[klemm]

Mida kergemaks ajad seda kaugemalt saad katuse ära tuua peale tormi.

Eks ikka tuleb korralikult kinnitada.  Kuigi 1996 aastal kui meile ilmus müüki kipsikruvi (mina avastasin sel aastal    )  Sai ehitatud 1 maja kuhu kulus 40 000 kipsikruvi ja kõik 50 mm. Ja mitte 1 nael või midaiganes. Ka katuse roov oli nendega kinni ja roovi samm oli meeterkakskümmend. Peale läks rannila trapets (õnneks anti katusekruvid kaasa) muidu oleks vist seal ka kipsikruvid. Ja nii uskumatu kui see ka poleks seisab see maja siiani püsti ja midagi pole kuhugi lennanud. Kõigekõvem jõud pidi olema tahtejõud.

[v6sa]

Mida kergemaks ajad seda kaugemalt saad katuse ära tuua peale tormi.

Sitasti kinnitatud katuse, olgem ikka täpsed.

Bituumenplaadi juhend annab väiksema roovivahe, sõltuvalt kaldest.

[maisalup]

no mina panin omal roovi 150mm naeltega, kruvi on teatud kohtades hea, kuid nähes et vähemalt 10% kruvidest kipuvad pinge all poolduma, siis oli nael minu valik katuse puhul. Kui nael veidi niiskust saab ja roosteseks läheb siis on sama tugevalt puidus kinni   Pärast kui peaks olema vaja lahti võtta siis naelaga kulub palju roppsõnu samal ajal kui kruviga suts ja lahti. Pimedas ka kruviga parem, trellil led valgustus, haamril pole ja tundejärgi paha lüüa 

[Qunts]

Mida kergemaks ajad seda kaugemalt saad katuse ära tuua peale tormi.

Eks ikka tuleb korralikult kinnitada.  Kuigi 1996 aastal kui meile ilmus müüki kipsikruvi (mina avastasin sel aastal    )  Sai ehitatud 1 maja kuhu kulus 40 000 kipsikruvi ja kõik 50 mm. Ja mitte 1 nael või midaiganes. Ka katuse roov oli nendega kinni ja roovi samm oli meeterkakskümmend. Peale läks rannila trapets (õnneks anti katusekruvid kaasa) muidu oleks vist seal ka kipsikruvid. Ja nii uskumatu kui see ka poleks seisab see maja siiani püsti ja midagi pole kuhugi lennanud. Kõigekõvem jõud pidi olema tahtejõud.

Ma ei saa tänapäeval musta kipsikruvi seinagi, krt murdub ennem pooleks 
Samas tegin venna majas just see nädal tööd ja tänapäevane ZN kipsikruvi läheb kõveraks ennem kui seina külge see saatana sigitise kipsiplaadi saad
Õige ehitusmaterjal on puu ja vana (väga vana) nael ja katuseks kivi või valtsplekk, aga eks igaüks otsustab oma ahakotti järgi mis parem on. 
Ise ehitaks kõrvalhoone kivist ja betoonist katusega.
Edu soovides 

[muska71]

Ma ei saa aru vajutan repli,sisestan teksti ja tulemus tühjus

[Marko]

Vajuta "uus vastus" ja proovi siis!

[muska71]

Kerged katused roog ja laast ja ei lenda kuhugi?Ka nõukaaegsed naljalt ei lenda.Needd mis telekas näha on olnud need ikka kapitalismi ilming.Kõik peale auto peab ju KUUM pakkumine olema,aga MIDA  selle kuuma hinna eest saad ei koti kedagi.Ühest ja samast terasest saab ju ka trabandi ja mersu teha,trabanti,aga ei taha keegi millegipärast kuigi hind hea.

[tanel.]

Ma mõtlesin rohkem seda osa mis katte alla jääb...alguses hoitakse sealt kokku ja pärast pole kuskile plaate kinnitada.

