Lugu järgmine.
Patsiendiks Krot-i nimelise mullafreesi mootor, kahetaktiline ja puha.
Kolvirõnga ülemisest soonest lahkunud tihvt, ja selle auk kolvis muutunud üpris vormituks.
Iseenesest muidu kõik vinks vonks, ei kriime peegelpinnal ega midagi, aga kolviga suht kehvasti.
Kuidas oleks kaval asi ära arstida?
Kunagi ammu, sai ühel 350 JAWA kolb parandatud sedasi, et vana tihvti pesa üle puuritud ja saadud pesasse uus junn pressitud. Pressimine ei olnud mingi imetöö. Tavaliste kruustangide vahel.
Materjaliks oli vene päritolu 220V pistiku ork. Tehtud sai suht nahaalselt selles mõttes, et ei old mingit ilu. Auk sai niisama puuriga ja uus tihvt käia abil pealt pisut peenemaks ja kokku nad sobisid. Et tihvt natukenegi ümmargusem saaks, siis oli trell abiks. Liigse osa kratsisin kasettmaki mootori otsa padud hambafreesiga õigesse kujusse ja valmis oligi. Enam ei mäleta kas sai mingi liim ka vahele või mitte. Aeg oli siis selline, et ega mingeid muid liime peale momendi, kummiliimi ja epo ei teadnud. Seega välistaks liimi.
Kunagi hiljem lammutades ei olnud see koht igaljuhul kuhugi lagunenud.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
(Seda postitust muudeti viimati: 11-10-2015, 09:23 AM ja muutjaks oli h2rra.)
Materjalide termopaisumine peaks olema enamvähem ligikaudne. Auk läheb kuumusega suuremaks Alumiinium plokikaasi sai remonditud koonuskeermestatud punasest vasest vardaga, mis keerati keermestatud auku sisse puruks
Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Kõvast materjalist tõesti pole tark tifte teha.
Mul selle jaoks vene ajast jäänud kõvajoodise vardad, mis ei kraabi silindrit ära kui lahti pääsema peaks.
Et nii peene ja pehme asja treimine oleks suur ettevõtmine käib varras trelli otsa pöörlema ja puuklotsil on soon, kus ta paigal püsib ning saab viiliga mõõtu lasta.
Tift ise saab väikse koonusega ja on paras kui läheb auku pooleni sisse.
Jääbki üle ainult lõpuni lüüa ja ots maha lõigata.
Igaühel muidugi esimese korraga ei pruugi õnnestuda, kuid harjutamine teeb meistriks.
Mina tegin vasejoodise vardast uue tifti. Ajasin otsa koonusesse ja koputasin sisse ilma liimita. Peale mootori kokku panemist läbisõitu ~500km ja hetkel pole veel anomaaliaid olnud selle motikaga.
Küsin nüüd lolli küsimuse. 4-taktilistel neid tifte ei ole, miks 2-taktilistel need peavad olema? Pole ka osadel 2-taktilistel, näit. punnvõrridel neid ka polnud?
Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
(Seda postitust muudeti viimati: 11-10-2015, 13:32 PM ja muutjaks oli Marko.)
Need tiftid hoiavad rõngaid sellises asendis, et lukk üle akna ei jookse. Punnvõrrist ei tea midagi, tundub uskumatu aga pole teist iial omanud ega remontinud, alustasin JAWA kolmepoolesest.
(11-10-2015, 13:32 PM)Marko Kirjutas: Need tiftid hoiavad rõngaid sellises asendis, et lukk üle akna ei jookse. Punnvõrrist ei tea midagi, tundub uskumatu aga pole teist iial omanud ega remontinud, alustasin JAWA kolmepoolesest.
tegelikult punnvõrr vist ainuke kahetaktine , kus sünnipäraselt tihvtid puuduvad , kuna aknad nõnda tillukesed pole sest lugu , kuni tegu viilimata mootoriga .
(11-10-2015, 13:32 PM)Marko Kirjutas: Need tiftid hoiavad rõngaid sellises asendis, et lukk üle akna ei jookse. Punnvõrrist ei tea midagi, tundub uskumatu aga pole teist iial omanud ega remontinud, alustasin JAWA kolmepoolesest.
tegelikult punnvõrr vist ainuke kahetaktine , kus sünnipäraselt tihvtid puuduvad , kuna aknad nõnda tillukesed pole sest lugu , kuni tegu viilimata mootoriga .
