[vaa11]

Tere

Garaažis olev kanal sügisel ja kevadel 30cm vett .
Seoses sellega ka garaažis meeletu niiskus.
Millega töödelda kanali seina (laotud tellis) , et vesi/niiskus enam kanalisse ei tuleks ??
Kindlasti ma pole ainuke hädaline.
Kindlasti on juba keegi proovinud ja pole just kõigeparemini õnnestunud-  --- anna teada, mis tegid ja mis sinu arvates valesti läks!!

Kanalid kuivaks!!!

[Martin460]

Meil on maa-aluses garaashis kanalites kessoon sees. E. siis plekist kast sisse keevitatud. Vee ja niiskuse probleeme ei ole. Kessooniga peab muidu seda silmas pidama, et vesi võib selle ülesse tõsta nagu paadi

[hannest]

Mul samuti see probleem. 12h pärast suuremat vihma lausa jookseb kindlatest kohtadest läbi betooni. Lõikasin ühes vähem käidavas nurgas põranda sisse kandilise augu, sinna sisse kandiline tsingitud ämber. See sangaga, mis vene pedaaliga prügikastidel sees oli. Küljed valasin uuesti kinni ja märja seguga seestpoolt 10cm naelad risti sisse. Kõik vesi jookseb nüüd lõpuks sinna nö kasti. Seal sees tühjenduspump ja lülitit vajutades voolab vesi mööda torusid õue. Parim, mis suutsin välja mõelda ja toimib. Kõige rohkem on olnud 20cm ehk 1000l, aga seda kogus 2 nädalat. 

[rasmus2]

Mul jällegi probleem laega. Garaaž osaliselt teise korruse tee all ja paneelide vahelt tilgub päris palju vett läbi. Endal mõtted otsas, asfalti üles kaevamine on välistatud.
Tegu siis Tartu jalaka garaažidega.

[vaa11]

Mul jällegi probleem laega. Garaaž osaliselt teise korruse tee all ja paneelide vahelt tilgub päris palju vett läbi. Endal mõtted otsas, asfalti üles kaevamine on välistatud.
Tegu siis Tartu jalaka garaažidega.

Oled kindel , et vesi tuleb väljast ?
Meil on sama probleem ainus vahe on selles, et meil on maapealne garaaž.
Aga lagi tilgub ka siis kui ei ole väljas kuuaega vihma sadanud ja konkreetselt saju ajal ka ei tule.
Iva peitub meil hoopis selles, et paneelide peale on kohe pandud tõrv ja sellepeale tõrvapapp 2X .
Tuulutust kui sellist ei ole olemas paneeli ja tõrva vahel. Seoses sellega koguneb niiskus sinna vahele ja mingil ajal mingist kohast hakkab tagasi alla jooksma.
Ja meie arvame, et katus laseb läbi

[Naabrivana]

Betooni sõlmes räägiti sellist asja, et on võimalik tellida kohe veekindlat betooni. Ehk siis sellega pidi saama nt lausa basseini teha, ei lase sisse ei lase välja vett.

[Jossu]

Mul jällegi probleem laega. Garaaž osaliselt teise korruse tee all ja paneelide vahelt tilgub päris palju vett läbi. Endal mõtted otsas, asfalti üles kaevamine on välistatud.
Tegu siis Tartu jalaka garaažidega.

Ma kavatsen katsetada Penetroni tooteid. On küll kallid aga pidid töö hästi tegema tuttavate kogemusel. Mul samane probleem Kivilinna garaazides. Üleval on uus asflat tehtud. Jobud suure traktoriga lõhkusid vana asfladit ülemisel korral, see ajas ilmselt betooni vahed ära. Igaljuhul peale uut pinnakatet üleval, jookseb vett kõvasti rohkem kui ennem

[Alts]

Klaasbetooniks on seda veekindlat kunagi ammu-ammu nimetatud. Esivanema maja ja naabermajad asuvad nn. "veesoone" peal. Kõigil vesi keldris va. vastas asuva ridaelamu üks keskmistest boksidest, mille kelder eelnimetatuga valatud ja täiesti kuiv. Kui maju ehitati oli võimalik mitme aasta juuksul seda imet oma silmaga näha. Ise asun järgmisel kevadel drenaazi paigaldama.

[sugraM]

Kanaliga probleeme ei ole olnud aga kodus on vanaisa poolt kunagi tehtud kelder. Ca 2 m läbimõõduga metallist tünnist mingi osa. valatud betoonpõrandaga (eeldatavasti põhi siiski all). Asub elutoa põranda all. Oli küll seest tõrvatud aga mingi hetk tekkisid metalli augud ja hakkas vett sisse nirisema. Sai katsetatud igasugu asju, et vesi kinni saada, lõpuks toppisin aukudesse mingit kipspahtlit, mis "kraani kinni keeras". Katsin kogu pinna, ka põranda vannituppa mõeldud Kiilto Kerafiber nimelise möginaga ja plaatisin üle. Möödas sellest ajast oma 8 aastat ja peale selle, et vett enam sisse ei aja, ei ole ka enam ruum nii niiske kui varem (hallitust enam ei esine).  