[Mahno]

Pole küll teemasse, aga juhin tähelepanu, et trabant on suuresti plastikust, erinevalt mersust

[PlyVal64]

Kerged katused roog ja laast ja ei lenda kuhugi?Ka nõukaaegsed naljalt ei lenda.Needd mis telekas näha on olnud need ikka kapitalismi ilming.Kõik peale auto peab ju KUUM pakkumine olema,aga MIDA  selle kuuma hinna eest saad ei koti kedagi.Ühest ja samast terasest saab ju ka trabandi ja mersu teha,trabanti,aga ei taha keegi millegipärast kuigi hind hea.

Teeme nüüd uuesti: ROOG on kõige raskem katus üldse, mida Eestis saab peale panna! Sõltuvalt rahakotist või omaenda roovälja suurusest saab rookatuse paksust ja kaalu suhteliselt piiramatult suurendada. Kivikatusel on kindel piiratud kaal, nagu ka muudel. 
Jättes plastikud a'la makrolon jms jama tõsise katuse ehitamisel kõrvale, siis plekk on kaalult ja hädavajalikult toolvärgilt konkurentsitult kergeim ja odavaim. Kui on vähegi kaldega viil, siis piisab absoluutselt vanakooli moel meeter+ sarikasammust (ehk 120 cm ilma vahesarikata) ja hõredast tollisest laudisest. Kui toolvärk (150 sarikas ja 100 penn ja muud osad) on omavahel kokku löödud juba naelte ja ogaplaatidega ning müüripalki kinnitatud hamba, 200'se naela ja kobaga, on tugevust mitme eluea jagu. KAtuse konstruktsiooni ehitamisel tasub mõelda vanadele suurtele lautadele, mõisatele jne, võtta tollipulk, mõõta.... ja mõelda, kui palju, suisa sadu aastaid, need on püsinud! Tapitult, punnituna ja pragulisest ümarmaterjalist! Lihtsalt tänapäeval ei maksa saematerjal nii palju, et selelga peaks igal juhul koonerdama - nii tegin oma suvekodu katuse ka "ette vaatavalt" nii standardiseeritud plaadikõlbuliku kui ka rookatuse jaoks piisavalt tugeva. Aga peamine põhjus oli siiski stiil ja arhitektuur või interjöör/sisekujundus. See tund rohkem tööd ja mõnikümmend prussi ei maksa nii palju, et "ohkida". 

Ja katused ei lenda mitte katuse alla saava tuule vaid katuse peale tekikiva hõrenduse pärast! Rõhkude vahe liigutab, nagu purjeka puri või lennuki tiib. 

PS: katuse püsimine algab KINNITAMISEST! Nagu siin eespool õigesti öeldi: kruvi kõlbab kipsplaadile ja katuseplekile, ok, ka SEINAlaudisele. Katus ja kogu töölvärk TULEB kinnitada aga naelte ja kobadega. Mistahes kruvi on algseks fikseerimiseks ja kui konstruktsioon on valmis, siis enne laudise paigaldust tuleb igale poole korralikud naelad ja kobad (klassikaline ja plaat-ogakoba, mõlemad on suurepärased!) sisse lüüa. VASARAGA!!! Sarikate müüripalki kinnitamiseks oleks eriti hea veel spiraalnael. JA veel üks raudne reegel: KÕIK katuses kasutatavad naelad tuleb lüüa sisse võimalikult digaonaalselt ehk kasvõi pisikese nurga all püüsüüga! 
Korraliku katuse ehitamisel unustage ära akutööriistad ja kruvipüssid. Vaadake kasvõi valmis katuseferme: need on samamoodi kokku "löödud" mehaaniliselt - ogaplaadi press on sama, mis "baaba" elik kuvalda. Mitte ühte kuradi kruvi ei ole! 

Ma ei hakka üldse rääkima neist majadest, mida klambripüssiga "ehitatakse". Sellega võib ainult mööbliriiet ja sääsevõrku paigaldada... Naelapüssi naelte kohta ei oska ehituses "midagi arvata", sest kogemus sellistega on vaid euroaluste lammutamisest. Tundub, et kinnitusvõime on sama klassikalise naelaga. 