Ei tasu siiski unustada, et ka võrridel on tehasekolvil tift olnud
Minul krot seisab kasvuhoone kõrval ning ootab paremaid aegu. Hetkeseisuga isegi kui midagi peaks temaga juhtuma, siis mootoriremonti ma ette võtma ei hakkaks kuna see mootor on ikka nii häbiväärselt jõuetu ning kasvuhoonest ring läbi teha on tuba paksu vinguhaisu täis, et hingata ei saa. Ühesõnaga kui miskit minema peab, siis ootamas üks neljataktiline honda mootor sinna peale istutamist. Viimasel paaril aastal naabrimehelt laenanud subaru (husqvarna äkki?) mootoriga freesi ning kinnises kasvuhoones ei saa arugi, et põlemisgaasid sees peaks olema.
(12-10-2015, 15:09 PM)Provoker23 Kirjutas: Minul krot seisab kasvuhoone kõrval ning ootab paremaid aegu. Hetkeseisuga isegi kui midagi peaks temaga juhtuma, siis mootoriremonti ma ette võtma ei hakkaks kuna see mootor on ikka nii häbiväärselt jõuetu ning kasvuhoonest ring läbi teha on tuba paksu vinguhaisu täis, et hingata ei saa. Ühesõnaga kui miskit minema peab, siis ootamas üks neljataktiline honda mootor sinna peale istutamist. Viimasel paaril aastal naabrimehelt laenanud subaru (husqvarna äkki?) mootoriga freesi ning kinnises kasvuhoones ei saa arugi, et põlemisgaasid sees peaks olema.
Vaidlema ei hakkaks selle mootori eripärade üle aga vähemalt konkreetne mootor tundus küll oma kuubikute kohta väga särtsu täisja masstöö jaoks olemas muud masinad. Rahulikult toimetamiseks täitsa toimiv asi oli.
Kõnealune isend saadud praktiliselt uuena(vana omanik ei suutnud seda masinat peale ostu väidetavalt häälde saada ja nii ta kuuri all vedeles).
Mingi tehasepoolne kriva selles masinas on. Kui sain, tahtis vändakaela tihendite vahetust. Siis käis nagu mõte. Ehk hooaeg hiljem hakkas lolli häält tegema ja pärast seda tekkis magneetopoolsesse laagrisse lõtk.
Nüüd tõmbasin huvi pärast pulkadeks ja kahjustused puuduv tihvt ja lagunenud magneetopoolse laagri separaator.
Või oligi loom selle puuduva tihvti pärast?
Üldiselt mõte selle eluka remondist väga ei heiduta. Vända laagrid ja tihendid uued sisse, kolvile uus tihvt ja muud nagu polegi elustamiseks vaja.
Endal ka mõte liikunud lääne mootori suunal eelmise kahe kilohinnaga saadud Kroti juures. Põhimõtteliselt olemas kolm masinat, üks väikse investeeringuga toimiv ja kaks suuremat mootoripoolset investeeringut nõudvat. Kasvuhoone tarbeks kaalumisel elektrimootoriga isendi valmistamine. Mootor riiulis olemas, peab ainult seibi treima.
Üks asi on muidugi ka see, et mingil põhjusel on perversne huvi kõik majapidamises leiduvad väiksemad mootorid laulma saada...
Sõbral MF-70 väiketraktoril on asendatud originaal mootor elektrimootoriga, töötab edukalt ja nüüd on juba ühe väiksema palkmaja jagu palke metsast välja veetud. Juhet pole, on aku, veab metsast palke välja saab muud asjad ka tehtud.
Kirjeldus pildi alla:
SEE ASI ON SÄRTSUTRAKTOR. Omaniku jutu järgi poleks seda 6m palgijurakat sealt muudmoodi kätte saanud. Laed oma traktoril akud ja metsa tegema.... Särtsuratas oli abiks selle traktori ehitamisel ! Peamine + on see, et pole MÜRA, POLE KÄRSAHAISU ja PINNAS JÄI TERVEKS. Palgivedu maksis sente.
Mootor 650W harjadega hiina rolleri mootor. 36V 10Ah aku. Kuna asi on veel alles katsetamisel pole teada tema kasutusstatistikat. Asi on kokku pandud enamv'hem treipingi taga vedelevatest juppidest siis maailmaimet loota ei maksa. Samas siit v]iks edasi tuletada juba hoopis t]sisemaid masinaid. Niidukina asi toimib h'sti ja nagu pildilt n'ha ka pullerina. Seal konkreetsel raiesmikul oli v]imalus kasutada kas seda aparaati v]i hobust. Muuga ilma totaalset laga korraldamata ligi poleks saanud.
Mul oli Krotil 2kw 980p/m 380v mootor küljes,oli hea vaikne tööd teha ja startimisega küll muret polnud.Rihm polnud täiesti pingul,siis jõudis kinni hoida,aga kaabli vedu oli tüütu.Kui teeks ainult kasvuhoones tööd paneks uuesti peale.
