[MTZ]

Kui ma ikka õieti sain aru, siis selline: http://www.pmkaubamaja.ee/index.php?page...ct_details&flypage=flypage_images.tpl&product_id=2249&category_id=332&keyword=%C3%BCleminek+8+lt+6+le&option=com_virtuemart&Itemid=20&lang=et

[kolentin]

Siin siis pilt minu lahendusest, kasutatud kahte Tööriistamarketist pärit nurkreduktorit, kuna igasugune ketimajanduse mõte oli vastukarva.
Alguses oli küll tõsiseid kahtlusi asja töökindluse suhtes, sestap ei hakanud seda kohe valmimisel üles riputama. Praeguseks on selle asjanduse toel niidetud u. 12 ha heina, eelmine aasta 9 ja sel aastal siis 4ha.
Esimene aasta oli ikka jõhker - hein küündis kohati pea 2 meetrini ja lisaks oli all ka 8 aasta jooksul kogunenud kulu ja peenem võsa.

Niidetud sai sellise apastraadiga:

[v6sa]

Originaalne lähenemine  

Kas reduktoreid kandev tala vibreerima ei hakka niiduki üleskiirendamisel?
Palju reduktorid tunniga soojenevad? Kannatab käega katsuda?
Palju paremas tagarattas rõhku pead?
See niiduk keerab end transpordis vist taha sirgu? Kuidas esirattad maas püsivad?
Millise käiguga niita kannatab sihukest Harju keskmist heina (meeter kõrget ja sedapalju tihedat, et maapind traktoriistmelt ei paista)?

[kolentin]

Originaalne lähenemine  

Kas reduktoreid kandev tala vibreerima ei hakka niiduki üleskiirendamisel?
Palju reduktorid tunniga soojenevad? Kannatab käega katsuda?
Palju paremas tagarattas rõhku pead?
See niiduk keerab end transpordis vist taha sirgu? Kuidas esirattad maas püsivad?
Millise käiguga niita kannatab sihukest Harju keskmist heina (meeter kõrget ja sedapalju tihedat, et maapind traktoriistmelt ei paista)?

Tala on ikka päris tummine ja sai korralikult kinnitatud ning vibreerimist pole täheldanud. Soojenemise kohta nii palju, et soojaks läheb, aga mitte nii soojaks, et möginat vahelt välja hakkaks ajama. Seal sees mingi paksemat sorti ollus ja siiani on korpus kuiv püsinud. Tagaratta rõhk on vast kuskil 1,5 juures, väga täpselt ei mõõda. Samas, koormust ju väga palju pole, niiduk ikka rohkem mööda maad lohiseb. Transportasend võtab nina lendu ja seda ma ei kasuta (kui kasti miskit laduda, siis vast saaks), õnneks on põllud majast paarisaja meetri raadiuses ja väga pikalt pole vaja sõita. Kui niiduk küljel, siis ülemises asendis kerkib ta veidi maast lahti, aga rippsüsteem ei ole ilmselt kõige paremini häälestatud, võiks kõrgemale tõusta.
Lattvikat oleks vast kergem manööverdamise koha pealt, aga padrikusse latiga asja pole. Kui ükskord põllud normaalseks saab, siis tahaks ikka latile üle minna. Teisalt saab rootorit ka muruniidukina edukalt kasutada, kui vähe suurema platsiga tegu.

Ise niidan oma padrikus 2. või 3. käiguga, hõredamas võib ka neljanda panna, aga kuna maa pole just eriti sile, siis hakkab liialt raputama. Samuti ei meeldi mulle täisgaasiga töötada, vaid rahulikult vähe vaiksema tuuriga lasta. Mul kõik nn. metsaheinamaad ja klassikalist põlluheina pole, seega Harju keskmise kohta ei oska öelda, aga arvan, et 3. käik peaks jõudma küll. T-16-ga muidugi see eelis, et saab rootoril enne hoo üles võtta, kui koha pealt liikuma hakkad. Tihedama heina sees on niitmise ajal ka järsemad vasakpöörded raskendatud, aga see-eest paremale pöörab küll ülihästi.   Ja ebatasasused lihvib ka üsna kenasti ära.
Mul muidugi ürgvana masin ja jõudu on nagu on, sain selle 2 aasta eest ja pidi olema kap.i mootor, aga klapikambri kaant eemaldades nägin, et vähemalt üks sisemine klapivedru oli katki, ju see "kap." siis ikka mingi kohalik käsitöö oli, mitte vabriku oma..

[Romka]

Selline lahendus siis: 

   

   

[kolentin]

Selline lahendus siis: 

Rippsüsteemi tugitala kipub siin kaunis madalale, vähe suuremaks kasvanud kartuleid ei kannata enam mullata..

Ja see ketisüsteem nätsutab ikka mõnuga heina sinna vahele ilmselt. Mul õnnestus enda suht sileda võlli ümber sihuke mõnus pall keerata, et pool tundi andis noaga kõhu all nüsida. Normaalkõrgusega heinaga seda muret vast vehk väga ei tule, aga siiski.

Igal juhul tänud piltide eest.

[muska71]

No ketile saab ju katte ümber nokkida.Muidu lihtne lahendus.

[laf1247]

16 sai maha müüdud, aga pilte võib tehtud lahendusest ikka näidata

[kolentin]

16 sai maha müüdud, aga pilte võib tehtud lahendusest ikka näidata

No näed, lahendusi tuleb nagu seeni pärast vihma..