[muska71]

Oot kust see roog siis nüüd nii raske on?Ütlen ausalt,et ise teinud pole,aga olen näinud katusepanekut.Talvel roogu pakkinud,vedanud ja suvel küünist kubusi v-lja ja ka katusele tarinud lapsena.Aastad võisid olla vast 70-ndate lõpp Salmistu külas.Sama katus tänaseni alles ja peal.Olin tollal 10 a või alla selle pisut.

[Daff]

.......... Naelapüssi naelte kohta ei oska ehituses "midagi arvata", sest kogemus sellistega on vaid euroaluste lammutamisest. Tundub, et kinnitusvõime on sama klassikalise naelaga. 

Jutt läheb küll katuse ehitusest kaugele aga:
Naelapüssi naelad peavad tunduvalt kõvemini kui tavalised naelad ja seda tänu liimile millega naela otsad kaetud on.Kui nael konstruktsiooni tungib on lausa suits järel ja kui hetk oodata, kuni liim tardub on asi kinni kui tina. Samuti ei kopsi sa konstruktsiooni laiali ehituse käigus. Kui üks ots saab kinni taotud on kolkimise tagajärjel teine ots rihist väljas.Ma olen endal palju ehitanud ja kõik on naelutatud püstoliga. Esiteks kiire, mugav ja naelutis on tunduvalt kvaliteetsem. Esimesed naelad lasin püstoliga seina juba 96. aastal. Püstol ja naelad koos abimehega tulid Moskvast Scanska ehituselt . Eestis ei olnud need riistad ja töövõtted veel levinud. Isegi kohad kuhu tavamõistes naela pole võimalik lüüa (tellisseinad näiteks) saab püstoliga edukalt naela sisse kihutada ja peab mis mühin. Omal näiteks Leedu eterniidi alune roovitus ja sinna juurdekuuluv kõik püstoliga paugutatud. Maja siseseinte ja välisvoodri alune konstruktsioon, ainult kruvi ja püstoli nael. Julgen soojalt soovitada.

[PlyVal64]

ksf!Daff - hea teada! 

Aga roog vs kivi ja kaalud
See on selline välja kujunenud rusikareegel 21.sajandil ökonoomitamise ajastul, et rookatus tehakse tänapäeval 30-sendine ja kaaluks arvestatakse EHITAMISE AJAL 40 kg ruutmeeter. Aga roog on hügroskoopne ja selle pealmine kiht imab nii palju niiskust, et märjal ajal võib rookatuse ruudu kaal olla ka 60 kilo, pluss omale tehakse paksem katus, kui minimaalne 30 cm! Tänane kivikatus on keskmiselt samasugune 40 kg ruut ja kahte kihti ju kive ei panda. Kaal sõltub roovisammust ja ülekattest, mis jällegi omakorda ju katusekaldest  
Kõik muu, mis sinna peale ladestub, kaalub ikka ühepalju, erinevus on vaid näiteks lumekihi alaltulemise ajalises vahes. Ja ka siin kurnab rookatus konstruktsioone "lõpuni", kui kivikatuselt tuleb ikkagi mingil hetkel kogu jama kolinal alla. 

Kuna minu tipp-ehitusinsenerist isa tahtis meie suvekodule 80'te alguses juba rookatust, ja see Talle ka hukatuslikuks sai läbi jää vajumises ja uppumises, siis tegi Ta enne oma põliste rannarootslastest rookatuste ehitajatega asjad veelkord ja eraldi selgeks ja sain minagi (õnneks) juba poisikesena sellest osa. Sest seda kattematerjali sel ajal enam ei õpetatud ega enam/veel kasutatud. Ja see oli  isa raudkindel väide: korraliku rookatuse puhul TULEB arvestada kivikatusega võrreldes KOLMANDIKU suurema kaaluga! 