Margus 

[Rimsi]

Variant oleks kanalisse keevitada PE plastmassplaadid, näiteks 8mm paksused. Kruvide/tüüblitega tellise/betooni külge kinni, et "kast" üles ei tõuseks, kruvipead üle keevitada ja ongi hermeetiline ning kergelt puhastatav kanal olemas. Hinda ma teiste lahendustega võrrelda ei oska, kel huvi see võib mulle kirjutada.

[v6sa]

Tere

Garaažis olev kanal sügisel ja kevadel 30cm vett .
...

30 cm kõrgust teeb ruutmeetrile 300 kilo vee massi. Nüüd rehkenda kokku, mitu ruutmeetrit on kanalit ehk mitu tonni massi vajad veerõhu tasakaalustamiseks. Sest kanalit veekindlaks tehes ehitad ju laeva, mis hakab ujuma. Kui massi ei jätku, tõusebki kõrgemale...

Plastid jms katted kanali sisepinnal peavad siis sama rõhku taluma. Ma natuke kahtlen, et nakkest piisab selleks. Ning kleebitavaid rull- või pinnalekantavaid vedelikke kasutades ju ei anna ka sisetoestust ka teha.

Kõige kindlam on ühest tükist kessoon sisse. Metalli plussiks on mass - metall+ tellis võiks olla piisavalt rasked, et tasakaalustada vee rõhku... Plasti puhul peab üle rehkendama.

[Alts]

Piisav külgseintesse ankurdamine võimaldab ka seda tõstejõudu mõnevõrra vähendada.

[v6sa]

Piisav külgseintesse ankurdamine võimaldab ka seda tõstejõudu mõnevõrra vähendada.

TõsteJÕUDU ankurdamine ei vähenda. Küll suurendab massi, mis sellele jõule vastu töötama hakkab. Ning millele peab kinnitusvahendite summaarne tugus ka vastu seisma.

[rasmus2]

Mul tuleb sisse kindlasti vihmavesi, alguses plaanisin kah penetroni kasutada, aga peale hinna teada saamist väga ei soovi (25kg 270euri)

[viplala]

http://www.primostar.ee/ehitusvaldkonnad/15/

[PlyVal64]

Piisav külgseintesse ankurdamine võimaldab ka seda tõstejõudu mõnevõrra vähendada.

TõsteJÕUDU ankurdamine ei vähenda. Küll suurendab massi, mis sellele jõule vastu töötama hakkab. Ning millele peab kinnitusvahendite summaarne tugus ka vastu seisma.

Vundamendi, kanali põhja ja üldiselt põranda alune vee tõstejõud ei ole päris 1:1 veesõidukiga. Kui garaaži just päris tiiki ei ehitatud. See hulk, mis sisse pressib on küll kindla kaaluga aga vesi on seal all ning ÜMBER voolav ja Archimedese jõud ei ole otseselt veehulgast kanalis sees arvutatav. Jah, tõstejõud on olemas aga see ei ole nüüd nii suur, et kanalit hakkaks kergitama. Teoorias tekib sinna kanali alla ja ümber sitemal juhul midagi vesiliiva ehk veest küllastunud tahke aine sarnast, kuskohast siis liigvesi vaikselt ennast läbi tellisseina pressib. Vesiliiv aga teatavasti mitte ei tõsta vaid "imeb" endasse kui seal peal rabeleda  Aga tellis ja betoon on Inimesest tihedamad ja pigem on vesiliiva taoöise aluse tekke loht vajumisele, mitte kerkele. Kui nüüd garaaži all on tõesti tühimik, mis täitub puhta veega... siis on vähe tõsisemad mured ehk "sinkhole" ja varsti vajub kogu hoone äkki ja kiiresti  maa-alla   
Veel on probleem siis, kui garaaži ja kanali all on suhteliselt veetihe puhas savi ja savi ning kanali/põranda vahele satub puhas vesi: siis on tõesti tegu basseiniga ja kanal on seal peal kui paadike. Aga need on ikka väga väikesed võimalused, üldiselt on probleem ikkagi mingi vett läbilaskva tahke aine veega üleküllastumine maa-aluse veetaseme ajutisest tõusust tingitult, kus siis kessoon lihtsalt on vett eemale juhtiv "truup".  Jah, on mingi tõstejõud aga see ei ole vähegi kaaluga kiviehitise puhul määrav. Veel on omadus muidugi oma teekonda "mäletada" aga samas ka oskus uus tee kõrvalt leida, kui ees on ikka läbimatu takistus. 

