptiloidide vandenõud Eesti hävitamiseks, on inimeste laiskus ja lühinägelikkus. Mind peetakse juba aastaid totakaks, et kaks korda nädalas sõidan 4 km kolmeteistlehmatallu piima järele, mökerdades auto ja kulutades aega, selmet tuua säästupiima teelejäävast supermarketist. 

Pean kriitika omaks võtma. Ostaksin oma peregi jaoks piima-liha-jahu talumehe käest, aga mugavus mängib oma rolli - hulgiladu 700m kaugusel, Selver 100m edasi. Peab vist ennast kokku võtma ja mõne talumehega tutvust sobitama.