[oltsberg]

Pean rõõmuga tõdema, et olen pääsenud: "liigutustest" rohkem kui kaks aastat möödas. Kunagi torgati küll, viisakalt öeldes, noku peppu, st saadeti dollarimärkidega ähvarduskiri  Paras šokk oli, mitu ööd ei saanud magada. (Mõni vanainimene võib sellise asja peale isegi infarkti saada...) Absurdne tundus: objekt molekuleeritud, jupid kolmes eri hoones ja äkki hakatakse ähvardama.

Siis sai asi lahendatud "tühja" (maksevaba) lepingu sõlmimisega. Tollane seaduse redaktsioon ütles, et mingi x aja möödudes on kindlustusandjal õigus maksevaba leping üles öelda. See oli õigus, mitte kohustus. Küsisingi ilusa tüdruku käest, et miks inimesi niimoodi mõtetult k*pitakse. Vastus: ARK avaldab survet. Tobe tundus: käi mingit tühja paberit tegemas ja küsimise peale väideti, et tõesti raha ei taheta.

Väikseid ajaloolisi meenutusi ka. Alguses, kui liikluskindlustust üldse nõudma hakati (1993?) teatas keegi kõrge militsionäärivana seitungis, et neid see üldse ei huvita. Ju siis polnud veel seadust, mille alusel oleks saanud karistada. Ja kuni aastani 2001 ei olnud mingit lepingut, ostsid lihtsalt poliisi, umbes nagu bussipileti. Ja kui viimane kindlustus jäi selle eelsesse aega, siis keegi ähvarduskirju ei saatnud. Ühel aparaadil viimasest kindlustusest 20 a möödas ja maanteeameti lehele numbrit toksides saab vastuseks: Sisestatud andmetega sõidukit registris ei ole! Kuskil alumises "sahtlis" ikka on?


Või kuidas on võimalik, et sama vastuse saab objekti kohta, mille viimane kindlustus oli 2004? Masin täiesti olemas, teadaolevalt pole omanik teda ei ajutiselt ega jäädavalt kustutanud.

Minu arvamus "laiskade" omanike kohta, kes ei ole paberimajandust korda ajanud. Põhjus ju ilmselge: omanikuvahetuse tasu on ju ebaproportsionaalselt suur. Kui see on sõiduki hinnaga võrreldes 20 või 10 või kasvõi 5%, siis ju ei isuta seda raha maksma. Selle eest saab ju aku või kaks rehvi või mida iganes vajalikumalt. Kui see tasu oleks sümboolne, oleks probleeme vähem, aga paraku on liiklusregistri toimungutest (nagu ka isikuttõendavatest dokumentidest) tehtud riiklik rahapump. Nii et siinkohal võiks keegi peeglisse vaadata...

Ja veel üks huvitav asi. Omanik on surnud. Kindlustused võtavad hää meelega raha vastu, neid ei huvita, kes maksab. Aga kui nüüd ükskord leping lõpeb, kas siis kaevatakse surnu hauast välja ja hakatakse temalt raha pommima?

Tegelikult on kogu sellel pullil alltekst, et omanikku survestatakse aktiivsest kasutusest välja jäänud sõidukist loobuma. Heakene küll, siinsed foorumlased on nõus oma risti kandma. Aga "normaalsed" inimesed? Mõni vanainimene võib suisa ära kohkuda, kui kurja kirja saab. Ärme unustame, et kõik inimesed ei kasuta internetti (ka mõned 40-aastased). Kui kellelgi jääb Audi 80 või Petseris käimise Passat seisma, siis ta lihtsalt ei viitsi "võimelda" ja suunabki selle "keskkonnasõbralikku taaskasutusse." Võib ju õlgu kehitada, et mis vanatehnika see Passat või B3 on. Aga kui 5 või 10 aasta pärast kellelgi huvi tekib, võib seis üsna hapu olla.