Ehk kanali veetihendamine ei kätke enamasti mingit ohtu ehitisele endale. Ta oma mass ja tihedus on juba nii suured, et kerkima selline asi ei hakka. Kui muidugi hoone pole täiesti ajuvabasse kohta ehitatud...

Edit: mis on UUTE ehitistega probleemid: moodsad soojustusmaterjalid, mille tihedus on veest metsikult palju väiksemad, eelkõige paksud penoplasti kihid ja ka kergkruus. Ehk kõik need materjalid, mis ujuvad vee peal ja ei ole suutelised veest küllastuma elik "vettima". Vaat need on võimelised tõesti ka väga suuri ja pealtnäha "raskeid" hooneid kergitama ja suisa ujutama, kui olukord on õige. Keskmine põrandapeno tihedus on kusagil 15 kilo kuupmeeter, veel teatavasti tonn kuup. Seega paned põranda alla kuubi penot ja see "tõstab" 985 kilo! Paned peale kuubi betooni, tihedus kuskil 2500 kg/m3, siis varuks jääb veel poolteist tonni. Aga teed näiteks 100-ruuduse põrandaaluse, paned sinna "et oleks soe" 10 cm peno, see on 10 kuupi kaaluga 150 kilo ja tõstejõuga siis ~9,5 tonni aga peale valad vaid 5 sendise betooni kaaluga 12,5 tonni + metall, on "varu" vaid 4-5 tonni. Aga jätab betooni üldse panemata, lajatad sinna otsa lihtsalt paksu OSB plaadi (tüüpiline kerge suvemajake)??? Ja tulebki üks liigvee aasta või niisama mingi uputus ja selline suvemajake ujubki minema... Ahjah, meil Margus61'ga täpselt nii juhtuski jaanuaritormiga, kus meri ju tõusis pea 2 meetrit ja ujutas kaugele metsaalla ja murdis pooleks sügisel värskelt kergkruusale valatud grillimaja põranda. Tahtsime parimat (loe: sooja) ja saime kaks korda sama vundamenti/põrandat valada  

[r.i.h.o]

Kui müüritis ja aluspõrand on ilma mõradeta ja stabiilsed siis ma teeks sellise vahendiga kanali seinad ja põranda üle Mira Aqua stop4650 ( mitte segi ajada sama nimelise niiskustõkkega ). Mõeldud on see materjal nii positiivse kui ka vähese negatiivse veesurve korral. See mögin nakkub kõikide tugevate mineraalsete ja ka juba niiskunud aluspindadega. Muidugi mõistlikum on sellega majandada siis kui samal ajal vett sisse ei pressi. Hiljem, peale kuivamist tuleks põrandale valada kulumiskindel tasanduskiht ( betoon vms.) ja seinad krohvida, plaatida või värvida. 
Garantiid ei anna, et see töötab aga samas ei maksa see ka nii palju et seda mitte proovida. 

[klaave]

Vundamendi, kanali põhja ja üldiselt põranda alune vee tõstejõud ei ole päris 1:1 veesõidukiga. Kui garaaži just päris tiiki ei ehitatud. See hulk, mis sisse pressib on küll kindla kaaluga aga vesi on seal all ning ÜMBER voolav ja Archimedese jõud ei ole otseselt veehulgast kanalis sees arvutatav. Jah, tõstejõud on olemas aga see ei ole nüüd nii suur, et kanalit hakkaks kergitama.(PlyVal64)

Olen oma silmaga näinud, et tõstab päris hullu jõuga. Oli külamehel "01", garaaz parasjagu nii suur et sai autoukse vahelt väljapugeda.Kanal ka kaevatud, kuid oh häda igal kevadel vett silmini täis. Tegi siis metallist kanali,s.t, seinad,põrand kõik kokku keevitatud ja täielikult veekindel nagu vann. Järgmisel kevadel oli ühel hommikul garaazi uksi avades "01" taga stange silmade kõrgusel. Katusel suur mõlk mille tekitas laetala moodi ehitise osa. Ütle veel et ei tõsta. Tõsi maapind on üldse seal külas "vedelavõitu" kuid kindlasti mitte soo ega raba ja viljapõllud ümber maja lubavad arvata et kannab ka traktorit-kombaini. Seda siis tõstejõust.

[Veskioja]

Tere


Millega töödelda kanali seina (laotud tellis) , et vesi/niiskus enam kanalisse ei tuleks ??

Kanalid kuivaks!!!

Oli ka sama mure kui sai tehtud garage otse veesoonele,valu ei õnnestunud teha ühe jutiga ja hakkas liitekohalt sisse pressima.Ei või öelda mingit marki,tean aint seda,et oli tegu mingi passeini põhj,seinte töötlemis seguga.See aitas,vist 3 kihiga jäi lõpuks pidama.Ma krohviks üle selle tellis seina ja segaks sinna sisse siis midagi vastavat,niiskus tõket vms.

