[v6sa]

Olgu nende arvamustega kuda on, kuid ometigi pead sa v6sa nõustuma, et väga palju asju tehakse teoks näiteks sõjatööstuste poolt,
...
Seega on täiesti reaalne, et tänasel päeval leidub juba asjandus, mille sisse saab paigutada uskumatult suure koguse energiat, uskumatult kiire aja jooksul, ning seda ka kasutada kuda aga süda lustib. Seega ma välistaksin ka materjaliteaduse arengutaseme, kuigi jah, poest seda osta ei saa siiani, ning usk poes müüdava kauba puhul, ei päde ka otsus tegeliku reaalsuse olemasolu tõestuseks.

Samamoodi on olemas Skeletoni superkondensaator. Täiesti omamaine ja vähemalt paberil, pruugitav vidin. Olen küsinud sealt akupaki hinda, kuid toode ei ole müügis.  Vandenõu???

Ei ole oluline, mis põhjusel täna ei ole elektriauto leviku ainsal piduril: kütusevaru mahutil, mõistlikku lahendust. Tesla on lähedal, kuid kangiseadus kehtib ka selle puhul: hind... Suvaline tänane topeltturboga bensupõletaja annab kordades parema hinna-kvaliteedi suhte oluliselt väiksema peavaluga

Vesinik kütusena oleks peaaegu ideaalne. Põlemisjäägiks puhas vesi, kõrge energiasisaldus, toorainet on piisavalt. Aga jälle, kuradi kangiseadus, eksole: tootmine on PITA. Ning mitte ainult energia kontekstis, tuulikud võiks vabalt tuult vesinikuks jahvatada, selmet sundida neid üldvõrku eklektrit toppima. Suurem häda on vesiniku tootmise kõrvalproduktidega: vabalt saada olev vesi pole vaid divesinikoksiid, vaid kogu mendelejevi tabel... Mis rõemsasti tootmise hinda tõstab, kuna kütusena (eriti ülikapriisse kütuseelemendi jaoks!) kõlbab vaid haakaks   Õnneks pole enam vaja "üheksaid" jahtida, väidetavalt seedivad membraanid hukkumata ära ka mõned protsendid saasta.

Muide, tavaline ottomootor põletab vesinikku rõemsasti. Bemmil on see tee hästi selge..   Aga ilmselt ei leidunud piisavalt jõukaid huvilisi, et vesinikukatlal tuld all hoida.

Või siiski maksid Rotschildid bailerlased kinni

[cesium]

Eks ostuhinna taha jääb ka, eriti uue asja alguses, aga teine oluline pool on minumeelest juurutus. Mis sellest kallist vesinik-bemmist kasu kui tanklaid on maailmas 2 või oma armetut elektrifitseeritud tordikarpi( mida need autod kuni tesla tulekuni ju endast kujutasid ) saab laadida põhimõtteliselt ainult kodus.
Elektriautonduses on küll vähemalt asjad liikuma hakanud viimastel aastatel.

[miilits]

Räägime loodussõbralikust elektriautost, kuid kas keegi on avaldanud palju saasta loodusesse paisatakse akude tootmisel???

[nootsii]

Akude tootmisega tekkivat saastamist ei saa nii võrrelda. Seda peab võrdlema komplekselt, kui palju nt 50000 km peale koos tootmisega ja kütusega. nt olen näinud arvutust et bensiini auto tarbib 100 km tunduvalt rohkem elektrit kui elektriauto kuna bensiini tootmine vajab palju energiat. Samas on ka küsimus taaskasutuses. kui suure protsendi saab kasutada akust. bensiin paraku teistkordset kasutust ei võimalda.

[aigark]

Räägime loodussõbralikust elektriautost, kuid kas keegi on avaldanud palju saasta loodusesse paisatakse akude tootmisel???

......ja elektri tootmisel....ja hilisem utiliseerimis probleem jne,jne,jne.........

[mossepower]

Akude tootmisega tekkivat saastamist ei saa nii võrrelda. Seda peab võrdlema komplekselt, kui palju nt 50000 km peale koos tootmisega ja kütusega. nt olen näinud arvutust et bensiini auto tarbib 100 km tunduvalt rohkem elektrit kui elektriauto kuna bensiini tootmine vajab palju energiat. Samas on ka küsimus taaskasutuses. kui suure protsendi saab kasutada akust. bensiin paraku teistkordset kasutust ei võimalda.