[indreksirk]

Vabandan, et ei jõua kogu aeg olla vastamisvalmis. Paljud küsimused on tegelikult juba varem vastatud, kuid mõnedel aspektidel tahan peatuda:

1.      Kui registrikanne on peatatud, siis on ta peatatud kuni sõidukiga ülevaatuse läbimiseni. Seda registrikannet ei saa omanik ise taastada ning see ei taastu ka omanikuvahetuse registreerimisel. Ainult ülevaatuse läbimisel. Kui aga omanik on ajutiselt registrist kustutanud, siis lõpeb see ajutine kustutamine omanikuvahetusega, kuna eelmine omanik ei saa otsustada uue omaniku eest, kas sõiduk on registris või mitte.
2.      Peatatud registrikandega sõiduki kasutamine on piiratud ulatuses lubatud, st samamoodi nagu ülevaatuse sõiduki kasutamine. Keegi isegi luges seadusetähte oma väite kohaselt, aga kust ta leidis seaduse, mi lubab ainult ülevaatuspunkti sõita, seda võiks ka teistega jagada. Ei ole vaja ka leiutada mingeid muid lahendusi ja jagada väärat informatsiooni. Liiklusseaduse § 73 lg 5 ütleb nii ja see käib ka peatatud registrikandega sõiduki kohta tulenevalt LS § 77 lg 8.4 - Erandkorras võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit ja selle haagist liikluses kasutada juhul, kui nendel ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on sõidukiga lubatud sõita ettevaatlikult, rikke iseloomu arvestades, mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.
3.      Kindlustuslepingu minimaalne periood on 1 päev. Ühelgi kindlustusandjal ei ole õigust keelduda sellest. Iseasi on selle 1 päeva hind ning kuidas sundida kindlustusseltsi seda lepingut tegema 1 päevaks. Purjuspäi ka ei tohi sõita, aga ikka sõidetakse. Lepingu peab selts tegema 1 päevaks, aga keeldumise korral on vaidlemisprotsess pikk ning see ei vabasta kindlustuskohustusest.
4.      Kindlustus on registripõhine. Kui mõne sõiduki kohta on päringu vastus, et sisestatud andmetega sõidukit registris ei ole, siis seda seal ei ole ja kindlustus ei ole ka kohustuslik. Põhjuseks võib olla ka mõni tehniline probleem, kuid tõenäoliselt on selline vastus saadud tehes päringu läbi liikluskindlustuse kehtivuse päringu. Ja kindlustuse registri kaudu seda sõidukit ei saagi näha. Selle teema jaoks vajan konkreetset näidet, millise sõiduki kohta selline vastus on saadud. Kui sõiduki kohta on siiski Maanteeameti arhiivis või inimesel paberkandjal dokumendid olemas, siis saab sõiduki taas registrisse kanda. Kui aga kusagil midagi ei ole, siis tõenäoliselt seda sõidukit registris ei olegi.
5.      Kahjuks on tõepoolest osa inimesi inforuumist väljas. Narva inimeste seas tehti küsitlus ning selgus, et suur osa neist peab oma presidendiks Putinit ja linnapeaks Savisaart. Omal tagasihoidlikul moel püüame meie siinsamas viia infot ka nende inimesteni, kes seda siiani saanud ei ole. Kui ei tea, siis ilmselt tulebki läbi negatiivsete sanktsioonide teada saada. Mina küll ei suuda uskuda, et pärast 20. aastat kohustusliku kindlustuse süsteemi ja alates 2001. aastast kehtinud kohustusliku lepingu süsteemi võiks Eestis olla mõni sõidukiomanik, kes ei tea, et sõidukite kindlustus on kohustuslik. 2001 kuni 2014 said mitmed siinsegi foorumi kasutajad sundkindlustuse eellase ehk LKF nõude kolmekordse kindlustusmakse kindlustuslepingu puudumise eest. Nüüd on lihtsalt asjal teistsugune nimi, kui kohustus on samasugune.
6.      Tänane süsteem on selline, et inimene saab ise lihtsal viisil kontrollida oma kindlustuse olemasolu. Esimene sundkindlustuse periood on 30 päeva, kuid sõlmides ruttu uue lepingu või kustutades ajutiselt registrist, tuleb tasuda üksnes tegeliku päevade arvu järgi. Minu teada LKF saadabki enne sundkindlustuse tekkimist vastavad teated. Kuid alati ei ole võimalik seda ette saata. Näiteks ei tea LKF, et inimene kavatseb nädala pärast osta auto ja sellele kindlustuslepingut mitte sõlmida. Samamoodi ei saa ju eeldada, et vaatamata kindlustuslepingu kohustusele inimene siiski 12. kuu möödudes ei tee uut kindlustuslepingut või ei kustuta sõidukit ajutiselt registrist. Et nad võiksid igaks juhuks saata teateid ja kulutada sellele ressurssi. Muidugi, aga kes selle kinni maksab? LKF ei ole Eesti Vabariigile kuuluv ettevõte ega asutus. Tegemist on MTÜ-ga, mille liikmed on kindlustusseltsid ja mille kohustus on hüvitada kannatanutele kahju, kuid kusagilt peavad selleks vahendid tulema. Kui keegi kindlustuseta ei sõidaks, toimetaks LKF väga rõõmsalt kindlustusseltside liikmemaksudest ja ei peaks sundkindlustusi tegema ega kindlustuse puudumise tõttu kahjusid väljas maksma. Kui on kohustus, peab olema ka katteallikas.
7.      Surnul on pärija, kes omandab pärimisel surnu õiguste ja vara kõrval ka tema kohustused.
 