[Jansa]

Pedant-plekksepad toksivad roovi muidugi haamriga, kuna see võimaldab kiilutada, parandada viimased rihtimise ebatäpsused. Naela ei lööda kohe lõpuni sisse.
Püssiga see arusaadavalt ei õnnestu. Samas eterniidi, kivi, kiviprofiilpleki all ei oma see tähtsust, kuna sent siia-sinna ei jää nagunii näha. Hullemalt ei tohiks nagunii kõikuda.
Püss annab ikka meeletu ajalise võidu.

[tonis]

Üks väike täpsustus Priidu jutule. Kui tollisest lauast teed roovituse, siis sarikasamm üle 900mm ei tohiks olla. Kui tahad meetrise või veel suurema sammuga sarikaid panna, siis tuleks mõelda juba 32 või 50mm paksusele roovile. 
1,2m sarikasammuga, astub juba 100 kilone kalevipoeg tollisest lauast läbi  , kevadisest sulalumest ei hakka rääkimagi. 

Lisan ka ühe informatiivse tabeli, ühe tuntuma Soome katusepleki firma paigaldusjuhendist. Tabel käib, kaalult kõige kergema, plekk-katuse kohta, kui me räägime roo- või kivikatusest, siis on materjalide paksuse numbrid veel suuremad.


Naelapüsside kohta niipalju, et neid ei pea kartma. Olen vähemalt 15 aastat nendega kokku puutunud, pikemat sorti kuumtsink püstoli naelad on alati liimi ja kammiga. Ennem tõmbad materjali ja haamrivarre puruks, kui naela kätte saad sealt.
Reeglina meil Eestis on katused lendu tõusnud, sest kandekonstruktsioon on maja seinte või lagede küljest lahti ja plekk lendab minema koos roovituse ja sarikatega. Näidispilt mõne nädala tagusest õnnetusest.

Teema algatajale soovitan teha sarikad näiteks 50x150, sammuga 800mm. Kuna soovite kasutada eterniiti, siis roovituse soovitaksin teha 50x50 materjalist, roovisammu peaksite saama tootja paigaldusjuhendist, mäletamist mööda eterniidil oli see 75mm. Panen ka viite eterniidi paigaldusjuhendile

[PlyVal64]

Püss annab ikka meeletu ajalise võidu.

Ma arvan, et teatud puhkudel ei ole see kaugelt nii. Kuigi tundub, et sajandiksekund vs 3 sekundit iga naela pealt on nagu ajavõit, siis tegelikult ehituse valmimise ajas see mitte mingit rolli ei mängi! Kui püssinael tõesti PAREMINI hoiab, siis on vast isegi jumet. KUI peab...
Ma tegin oma suvemaja ehituse ajaloo nähtavaks, mida on häbeneda. 
Ehitasin üksinda, Tiina oli kätte ulatav tööjõud ja poiss laps. Ainult käsitööriistad - elektrit pole, sees on küünlavalgel ehitatud - ja mootorsaega tegin vaid müüripalgi/sarikate tapid. Kõik muu ka käsisae, käsihöövli, haamri, tislerikirve, peitlite ja vaaderpassiga. 
Sellest seisust siiani täpselt 7 tööpäeva augusti lõpul (lühike päev, tööd iga päev 7-8 tundi!), selle sees ka kahepoolne laudadest vahelagi. Töötunde seega u.55. Sisse löödud naelte arv u.1500 tk.

Järgmine suvi, piik päev ehk ehitasin lõunapausiga 9-20, siis ujuma. Eelmisest seisust siia maani täpselt 2 nädalat/14 tööpäeva. See teeb 140 töötundi. Naelte arv u.2500. 