Kui niimoodi hakata võtma siis on palju loodussõbralikum vana nt sisepõlemismootoriga auto osta või oma senise vanaga edasi sõita. Eluea jooksul "kahju loodusele" vanal masinal ei anna miljonite km-te jooksul välja uue masina valmistamise resursse ja "kahju" mitte ühestki otsast. Aga see oleks jälle stagnatsioon ja bisnessile kahjulik, mis autotööstuse käimapanevaks jõuks on. Aga samas las inimesed usuvad et ca. iga 3-4 aasta tagant uus ja ökonoomsem elektri vms. super-hyper saastenormide ja tahmafiltritega diiselauto osta on eco-firendly ja loodussõbralik käitumine selle asemel et terve elu nt. ühe hirmsasti saastava 5.0 V12 mersuga (äärmuslik näide) sõita. Elu on näidanud et kui lives sellistele "lloodusinimestele" antud näide tuua siis jäädakse järele mõtlema ja leitakse ka et asi on natuke jabur 
Mitte et uusi autosi poleks vaja toota ja arendada, aga selleks et uskuda uue auto ökonoomsesse ja loodussõbralikku tootmisesse ja ekspluatatsiooni mis eelistaks seda vana auto vastu välja vahetama on kahjuks igast otsast natuke vale aspekt, sõitku see uus auto aku, bensiini, diisli, gaasi v. kasvõi õhu pealt.

[Marko]

Mossepower, müts maha sinu ees!

[Talupoeg taluja]

Kuhu ma peaksin kirjutama, teatama või kaebama,et minu pärast ei maksaks ühtegi uut autot toota? Jumalapärast ärge tehke! Mulle meeldib Mossega ringi kimada. Ajab natuke tahma ka ja....  
Aga mossepowerile 5+

[nootsii]

Selleks et sa ikka uue auto ostaksid on euroopas juba mõeldud. Igasugused keskkonna kleepsud ja piirangud linnasüdames oma autoga liigelda ja kallimad maksud jne.(minu 1998 aasta auto pealt pidanuks saksas nt ligi 700€ maksma aastas) Ega see teema eesitis kah tulemata ei jää kuna autoda võtavad järjest vähem kütust ja riigil jäävad maksud saamata. 
Aga olemas on muidugi H-number mis vabastab suurest osast maksust aga "rohelisse tsooni" asja ikka pole.

Aga tuleviku vaatamisena väike tähelepanek elust 25-30 aastane sakslane(mees) on käitumiselt, naljadelt, eluvaatelt nagu "minu aja" 15-18 aastane eesti nooruk. Alati ei ole euroopasse püüdlemine see edasiviiv asi.

[honkomees]

... Alati ei ole euroopasse püüdlemine see edasiviiv asi.

5+ hindeks. 

Ja nii ongi, laske krt elada normaalselt ning mu arvates on ilma elektroonikata ( nagu ca 1060-1970) diiselauto tootmise ja kütusekulu kahju loodusele väiksem kui igasugu elektroonikat täistopitud  väikese kütusekuluga aga elektroonika tootmisega loodust tapetud auto puhul (peale selle on sellise vana kooli diisli eluiga kordades pikem kui tänapäevasel, kokkuhoid-loodusesääst missugune)

[cesium]

Nii võttes siis oli nõuka-aeg nagu õnnistus keskkonnale ja erinevatele organismidele seal sees...

[v6sa]

...
Seda peab võrdlema komplekselt, kui palju nt 50000 km peale koos tootmisega ja kütusega. nt olen näinud arvutust et bensiini auto tarbib 100 km tunduvalt rohkem elektrit kui elektriauto kuna bensiini tootmine vajab palju energiat. Samas on ka küsimus taaskasutuses. kui suure protsendi saab kasutada akust. bensiin paraku teistkordset kasutust ei võimalda.

Asjalik teemaarendus. Kangiseadus toimib vääramatult. Meil praegu ainuvalitseva vedelsütuse tootmine pasandab "kusagil mujal", elektrit jahvatavate katelde tuhamäed on aga siinsamas, Ida-Virumaal.

Praegutoodetavad akud ei ole ei energiatiheduse, laadimiskiiruse ega tootmisressursside kasutamise koha pealt efektiivsed. Ning järgmist arengutaset lubatakse juba viimased viiskümmend aastat.   Sisuliselt oleme aga vaid mahutavust neljakordistanud, laadimise aeg on vähenenud vaid murdosa võrra ja NiMH või LiMH akude tegelik keskkonnamõju sõltub uuringu tegija taustast. Elektriusku inimesed väidavad, et see on samas suurusjärgus naftatööstuse kahjuga. Naftausku inimeste rehkendus annab (täiesti ootamatult, eksole ) drastilise vahe naftatööstuse kasuks. Nojah, eks neil ole ju õigus ka - nafta rafineerimisel ja logistikas on tõesti jõutud nii kaugele, et Suuri Jamasid juhtub harva.

Huvitav, mitu senti maksame meie täna Mehhiko lahe puurtornijama klaarimiseks? Tekitatud kahju väärtuse üle veel vaieldakse, kuid kardetavasti on see korvamatu.

Iseküsimus, kui palju üks väljasurnud liik maksabki. Ning vähemalt lapsevanem peaks aduma, et ükski summa ei korva hukkunud last...

[aavu]

cesiumNii võttes siis oli nõuka-aeg nagu õnnistus keskkonnale ja erinevatele organismidele seal sees...