Mis ettepanekud siis tulid?
Riigilõivud odavamaks. Nõus, aga mina ei ole majandusteadlane. Võtke oma valitud saadikutel nööbist kinni ja nõudke riigilõivude alandamist. Tõenäoliselt kuulete vastu, et kusagilt peab riik oma tulu teenima, et täita oma kodanike ees riigi kohustusi.
 
Muudest ettepanekutest ei saanud aru. Palun vabandust.
 
Indrek Sirk 

[v6sa]

...
Kui ma nüüd mootori maha võtan, siis legaalselt utiliseerida ma ülejäänud osa enam ei saa. See on lammariomanike lobitöö otsene tulem.
...

Kas KK saadab kaalult tagasi, kui mõni tükk on puudu? On kedagi reaalselt saadetud?

Kasutage siis teisi kaale. Neid veel on.

[oltsberg]

Vabandan, kui eksin, aga tundub, et isand Sirk suunas oma postituse vastuseks minu "tummisele" (tänan, Basilio!) postitusele. Igal juhul suur tänu!

Surnud omanikuga asi selge. Mulle teadaolevalt, kui pärijaid ei ole, on pärijaks riik... Khm-khm...

4.      Kindlustus on registripõhine. Kui mõne sõiduki kohta on päringu vastus, et sisestatud andmetega sõidukit registris ei ole, siis seda seal ei ole ja kindlustus ei ole ka kohustuslik. Põhjuseks võib olla ka mõni tehniline probleem, kuid tõenäoliselt on selline vastus saadud tehes päringu läbi liikluskindlustuse kehtivuse päringu. Ja kindlustuse registri kaudu seda sõidukit ei saagi näha. Selle teema jaoks vajan konkreetset näidet, millise sõiduki kohta selline vastus on saadud. Kui sõiduki kohta on siiski Maanteeameti arhiivis või inimesel paberkandjal dokumendid olemas, siis saab sõiduki taas registrisse kanda. Kui aga kusagil midagi ei ole, siis tõenäoliselt seda sõidukit registris ei olegi.

Päringud teostatud siit: https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukT...ntroll.jsf Siitkaudu võib neid teha igaüks. Võibolla, kui omanikud kuhugi sisse logivad, siis saavad neid näha. Kordan veel, et ühel viimane kindlustus 1995, teisel 2004. Mõlemal juhul sõidukid füüsiliselt olemas, ühe paberid minu sahtlis ja omanik just eile kinnitas, et ei ole mingit "lüket" teinud. Konkreetset näidet a la ZAZ 965 numbriga 965ZAZ ma ei too.

Et riigikogu liikmel  nööbist kinni võtta... Siit ju eestpoolt jooksis läbi, milline tulemus oli kirjal Aivar Riisalule. Võibolla jah, kellelgi on neid liikmeid nööbihaarde ulatuses. Isiklikult olen oma ihusilmaga elu jooksul näinud viit riigikogu liiget (kahega isegi koos viinuskit visanud). Ühega kohtumisest on väga halvad mälestused Viimane nägemine oli reedel, sõitsin tema jutule sõna otseses mõttes sisse (video pealt ka kuulda):  http://lounaeestlane.ee/majandus/item/44...ointervjuu  Delikaatsus ei lubanud segada, lisaks ootamatuse moment, pealegi härra ampluaa põllumajandus. Ja tuhanded inimesed võiksid riigikogujatel tuhandeid nööpe lausa eest tõmmata, aga kas sellest midagi muutuks...