Täpselt nädal läks veel kogu katusekattele (kahe mehega, naised vedasid ette ja tõmbasid kilesid ära), klaasimistele, sarikaotste, katusematerjali otste lõikamisele jne. Sellest katus võttis täpselt 2 päeva, kumbki pool ühe päeva. Ütleme koos katusetiimi abitöödega/"töölistega" töötundideks 50. Sekundi-naelu sisse taotud veel mingi tuhatkond. Minu enda nikerdamised juurde 20 sest siis enam sellise tambiga ei teinud  Hilisemad värvimised jms on juba oluliselt rohkem aega võtnud, nimeks "motivatsioon"  

Kui julmalt üle ümardada, sest Tiina laualükkamised, koristamine jms on ju ka kõik töö, siis võib öelda 300 reaalset töö tegemise tundi kulus üldehitusele. Naelapüss ei oleks koguaega mitte kuidagi vähendanud või oleks seda teinud nii olematul määral, et kas on mõtet? Samas püssi naelad ise on oluliselt kallimad - püssi enda hind vs hea vasar. Endale ÜKSI ehitades ei ole naelapüss mitte kuidagi kuluefektiivne. Kui, siis suures brigaadis, kus üks ainult naelutab ja muude tegevsutega ei tegele. 
Peamine on MÕTLEMINE ja detailideni läbimõeldud arhitektuuri, tööde järjekorra, materjali koguse jne peale koos projekti, varustamise, "unelemise-ettekujutamise" jne läks kordi rohkem tunde  Õigemini - aastaid... Aga kuhu oli kiiret? Koos kõigega, mille jõudis isa teha, mille tegin ma lapsepõlves, maakivimüürid, mis sai koos Tiina ja Marioga laotud 90'te algul noortena (kusjuures KOGU betoon ja segud on kohalikust liivast ja käsitsi segatud), siis see suurehitus, muu nipe-näpe - ma arvan, et puhas üldehitus on võtnud ~900 töötundi ühelt inimeselt + 300 tundi kahekesti midagi tehes, kokku 1200. See on nullist ehk maha põlenud ja ümber kukkunud korstnaga (kivid ka taaskasutuses!) võssa kasvanud talukohast selle seisuni:

Mina olen rahul ja praegugi on kogu majas koos hingede kruvidega parimal juhul 50 kruvi akukaga keeratud. Kui, siis kiirendanud oleks mitte naelapüss vaid tänased akutööriistad, eelkõige tiiger-, tikk- ja ketassaag, höövel, järkaja. Ja raudselt valmisbetoon big-bagis võii ahju/müürisegud kottides. 
Aga kuidas kiirendaks näiteks mingi moodne riistapuu peale mootorsae metsast palkide ja peenikese saamist läbi koorimise grillimajaks? Ainult see, kui kiiresti kiini või pussiga koorida jõuad, mängib ajas rolli. See, kas ma löön selle kokku naelte/kobadega või naelapüssi ja akutrelliga, on juba olematu ajavahe  Ehk kui teed iseendale ja korralikult, normaalsete ehitusmaterjalidega (mitte plekist, kipsist ja kilest) kulub kindel aeg ja pole vahet, mis tööriistu sa kasutad. See käib üldehituse kohta, siseviimistlus, elektri- ja kanalitööd jms on absoluutselt teine teema. 

Ehk jõudsimegi teise teemani: mootorsaag on üks kuratlikult tähtis tööriist normaalsel ehitamisel, sest ka palkmaja puhul kiirendab see varamist kirvega võrreldes... tohutult. Rääkimata tõelise kunsti - puuskulptuuride - tegemisest. See on tõesti ainus tööriist, mis on OLULISELT kiirendanud ehitamist ja selle valimine paras peavalu. Kõik muud on kiivahendid kiirmaterjalide kiirpaigalduseks kiirlagunevate onnide kiirehitamiseks kiirrikastumise eesmärgil - ehk üks kiirtoit. Hamburger ei ole puuahjus küpsenud ahjupraad!  

