Mul selline probleem, et ühes seinakontaktis on olemas ainult 86V pinge. Millest selline pingelang põhjustatud võib olla? Kilpi veel pead pistnud ei ole kuna kogemus puudub kuigi paber lubaks
(Seda postitust muudeti viimati: 14-09-2015, 21:37 PM ja muutjaks oli h2rra.)
Noh see ongi ju see palju oodatud ja kiidetud EURO... Püüan olla hiromant ja eeldan, et elad euro remonditud elamispinnal ja el. projekti järgi on järgmisesse pistikupesasse võetud ühendus eelmisest pistikupesast, kus juhtmed ühendatakse sisse torkamise teelmille tõttu kontakti pind on ülimalt väike ja suuremat koormust kasutades kontakt kuumeneb ja sulab. Edukat otsimist.
Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Faaside B ja C küljes on erineva võimsusega tarbijad, samal ajal on 0-juhtmes katkestus (või väga kehv ühendus). Ka sellises olukorras on võimalik, et väiksema võimsusega tarbija hakkab voolu tugevust piirama ja selle tõttu tõuseb tema peal pinge, samal ajal suuremale tarbijale voolu ei jätku ja seal pinge hoopis langeb. No näiteks 2kW-ne radikas ja 50W-ne lambipirn erinevates faasides ilma nullita. Lambipirn peaks kähku läbi põlema ülepinge ja suurenenud voolu tõttu.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
(13-09-2015, 14:54 PM)h2rra Kirjutas: Noh see ongi ju see palju oodatud ja kiidetud EURO... Püüan olla hiromant ja eeldan, et elad euro remonditud elamispinnal ja el. projekti järgi on järgmisesse pistikupesasse võetud ühendus eelmisest pistikupesast, kus juhtmed ühensatakse sissetorkamise teelmille tõttu kontakti pind on ülimalt väike ja suuremat koormust kasutades kontakt kuumeneb ja sulab. Edukat otsimist.
Eeldan, et sul on õigus kuna kilbist tuleb reaalselt üks kaabel kahe toa pistikute jaoks. Seda ma muidugi ka eeldan hetkel. Aga kuna seinakontaktid erinevates tubades on üksteisest ~20cm kauguseteine teiselpool seinal, siis tõenäoliselt on nad omavahel sillatud ühendusega. Igatahes teisel pool seina on pinge OK. Rohkem täna kahjuks ei saa näppida kuna tuli päeval sünnipäevale minna ning pimedal ajal kehv toimetada kui vool välja võtta kapist
Elektriprojekti kohapealt ei saa öelda, et samamoodi õigus oleks kuna seda paberit kahjuks majas ei olnud kui elamispinna soetasin poolteist aastat tagasi. Seega üllatusi võib igasuguseid tulla veel.
Sul on kuskil seina sees olevas kaablis null kruviga läbistatud ja pistikus puudub konkreetselt null ja kogu pistiku tarbimine käib läbi maanduse mis sammuti puudulik !!!
Aga alati on olemas varjant, et pistikupesas tehtud jätku ühendus on kehva.
Proovi koormusega (laualambiga kas või) ka pinget mõõta, kui palju siis on? Kui pinge ahela koormamisel nulli kukub, on faas füüsiliselt ühendamata ja 86V on lähikonnas asuvate teiste faasijuhtmete indutseeritud pinge.
(13-09-2015, 21:32 PM)olevtoom Kirjutas: Proovi koormusega (laualambiga kas või) ka pinget mõõta, kui palju siis on? Kui pinge ahela koormamisel nulli kukub, on faas füüsiliselt ühendamata ja 86V on lähikonnas asuvate teiste faasijuhtmete indutseeritud pinge.
Pakuks ka sama varianti, koormuse all nii madalale kukkunud pinge peaks kõrbemise /ja kõrinaga märku andma.
You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
(14-09-2015, 08:39 AM)Praktik Kirjutas: Viga võib olla ka alajaama kõrgepinge poole peal
Vähe tõenäoline, kui mujal on asjad korras, aga 1 pistik jagab. sellele elektrikule, kes vaid ühele psitikule eraldi faasi vedasi ja kogu ülejäänud elamise kahe faasi vahel ära jagas tasuks tohlakas jagada.
Aga teemaalgatajal tasuks mõõta ära peakilbis pinged ja siis kaablitmööda tulla edasi, mõõta igas lahutuspunktis pinged üle. Nii leiag vigastatud ahela üles.
(Seda postitust muudeti viimati: 14-09-2015, 09:25 AM ja muutjaks oli aeroplano.)
Kuna jookseb üks kaabel, siis viga on suure tõenäosusega viimases pesas milles normaalne pinge. Seal on "edasi"juhe lahti põrunud või ühendus kehvaks jäänud. Mul täpselt nii oli
Ja tester näitas ühendust küll, kuid voolupoisse läbi ei tulnud.
Piisas selle viimase korraliku pesa lahtivõtmisest, juhtmete korralikust ühendamisest ja võluväel olid voolud tagasi.
(Seda postitust muudeti viimati: 14-09-2015, 10:05 AM ja muutjaks oli Basilio.)