Otse nii ei saa öelda. Meenub uudismaaobjektidel vaatide viisi nafta põletamine enne objekti üleandmist, Kasari jõkke voolanud tonnid vedelat lämmastikväetist, väetisekülviku õhtune pesemine jõest läbisõidul, õlivahetused juhusliku kraavi kohal, sinine ving talvel bussi- ja autoparkide kohal öö läbi käivatest mootoritest ja paljud muud juhused. Vanade töökodade ümbrus peaks praegugi olema metalliotsijaga huvitav läbi käia, rääkimata kõdunevatest okastraatidest karjakoplite ümbruses. Muuseas töökodade ümrus oli õlist nii läbi imbunud, et mahapudenenud poldid-mutrid peaks säilma seal senimaani kui tuttuued.

[PlyVal64]

cesiumNii võttes siis oli nõuka-aeg nagu õnnistus keskkonnale ja erinevatele organismidele seal sees...

Otse nii ei saa öelda. Meenub uudismaaobjektidel vaatide viisi nafta põletamine enne objekti üleandmist, Kasari jõkke voolanud tonnid vedelat lämmastikväetist, väetisekülviku õhtune pesemine jõest läbisõidul, õlivahetused juhusliku kraavi kohal, sinine ving talvel bussi- ja autoparkide kohal öö läbi käivatest mootoritest ja paljud muud juhused. Vanade töökodade ümbrus peaks praegugi olema metalliotsijaga huvitav läbi käia, rääkimata kõdunevatest okastraatidest karjakoplite ümbruses. Muuseas töökodade ümbrus oli õlist nii läbi imbunud, et mahapudenenud poldid-mutrid peaks säilima seal senimaani kui tuttuued.

See kõik on õige aga Loodusel on uskumatu isepuhastumise võime ja selle kiirust ei tea keegi ETTE! Ehedaim näide on Maardu järv, millest ohtlikumat ja keemiaühendite rikkamat ei saanud vaat et ollagi ja see isepuhastus mõnede aastatega täielikult! See tuli ka loodusteadlastele täieliku üllatusena. 
Kogu kirjeldatud reostus on Looduse jaoks täielik kukepea, see teda ei mõjuta ja Loodusel on aega miljoneid ja miljardeid aastatid saastaga "tegelemiseks". Probleem on meis. Inimestes, kes me heal juhul sajandi elada suudame... 

Aga suurim Maa reostaja on ikkagi Loodus ise: üks köhatus ja "kõhulahtisus" ning hetkega on isegi tundmatute ühendite kontsentratsioon õhus ja maapinnal tavapärasest totaalselt erinev. Isegi nii, et Maa teisel poolel on mingi aja pärast kliima mõneks ajaks rikutud: näiteks Krakatoa purse 1883 aga tegelikult ei muutunud ju Maal mitte sittagi kui me vaatame praegust situatsiooni. 
Loodusel on lihtsalt eriline adopteerumise võime ja see, et Inimene valab maha mingi ilgeima saasta, siis läheb mingi imelühike aeg ja keegi bakter või isegi keerulisem fauna esindaja on juba kohandunud just selle saasta tarbimisele ja ümbertöötlemisele. Lihtsalt saasta peab olema "piisavalt palju", mis meie jaoks tundub räige ökoloogilise katastroofina aga Loodus võtab seda väljakutsena kohanduda... Tema jaoks on mõned väljasurevad liigis tähtsusetu, Ta teeb ise uued sinna kohta! Loodus teatavasti tühja kohta ei salli  

[nootsii]

Nii leidsin selle video ka üles. Kas see vastab tõele ei tea mina.

[Alts]

Parkimismajade ehitamine on tuleviku suhtes kahtlane ettevõte, kuna auto viib omaniku või reisija kohale ja pargib end ise kuhugi tasuta parkimist võimaldavale alale. Samas muutub inimeste side auto kui sellisega. Autost saab midagi ühistranspordi v. takso taolist ja võimalik, et taksofirmad profileeruvad ümber ettevõteteks, kus isesõitev masin viib inimese  punktist A punkti B ja on seejuures keskmise kasutamise juures odavam, kui ise vastavat sõidukit omada. Kõigest eelnevast koorub, et mingist hetkest kawsvavad peale uued inimesed, kel ei ole kokkupuudet auto kui sellisega, mida me täna kogeme ja autost saab tarbeesemena midagi sarnast nagu külmkapp. Kes kogub või restaureerib külmkappe? Kokkuvõttena ei näe ma erilist tulevikku enamusel "kollektsioneerimist väärivatel" autodel. Tulevane põlvkond lihtsalt ei oma sidet nendega, tõenäoliselt saab ka ekspluateerimine ebamugav olema ja kokkuvõttes on igal asjal oma turuhind vastavalt nõudlusele ja kasutatavusele. Kõik, kes me nendesse hetkel panustame, peame arvestama, et see on ainult meie eralõbu. Kurb tegelt.

[DevilDeVille]

Kurba pole seal midagi, tavainimese kirstul pole taskuid niiehknaa ja tsivilisatsioon liikleb ka seitsmepenikoormasaabastega oma hävingu suunas. Sestap, carpe diem.