[PlyVal64]

Üks väike täpsustus Priidu jutule. Kui tollisest lauast teed roovituse, siis sarikasamm üle 900mm ei tohiks olla. Kui tahad meetrise või veel suurema sammuga sarikaid panna, siis tuleks mõelda juba 32 või 50mm paksusele roovile. 
1,2m sarikasammuga, astub juba 100 kilone kalevipoeg tollisest lauast läbi  , kevadisest sulalumest ei hakka rääkimagi. 

Seda küll - sestap enamasti, rääkides plekist ja muudest lehtmaterjalidest, kasutatakse ikka 50X50 roovi. Üks asi on läbipaine ja teine ka kruvi või naela kinni hoidmise materjali paksus. Vanasti oli roo ja laastu alla rooviks ka samas läbimõõdus ümarkaikad. Roo alla isegi pandi jämedamat. Lihtsalt see 60/120 samm on materjalide unifitseerimise tulemus, mõistlik sarikasamm on tegelikult 90-100 cm. Samas, kui suured on igasuguste uute poodlemiskeskuste ja ka Saku Purgi fermisammud  Meetrites. 
Ja see ongi kummaline: ogaplaat-fermid, mis on ülitugevad, pannakse arutult tiheda sammuga aga jäetakse müüri külge korralikult ankurdamata. Ja siis imestavad, miks katused lendavad. See siis Sinu teise jutu poole peale. 

Üldse vaatad seda tänapäeva ehitamist ja muudkui imestad. Piisav megakatusele on selline lahendus ja ei kuku kokku ega lenda (loodetavasti) ära:


Ja siis kõrval tehakse selline giga-üledimensioneeritud tihe-fermindus (puitferm, rääkimata liimpuitfermist, pole üldse mingi nõrk asi musta metalliga võrreldes) aga katus lendab (loodame, et pole lennanud!) ikka naabrimehe põllule:

[Jansa]

Püss annab ikka meeletu ajalise võidu.

Ma arvan, et teatud puhkudel ei ole see kaugelt nii. Kuigi tundub, et sajandiksekund vs 3 sekundit iga naela pealt on nagu ajavõit, siis tegelikult ehituse valmimise ajas see mitte

Ega ma ei räägigi suvilaehitusest. See on muidugi mõnus nokitsemine, vahet pole, millega see nael seina saab. Ajafaktor ka puudub.
Loomulikult oleks ka haamriga roov taotud saanud, aga mul on sõber rakennusmies ja seepärast ligipääs moodsamatele abivahenditele. No on mõnusam küll.
Ja kui veel elatist peaks teenima sellega, siis võtaks iga elu kergendava uuenduse vastu.

Aga kui juba vanadest tööriistadest heietamiseks läks, siis vast oled näinud seda: https://www.youtube.com/watch?v=_3J5wkJFJzE

[tanel.]

Püstolinael hoiab paremini ja läheb ka betooni/metalli sisse. Tegin katse  kus lasin  lauajupi ühest otsast 100se püssinaelaga tuhaploki külge kinni ja siis poovisin lahti kangutada, nael igatahes jäi paigale, laud andis järele. Seda pole vaja vist kommenteerida kuidas tavanael tuhaplokis püsib   See kehtib karkassinaelte kohta. Euroalused jms on minu arust tavaliste terasnaelaga kinni.  Ning kiirus tuleb just sellest, et kasutad ainult ühte kätt naelutamiseks - tõstad prussi/laua paika, ühe käega hoiad ja teisega lased naela pauh sisse. Boonuseks veel see, et ei põruta eelmiseid naelu lahti. Ühe kanakuuri sain püsti panna  gaasi karkassinaelutiga ning rohkem küll baabaga neid naelu  taguda ei taha. Lihtsam, kiirem, efektiivsem. Ja kindlasti lõbusam

[muska71]

Ega m]te suundubki juba pleki poole.Keskele tahaks jah läbipaistvat asja ja k[ll pidama ka saab,kasv]i lisabaan plekki kuni r''stani.Plastiko koha saan ju m'rkida,et kui lumi peal siis sinna lihtsalt ei astu ja aamen.