Kõrvalepõige. Lugesin sellist raamatut: http://raamatud.maaleht.ee/?page=raamat&id=3 Seal oli ritta laotud kolm ühiskondlikku tegurit, mis tagavad inimeste õnne.

1. Sissetulekute (suhteline) võrdsus (väikesed "käärid"). Ilmneb astmelise tulumaksuga riikides. Eestis? (Mitte et ma isiklikult Keskerakonda pooldaks).

2. Toimiv kogukond. Sõna kogukond  on Eestis enamasti kasutusel formaalse mõistena. Siinset foorumit võib küll toimivaks kogukonnaks nimetada. Liikmed on üksteise suhtes sõbralikud, mõistvad, toetavad, abivalmid. Iseasi, kuidas seda antud kontekstis rakendada...

3. Võimalus ühiskonnaelus kaasa rääkida. Vot siin see traagika ongi. Eestis valitsejad lihtsalt ei kuula rahvast, vaid soristavad ülbe irvituse saatel pähe. "Nööbidemokraatia" on kajuks teoreetilist laadi...

Mina ei ole ka majandusteadlane, aga jutt, et riigil raha ei jätku, paneb muigama. Erinevalt erasektorist (nii ettevõtte kui üksikindiviidi tasandil), kus peab raha saamiseks pidevalt pingutama, on riigi tulud sunnimehhanismiga tagatud. Kui raha "ei jätku", saab rahva arvamust eirates alati olemasolevaid makse tõsta või uusi välja mõelda. Küsimus ei ole ressursside absoluutses määras, vaid jaotumises. Kellegi rikkus/vaesus ei ole mitte rahakotis või pangaarvel, vaid peas. Anname vaesele miljoni ja x aja pärast on ta taas vaene... Hädaldamine, et raha ei jätku, ei tee rikkamaks.

Vanasti võtsid valitsejad kümnist ja said hakkama. Meie tänane maksukoormus olevat kuskil 70% kandis. Riigil "ei jätkuks" raha ka siis, kui erasektori maksukoormus, oleks 100 või 150 või 500%. Ja üleüldse on aja küsimus, millal "arenenud maailmas" pensionipomm plahvatab...

Küsimus on selles, kas riik austab ja väärtustab oma kodanikku. Isikut tõendavad dokumendid peaksid austuse märgiks olema sümboolse tasuga. Kõige iroonilisem, et neid ongi vaja riiklike institutsioonidega suhtlemiseks. Enamus mäletab oma nime vast ilma ID-kaardita ega pea endale tõestama, et mina olen mina. Ja sõiduki registreerimise kõrges lõivus peitub suhtumine: krdi pursui, jõudsid auto osta, jõuad maksta.

Aga et inimesed tänavalt midagi siinkohal muuta saaksid...


Jätkan, pikaks läheb.
 

[oltsberg]

Kahjuks ma väljendasin ennast interneti kasutamist puudutavas pisut segaselt.

Ma ei mõelnud otseselt internetti kui info saamise kanalit. Siin eespool mitmes postituses kirjas, kui lihtne on mõne hiireklõpsuga "hädast" pääseda.

Kohtusin mõned päevad tagasi ühe vanaprouaga. Temal on kena Žiguli, millega ta vanuse/tervise tõttu enam ei sõida. Pangem nüüd ennast tema olukorda. Temal pole kuskil hiirt klõpsutada, ei oskagi. Tema peab süstemaatilise regulaarsusega min 40km kaugusele ARK büroosse sõitma. Poeg kaugel Tallinnas, raske ema aidata. Et sellisest jamast pääseda, on lihtsam käega lüüa. Suunata objekt "keskkonnasõbralikku taaskasutusse". Ja jälle üks sigull maamunal vähem. Ma usun, et siinsed on taibanud, mis suunas asi läheb... Pikemas/laiemas perspektiivis ei võida kahjuks keegi...


Vahelduseks ka midagi lõbusamat "pantvangidraama" ("surnud hingede") kohta. Kas ja mil määral jõuab info urjadnikute paturegistrist liiklusregistrisse?

No näiteks kodanik Ats Aavikul pannakse seoses "rippuva" autoga kotid sahtli vahele. Tema väidab, et müüs auto aastal 2003 vanarauaks, mingit paberit ei ole (või on kadunud). Siis öeldakse: pastoi, brat! Valvas militsionäär Jüri Nikiforovitš Kessner koostas aastal 2005 kodanik Joppenpuhh, Illarile protokolli selle kohta, et too juhtis kõnealust autot, millel puudusid nii ülevaatus kui ka kindlustus.