(14-09-2015, 08:39 AM)Praktik Kirjutas: Viga võib olla ka alajaama kõrgepinge poole peal
Kõrgepinge pool peaks ulatuma otsapidi Narvasse. Sinna on pagana kaugel õiendama minna. Mina vaataks enne tõepoolest seinasisese kaabelduse üle, alustades pistikupesadest. Kui on tõsine kahtlus, et faaside pinged on valed või ebavõrdsed, siis need saab kilbi sisendis testriga üle mõõta. Üks väga popp riist elektritöödeks on ampertangid http://www.ebay.com/itm/Digital-LCD-Clam...20fa3af338
Nendega saab kahtluse korral mõõta ka erinevate faaside koormust. Ei maksa tuhkagi ja on täitsa kasutatav riist. Mul vedeleb üks selline kogu aeg autos pardatšokis, sest sellega saab mõõta ka 12V alalist ja kontrollida ühenduse olemasolu. Vidinat müüb ka Oomipood, kui keegi tahab rohkem maksta.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
(14-09-2015, 08:39 AM)Praktik Kirjutas: Viga võib olla ka alajaama kõrgepinge poole peal
Vähe tõenäoline, kui mujal on asjad korras, aga 1 pistik jagab. sellele elektrikule, kes vaid ühele psitikule eraldi faasi vedasi ja kogu ülejäänud elamise kahe faasi vahel ära jagas tasuks tohlakas jagada.
Oleneb, mõne suure tarbija jaoks on mõistlik eraldi kaabel ja kaitse.
You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
to ksf! basilio. kui sa nüüd jagaksid veel viidet hägusaltki samasse hinnaklassi jäävast tootest, mille spetside hulgas oleks ka kirjas dc current ja nummer selle järel null koma hästinatukene kuni piisavalt palju. siis ma kummardaks ja koogutaks tükk aega.
(Seda postitust muudeti viimati: 14-09-2015, 20:49 PM ja muutjaks oli Basilio.)
(14-09-2015, 17:38 PM)diesel Kirjutas: to ksf! basilio. kui sa nüüd jagaksid veel viidet hägusaltki samasse hinnaklassi jäävast tootest, mille spetside hulgas oleks ka kirjas dc current ja nummer selle järel null koma hästinatukene kuni piisavalt palju. siis ma kummardaks ja koogutaks tükk aega.
Kui palju on piisavalt palju? Küsin, sest mõni mees on püüdnud alajaamast tulevat voolutugevust mõõta või siis alajaama takistust. Nii suurt testrit ei ole kahjuks(õnneks) olemas ja kui oleks, lendaks alajaam õhku.
Kui 10A piirkond on piisav, siis selline muldodav präänik ajab koduses majapidamises asja ära: http://www.ebay.com/itm/1pc-Digital-Mult...2100dafa58
Kui tahad kusagil midagi pidevalt mõõta, siis väikesed digitaalse näiduga moodulid nagu see: http://www.ebay.com/itm/Dual-Digital-LED...261095?var=&hash=item463f553b67
või see: http://www.ebay.com/itm/DC-3-5-30V-0-100...3d01833cbf
...ei maksa samuti palju. Viimane neist on väidetavalt lausa 100A piirkonnaga. Ilmselt ei mõõda see enam pingelangu šundil vaid Halli anduri abil magnetvälja tugevust. Olen ühte samal põhimõttel töötavat moodulit mikrokontrolleri otsas proovinud ja suht täpne on kui valid sobiva piirkonnaga mooduli. Liiga suure piirkonnaga ampermeetri puhul on täpsus madal.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
vabandust. esteks me rikume siin asjalikku teemat ja teiseks ma pidasin just ampertange silmas. testreid-multimeetreid- juhtmete vahele ühendatavaid ampermeetreid on mul küll. aga pisi-pisi alalisvoolu lekkeid ei ole suutnud autost üles leida. mingi rändav anomaalia sööb järjekindlalt ühel trabandil aku tühjaks. väikseid voole tuvastavad tangid oleks abiks arvatavasti.
ja vot just see dc current teebki tangid kalliks. selle raha eest, millega saan paar uut kallist akut autole, ei raatsi tange osta.
Mul viimane kogemus küll mitte autodega, aga akudega küll, oli selline, et akud jumala surnud ja mingi jama peab olema. Korra on masinal akusid juba vahetatud ja tuli välja, et laadija oli kutu st 24v paarisakude laadimispinget andis välja ainult 14V ja oligi puuks ning masinaga tööd teha ei saanud. Loodetavasti sundlaadimisega akud ärkasid taas ellu.
ähh, see leke on nigu neegri tatt, ei ripu - ei kuku (andke andeks, kes ennast riivatuna tundis). oli massin elektriku käes pikemaajalisel jälgimisel. ei leidnud. ise ma muidugi olen õppind elektrik, ehk siis ei jaga asjast ööd ega mütsi. aga tangidega oleks piisavalt lihtne nö. seitsmest erinevast kohast kolm korda päevas numbreid vaadata.
Nii suurt testrit ei ole kahjuks(õnneks) olemas ja kui oleks, lendaks alajaam õhku.