Kas oli plaanis  see hammasrataste sisteem ka kinniseks teha? Paigaldatud simmerling nagu viitas sellele..
Ega rippsüsteemist üldist pilti ei ole, just tagantpoolt huvitab? Toruraam jätab mõnusalt viimistletud  ja voolujoonelise mulje, ainult see hüdrosilindri asukoht veidi häirib, et kõige madalamas punktis see varre ots liigub.
Seal väntvõlli rihmaseibi juures paistab ka üks statsionaarne kinnituspunkt olema, mis selle otstarve on?

[laf1247]

16 sai maha müüdud, aga pilte võib tehtud lahendusest ikka näidata

No näed, lahendusi tuleb nagu seeni pärast vihma..

Kas oli plaanis  see hammasrataste sisteem ka kinniseks teha? Paigaldatud simmerling nagu viitas sellele..
Ega rippsüsteemist üldist pilti ei ole, just tagantpoolt huvitab? Toruraam jätab mõnusalt viimistletud  ja voolujoonelise mulje, ainult see hüdrosilindri asukoht veidi häirib, et kõige madalamas punktis see varre ots liigub.
Seal väntvõlli rihmaseibi juures paistab ka üks statsionaarne kinnituspunkt olema, mis selle otstarve on?

Simmerid on kuna said paigaldatud lahtised laagrid, midagi peab ju määret hoidma. Kinniseks teha ei olnud plaanis.


Kinnitus on kesktõmmitsa jaoks.

[kolentin]

Tundub, et on kunagi ka originaalis tagumine jõuvõtuvõll tehtud saskale..
https://www.dropbox.com/s/mkagakcujeeyqp....jpeg?dl=0

[kolentin]

Ukrainas pakutakse T-16M jõuvõtuvõlli koos rippsüsteemiga, kahjuks kaugel ja mitte EU ehk läheb ilmselt liiga kalliks.
Muidu paistab päris originaalne korralik reduktor olema:
http://agro-detal.com/zapchasti-na-trakt...01-01.html
[url=http://agro-detal.com/zapchasti-na-traktor-t-16-ssh-2540/naveska-zadnyaya-traktora-t-16-s-reduktorom-vom-i-kardannoj-peredachej-t16-56-001-01.html][/url]

[Daff]

Aga saab ju küsida kui kallis ja mida räägivad.  Tegin ühe tellimuse selle lehe pealt põkale. Näis kas helistavad tagasi nagu tellimusvorm ette näeb.

[kolentin]

   
Selline lahendus siis kasutusel juba paar aastat.
Kett on 16B (lahjemad ei pidanud vastu), null probleemi selle aja jooksul - niidab heina ja ajab rebakki ringi.
Ees käib ka kaitseplekk, et midagi vahele ei keriks ketile.
Huvitaval kombel see jäme kett on peaaegu hääletu, peenematel oli ikka virin kuulda..

[tõnn]

Kas T16 jõuvõtuvõlli otsa on mõtet paigaldada GAZ66 vintsi?

[Kodanik2]

Kas T16 jõuvõtuvõlli otsa on mõtet paigaldada GAZ66 vintsi?

Mõte oleneb sellest mis on lõplik eesmärk. Kui tahad pikalt mingit peenikest rossi tõmmata väikese jõuga toimib küll. Kui tahad, aga vintsida samaväärselt kui Gaz66 ise, siis ei toimi. Massi, ankurdus jõudu ja lõpuks ka mootori jõudu jääb väheks. Seega oleneb kõik eesmärgist.

[tõnn]

Peamine eesmärk oleks metsakuiva tüvesid traktorile lähemale sikutada.
Ankru mass pole probleemiks kuna traktori võib teiselt poolt panna trossijupiga puu külge kinni.
Küsumus on pigem jõudluses, kas see mootor jaksab vedada?
Või oleks mõttekam panna võimsam genekas, aku ja elektri vints?

[muska71]

Ma ei tea t-16 pillist miskit,aga t-25 mis on sama pajaga ja selle jvv toimetab küll 66 vintsiga edukalt.Olen vintsinud palkidel veerevat 3 tonni furgooni,tross ragises ja tuli.Ka 2 tonni kaaluv merekonteiner veeres palkidel vintsides miski 50 metra metsa ja lõpus 90 kraadi pööre.Põks ankrusse mitte ninast vaid aiste tagant ja anna minna....Kui vints pinge all siis haamriga koputad kardaani pihta ja lööb tagurpidi käima ja saab pinge maha.Olen ka metsas puid vintsinud ja ei ütleks,et elektrikas kiirem on.Mina olen siiani tühikäigul vintsinud siiani.

[tõnn]

Kas oleks võimalik sellest vintsist ja ülekandest pilte saada?

[v6sa]

Peamine eesmärk oleks metsakuiva tüvesid traktorile lähemale sikutada.
Ankru mass pole probleemiks kuna traktori võib teiselt poolt panna trossijupiga puu külge kinni.
Küsumus on pigem jõudluses, kas see mootor jaksab vedada?
...

Eesti metsade metsakuivad tulevad lahedasti ligi. Toore 40-meetrise laasimata männiga võib lahjaks jääda. Tõmmata tasub eest, muidu käib kergesti külili.

Vaata, mis on vintsi ülekandearv.... Lahjaks ei jää seal midagi.

Juhtimisega pead tegelema - vaevalt Sa viitsid iga tõmbe jaoks kabiini ronida... Samas on nii siduripedaal kui JSV kangkabiini serva alt kättesaadavad ja neile saab välised lülitused organiseerida.

Elektrilisega tuleb kaasa kaugjuhtimine, mida mehaanilisele kuidagi ei areta. Ma panustaks elektrilisele.

Harkovi tehase põka baasil on akf! elektrivintsi lahendanud nii . Ja päris puude jaoks on ikkagi Estre palgivints