[ZIL 131]

Huvitav kas alates 1. novembrist 2015. aastast hakkame romu viimise eest Kuusakoskile peale maksma? Hetkel hind juba 40EUR-i peale langenud.

[miilits]

Minu lühikene mõistus ütleb seda, et meite lastelastel, kellel võiks vanarauapisik välja lüüa, ei ole see tänu kindlustusseadusele enam võimalik, sest kui meie veel leiame mõne aia ääres vedeleva ja taastamiskõlbliku masina, siis nende jaoks on vanemad masinad kõik pressi alla läinud, nemad leiavad veel ehk mõne taastatud UNIC-umi, kuid kas rahakott selle soetamist kannatab on juba iseküsimus. 

[oltsberg]

Minu lühikene mõistus ütleb seda, et meite lastelastel, kellel võiks vanarauapisik välja lüüa, ei ole see tänu kindlustusseadusele enam võimalik, sest kui meie veel leiame mõne aia ääres vedeleva ja taastamiskõlbliku masina, siis nende jaoks on vanemad masinad kõik pressi alla läinud, nemad leiavad veel ehk mõne taastatud UNIC-umi, kuid kas rahakott selle soetamist kannatab on juba iseküsimus. 

No kas on veel paremini võimalik asja sõnastada!!!

(Olen ise kah eespool seda mõista andnud, aga mitte nii efektselt.)

[h2rra]

Omanik võttis sõiduki ajutiselt arvelt maha. Mina seda ei teadnud ja kuna olen kasutaja, tahtsin uut liikluskindlustust sõlmida, et sõita ülevaatusele. Kindlustaja aga ütles, et ei näe sellist sõidukit oma andmebaasis ( eelmine kindlustus lõppes 1 kuu tagasi septembris) Lõpuks avastasime, et sõiduk ajutiselt arvelt maas, ja kindlustaja soovitas pöörduda liiklusbüroosse.  Klienditoe numbrilt soovitati omanikul läbi Interneti MNT- E teenuste  "Minu sõiduk" alt ise   uuesti arvele  panna ja siis kindlustus teha. Nii et ISE saab arvele tagasi regada.  Kas keegi omab kogemusi?

[hulgus]

Omanik võttis sõiduki ajutiselt arvelt maha. Mina seda ei teadnud ja kuna olen kasutaja, tahtsin uut liikluskindlustust sõlmida, et sõita ülevaatusele. Kindlustaja aga ütles, et ei näe sellist sõidukit oma andmebaasis ( eelmine kindlustus lõppes 1 kuu tagasi septembris) Lõpuks avastasime, et sõiduk ajutiselt arvelt maas, ja kindlustaja soovitas pöörduda liiklusbüroosse.  Klienditoe numbrilt soovitati omanikul läbi Interneti MNT- E teenuste  "Minu sõiduk" alt ise   uuesti arvele  panna ja siis kindlustus teha. Nii et ISE saab arvele tagasi regada.  Kas keegi omab kogemusi?

Kordame siis veel kord:
Kui ise oled ajutiselt arvelt maha võtnud, siis saad ka ise arvele võtta, netis, või büroos. TÜV või kindlustuse olemasolu ei morjenda.
Kui laisa omaniku auto registrikanne on peatatud riigi algatusel, sest kehtivast TÜV-ist N ajaühikut möödas, siis registrikande taastamiseks on vajalikud läbitud TÜV ja kehtiv kindlustus.

Esimesel puhul ei saa ülevaaatust-kindlustust enne teha, kui oled auto uuesti arvele võtnud, sest ülevaaataja/kindlustaja ei näe sõidukit andmebaasis, teisel juhul näeb piiranguteta.

Just puutusin kokku juhusega, kus vanemal inimesel auto (vrakk) õues, numbrid, võtmed dokumendid riiulis, viimane ÜV 2002, aga autot registrist kadunud. Lähemal uurimisel selgus, et auto regatud uuele omanikule. Millal, kus ja kellele jääb teadmata, sest ARK andmeid ei väljasta.
Omanikul süda rahul, kindlustus ei ohusta, aga küsimus jääb: KUIDAS?

[h2rra]

hulgus küsib:   "aga küsimus jääb: KUIDAS?"