[PlyVal64]

Olen oma silmaga näinud, et tõstab päris hullu jõuga. Oli külamehel "01", garaaz parasjagu nii suur et sai autoukse vahelt väljapugeda.Kanal ka kaevatud, kuid oh häda igal kevadel vett silmini täis. Tegi siis metallist kanali,s.t, seinad,põrand kõik kokku keevitatud ja täielikult veekindel nagu vann. Järgmisel kevadel oli ühel hommikul garaazi uksi avades "01" taga stange silmade kõrgusel. Katusel suur mõlk mille tekitas laetala moodi ehitise osa. Ütle veel et ei tõsta. Tõsi maapind on üldse seal külas "vedelavõitu" kuid kindlasti mitte soo ega raba ja viljapõllud ümber maja lubavad arvata et kannab ka traktorit-kombaini. Seda siis tõstejõust.

Siiski, sõltumata arvamisest, pidi seal garage all olema sel ajal PUHAS vesi. Sinna tekkis bassein, mitte veest üleküllastunud ja omajagu massi omavast tahkest ainest "vesiliiva" sarnane ollus. Füüsika on absoluutne, seal pole kohta arvamisele maapinna kohta  Ja kui kanal on VETT TÄIS, siis tähendab, et selle vaba vee tase oli garage põranda all. Ütleme, et seesinane kanali põhi oli pinnaga 4 ruutu. 10 cm paks veekiht tõstab siis 400 kilo. Kui see kanal kaaluski u. niipalju ja see ei olnud mitte kuidagi muudmoodi kinnitatud (paar suvalist risti läbi kanali seina põranda alla löödud varrast annavad räigelt "kaalu" juurde), siis on teada, palju oli selle rauast keevitatud kessooni all vaba ruumi veele - kuskil oli 400-liitrine auk! See on KAKS 200-liitrist vaati... täpselt nii suur tühimik pidi seal kusagil olema. Ja niipea, kui tekkis kerkimine, voolas sinna alla kohe kõrvalt vesi juurde. 

Ehk et tekiks kanali, garage ja kogu maja kerkimine elik ujuvus, peab seal all olema PUHAS VESI! Vesiliiv, märg savi, tavaline muda jne omavad olematut tõstejõudu, sest ruumalaühikus on puhast vett ülivähe ja see "tegeleb" raskete aineosakeste tõstmisega. Vesiliiva tihedus on suurusjärk 2 grammi kuupsentimeeter ehk kuupmeeter vesiliiva kaalub 2 tonni ehk 2 korda veest rohkem. Liiva erikaal on vahemikus 1,3-1,9 g/cm3, võtame sellise keskmise 1,5 ja saame et klassikalise vesiliiva kuupmeetris on vaid 500 liitrit vett ja see tegeleb ainult liivaterakseste tõstmisega (tegelikult nendevahelise distantsi hoidmisega, mis vähendab hõõrdumist), majale tõstejõudu sel pole! Täpselt samamoodi käituvad ka kõik teised veest küllastunud ainekeskkonnad, mis meil majade/hoonete alla jäävad. Füüsikas nimetatakse seda keskkonda suspensiooniks ainult et pärast mitte ei setti tahke aine, vaid vesi imbub minema.  Ehk vesiliiv on "veevaene" suspensioon. 

Kõige paremini oskavad nendest teemadest aga rääkida septikute paigaldajad, et miks nad sinna alla panevad kildu, siis ankurdatakse veel paagid ära, loomulikult püütakse korralikul paigaldusel kasutada geotekstiili mis ei lase peenmaterjalil ära uhtuda ega üldse veel tekitada voolusänge, korralik kinnivibramine on ülioluline jne, jne. Tehakse kõik, et ei tekiks mitte ühtainsamat tühimikku, mis saaks täituda puhta veega. Ja siis ei tõuse ükski septik ega garage kanal maapinnale. 

Mis veel: kui palju vett on seal ümber, ei mängi mingit rolli. 100-grammine vannipart "süvisega" 1,1 milli ujub ühtmoodi Vaikses ookeanis ja pesukausis. Aga ei uju näiteks veelombis, kus veekiht on 1 mm aga pindala 1000 ruutu ehk seal on ju tonn vett! Vannipart on karil...
Aga vaat selle veekihi "paksuse" teeb imekergelt võimalikuks seesinane penoplast! Tühimikku ei pruugigi olla aga tõstejõud tekib. Tekib millimeetrine veekiht, tekib üleslükkejõud, on mingi koht peno all sitemalt tihendatud, vesi tihendab (jõudude vastasmõju), tekib mahult juba päris suur tühimik... on juba 2 milli vett ja tõstejõud topelt ja varsti ongi vupsti! maaseest väljas.