   Sama siin... Ei saanud läbida ülevaatust, kuna vene veokal on vin number lükike ja programm ARIS-2 ei lase sisse. Kutsuti teh osakonna sinisesse angaari, kus "teenelised" ametnikud takseerisid targa näoga näpp suus  autot ja väljastati uus teh pass. 
  Kuid kodus uurides avastasin, et on muutunud sõiduki mark,  kandevõime suurenes 1,5 tonni  ja rehvimõõtmed suurenesid 240-508 
260-508. 
  Mina nende andmete muutmiseks soovi ei avaldanud...   ja kui olekski  tarvis mingeid muudatusi sooritada, siis on karm vastus et ei ole võimalik, kuna arvuti programm ei luba.   Kummaline anomaalia  

[iceman]

täitsa  tavaline ju  tänapäeval , kui  arvuti ei  näita - järelikult  pole  võimalik  .

[madeinussr]

Kui seda kusagil juba arutatud on siis palun suunake mind sinna:

Mul järgmine probleem.

Ämm sattus autoga parklas tagurdades arvariisse. Ise süüdi ei tunnistanud, kutsuti politsei, kus see peale osapoolte kuulamist määras süü 50/50.

Võtsin kindlustuspakkumise, kindlustuse soovitatud kohast. pakkumine 840 euri.

Küsisid kas tahan 420 väärtuses remondi garantii kirja või 315euri arvele.

Kui küsisin, millest summa erinevus siis tuli vastus, et töid teostav ettevõte maksab riigimakse ja sellepärast on rahaline hüvitis a'la 30% väikesem.

Kas see on tavaline praktika ja kas neil on õigus nii teha.

terv.

[Kadari]

Mul tuttav jurist andis oma seisva tagavaraauto kirjaliku volitusega heale kolleegile soomest kasutada. Juhtus nii ,et hea kolleeg suri vahepeal ära. Auto jäi teadmata linnas teadmata tänava äärde teadmata ajaks seisma. Kuniks kohalik mupo selle ära pukseeris kuhugi parklasse. Autot üritati korduvalt oksjonil kulude katteks realiseerida(sellest eestis elavat omanikku teavitamata) ja kuna huvilisi polnud, läks auto hävitamisele(auto reaalne turuväärtus ca. 1000e). Paluks targematel lahti seletada, kuidas antud auto nüüd registrist maha saada. Ajutiselt peaks lihtne olema. Aga vaja oleks ikka jäädavalt kustutada. Mingit ARKis aksepteeritavat paberit ette näidata ei ole.

[tcumen]

 No kui juristiteadmistega inimene ei suuda lahendust leida, mis siis lihtinimene tegema peaks?
Aga sel konkreetsel juhul mina oma talumehetarkusega läheks ARKi, seletaks loo ära ja kuulaks, mida vastatakse.
Kõikvõimalikud olemasolevad dokumendid, mis sündmusega seotud, ka kaasa muidugi.
Sest kirjelduse järgi on see just selline juhtum, kus seaduses peaks erand olema ette nähtud.
Või võimaldatud.

[alfredo]

Nad kuulavad su seal ARK-is ilusti ära ja siis laiutavad kaastundlikult käsi - me ei saa midagi teha.

Kunagi müüsin heauskselt mingile sellile ühe mittetöötava auto varuosadeks.  Ise olin loll muidugi, et vastavasisulist paberit ei teinud asja kohta. Jutt oli suht veenev - võtan vajaliku jupi ja hiljemalt kell kolm on juba ülejäänud osa purustist läbi käinud ja kõik paberid registriga korda aetud. Kiire oli tal ka ja suht hästi mängis oma osa, peaks mainima. Mul oli veel hea meel, et sai hädas inimest aidata...No ja siis  putitas keegi selle jälle sõidukorda ja mingeid kurikavalaid teid pidi sattus aparaat pool aastat hiljem bensiinijaama hinnatulba otsa, mis ilma pikemalt kaalumata ümber kukkus. Mis trikke veel vahepeal tehti, selle kohta andmed õnneks puuduvad. Tegime vastavatesse organitesse avalduse ja uuriti siis seda lugu natuke politsei poolt. Mida täpsemalt teada saadi, seda mulle ei avaldatud, kuid õnneks vabastati mind kahtlustusest selle õnnetu posti ettekavatsetud purustamises. Hea seegi vähemalt.

Kehva osa saabus siis, kui mingi aeg hiljem helistati, et tule vii oma vrakk tasulisest parklast ära. Esitati arve - 750 krooni pukseerimise ja hoidmise eest. Samas pakuti lahkelt, et võin muidugi auto kulude katteks neile platsile jätta. Viivad ise kuusakoskisse ja kõik jutud.  Tundus ahvatlevam ja lihtsam selle mõttega nõustuda.Teine ämber minu poolt, et ei osanud vastava paberi koopiat endale nõuda. Kirjutasin vaid lihtviisilise avalduse ja panin pookstaavi alla, et olen loovutanud vabatahtlikult. Lahkusin sündmuskohalt rahuliku südamega, oli kuuekümne neljas rahukevad.

Ka kolmas ämber tuli, nimelt siis, kui kahe aasta pärast tuli inkassolt liikluskindlustuse arve kolmekordse kindlustussummaga jne. Kirjutasin LKF-i protesteeriva avalduse, seletuse ja masseerisin niikaua politseid, kuni nad kuskilt oma uurimuse tulemused üles otsisid ja neid LKF-iga jagasid. See tõmbas inkasso lühema keti otsa ja alles siis jõudsin arki oma jutuga. Plats, kus ma auto jätsin, oli muidugi oma kuulsusrikka tegevuse juba ammu lõpetanud, nagu ka selle juriidilne keha, mis vastavat asutust käitas. Samas ega erilist vahet poleks olnud, kui ma ka enne oleks sinna sattunud, sest ei olnud mul ühtegi paberit oma jutu tõestuseks ette näidata. Loll on ikka loll olla. Nüüd käib siis iga kahe aasta tagant registris ajutiselt kustutamas, et kõik organid ikka õnnelikud oleksid.

[v6sa]

Mul tuttav jurist andis oma seisva tagavaraauto kirjaliku volitusega heale kolleegile soomest kasutada. Juhtus nii ,et hea kolleeg suri vahepeal ära. Auto jäi teadmata linnas teadmata tänava äärde teadmata ajaks seisma. Kuniks kohalik mupo selle ära pukseeris kuhugi parklasse. Autot üritati korduvalt oksjonil kulude katteks realiseerida(sellest eestis elavat omanikku teavitamata) ja kuna huvilisi polnud, läks auto hävitamisele(auto reaalne turuväärtus ca. 1000e). Paluks targematel lahti seletada, kuidas antud auto nüüd registrist maha saada. Ajutiselt peaks lihtne olema. Aga vaja oleks ikka jäädavalt kustutada. Mingit ARKis aksepteeritavat paberit ette näidata ei ole.

Miks kodanik jurist lolli mängib? Soomes ei kao ükski auto jäljetult. Kui oli avalik oksjon, järelikult on jälg. Seda jälge tulebki harutama hakata, et saada pädeva asutuse tõend auto hävitamise kohta. Edasi vutt-vutt ARKi ja avaldus pealiku nimele.

Millal õpivad inimesed oma asjadel silma peal hoidma... Kui pea õigel  ajal ei jaga, siis peavad jagama jalad või rahakott.

Pahatahtlikult võib asja nüüd ajada ka pärijate kaudu. Pärandisse kuuluvad nii kohustused kui õigused. Kui pärijaid tõepoolest pole, siis muidugi läheb huvitavaks, kuna viimase lülina võtab peremehetu vara üles KOV...

[v6sa]

Nad kuulavad su seal ARK-is ilusti ära ja siis laiutavad kaastundlikult käsi - me ei saa midagi teha.

Kunagi müüsin heauskselt mingile sellile ühe mittetöötava auto varuosadeks.  Ise olin loll muidugi, et vastavasisulist paberit ei teinud asja kohta. Jutt oli suht veenev - võtan vajaliku jupi ja hiljemalt kell kolm on juba ülejäänud osa purustist läbi käinud ja kõik paberid registriga korda aetud. Kiire oli tal ka ja suht hästi mängis oma osa, peaks mainima. Mul oli veel hea meel, et sai hädas inimest aidata...No ja siis  putitas keegi selle jälle sõidukorda ja mingeid kurikavalaid teid pidi sattus aparaat pool aastat hiljem bensiinijaama hinnatulba otsa, mis ilma pikemalt kaalumata ümber kukkus. Mis trikke veel vahepeal tehti, selle kohta andmed õnneks puuduvad. Tegime vastavatesse organitesse avalduse ja uuriti siis seda lugu natuke politsei poolt. Mida täpsemalt teada saadi, seda mulle ei avaldatud, kuid õnneks vabastati mind kahtlustusest selle õnnetu posti ettekavatsetud purustamises. Hea seegi vähemalt.

Kehva osa saabus siis, kui mingi aeg hiljem helistati, et tule vii oma vrakk tasulisest parklast ära. Esitati arve - 750 krooni pukseerimise ja hoidmise eest. Samas pakuti lahkelt, et võin muidugi auto kulude katteks neile platsile jätta. Viivad ise kuusakoskisse ja kõik jutud.  Tundus ahvatlevam ja lihtsam selle mõttega nõustuda.Teine ämber minu poolt, et ei osanud vastava paberi koopiat endale nõuda. Kirjutasin vaid lihtviisilise avalduse ja panin pookstaavi alla, et olen loovutanud vabatahtlikult. Lahkusin sündmuskohalt rahuliku südamega, oli kuuekümne neljas rahukevad.

Ka kolmas ämber tuli, nimelt siis, kui kahe aasta pärast tuli inkassolt liikluskindlustuse arve kolmekordse kindlustussummaga jne. Kirjutasin LKF-i protesteeriva avalduse, seletuse ja masseerisin niikaua politseid, kuni nad kuskilt oma uurimuse tulemused üles otsisid ja neid LKF-iga jagasid. See tõmbas inkasso lühema keti otsa ja alles siis jõudsin arki oma jutuga. Plats, kus ma auto jätsin, oli muidugi oma kuulsusrikka tegevuse juba ammu lõpetanud, nagu ka selle juriidilne keha, mis vastavat asutust käitas. Samas ega erilist vahet poleks olnud, kui ma ka enne oleks sinna sattunud, sest ei olnud mul ühtegi paberit oma jutu tõestuseks ette näidata. Loll on ikka loll olla. Nüüd käib siis iga kahe aasta tagant registris ajutiselt kustutamas, et kõik organid ikka õnnelikud oleksid.

See peab üks vana ja habemega lugu olema....

Mis aastast autol viimane ülevaatus on? Kui sajandi algusest või lausa eelmisest sajandist, siis kogu lugu kenasti allkirjaga ARKi pealikule lauale panduna peaks päädima kerge manitsuskõne ja auto lõpliku (ja see ongi siis lõplik, enam seda autot arvele ei saa ükski "vanatehnikahuviline") arvelt kustutamisega. Kaotada pole midagi

[Aspelund]

Mul on üha rohkem tunne, et kooliprogrammis peaks olema kohustusliku õppeainena õigus, täpsemalt selle praktiline pool. Ehk siis lepingute sõlmimine, erinevad tehingud jne.
Jääks ära palju reha otsas tampimisi ja endale vee peale tõmbamisi.
Aga mis teha, endale raskuste eluteele veeretamine tundub olevat rahvuslik spordiala...

A.

[alfredo]

Nad kuulavad su seal ARK-is ilusti ära ja siis laiutavad kaastundlikult käsi - me ei saa midagi teha. Nüüd käib siis iga kahe aasta tagant registris ajutiselt kustutamas, et kõik organid ikka õnnelikud oleksid.

See peab üks vana ja habemega lugu olema....

Mis aastast autol viimane ülevaatus on? Kui sajandi algusest või lausa eelmisest sajandist, siis kogu lugu kenasti allkirjaga ARKi pealikule lauale panduna peaks päädima kerge manitsuskõne ja auto lõpliku (ja see ongi siis lõplik, enam seda autot arvele ei saa ükski "vanatehnikahuviline") arvelt kustutamisega. Kaotada pole midagi

2008 läks "juppideks", 2009 post maas, kindlustusjama 2010-11.

ses osas on Aspelundil õigus, et peaks kindlasti õpetama koolis. minul tuli asi elukoolis selgeks saada. nüüd olen kõik müügid teinud minutiajalise täpsusega vormistatult ja ostud eelneva uurimustööga. samas, elu jooksul olen ostnud-müünud 10+ autot ja sehuke paha lugu juhtus ainult ühega, ju siis ausaid inimesi ikka rohkem kui paskaake.