[13piisab]

Aga miks happekrunt epo alla ei sobi?

epokrunt võib happejääkidega reageerima hakata. Analoogselt polüesterpahtliga.
(millegipärast ei leidnud ma praegu järele vaadates hape-epo reageerimisele aga automaalri õpikust kinnitust?)

[13piisab]

...ja põrnika tagumise juhipoolse rattakoopa välisküljega ilmnes mul täpselt sama jama, mis esimesega - lisan pildi, millel olen kruvikeerajaga lahtise kihi maha kraapinud. Mõõtsin mahatulnud kihi paksust - on ca 0,4mm +/-0,05mm.

jätsin küsimust püstitades targu oma arvamuse avaldamata. Konsulteerisin eile ka maalriga ning ta arvas põhjuse sama olevat, mis ma ise: epokrundi alt puhastasin metalli kuivanud roostemuundurist ketaslõikuri terasharjaga. Koorunud kihi all on metall üpris peegel - 11krpm pöörlev terashari poleeris metalli nii siledaks, et epokrunt, mis töötab puhtalt mehaanilisele nakkele ei suutnud kinni jääda. Maaler viitas, et tema kasutab just poleerimise vältimiseks ise ainult nailonharju ning madalama pöördega riistu. Võtame õppust

mu masina muudel osadel õnneks sarnast jama pole - seal harjasin muundurijääke käsitrelli ja messingkettaga.

[Flammable]

Hape või Buvanol ikka harjaga maha, aga pärast 40-80 paberiga vibraga või käsitsi üle kratsida. Harjaga lihvides on mõistlik nagunii regullida relaka pöördeid maha. Enamik epokrunte tahab väga robustset aluspinda saada. Aga hea näide sellest, et vahest on igasugused epokrundid ja muud pealtnäha vinged värvisüsteemid suhtkoht overkill, mis annab eeltöö ja tingimuste puudumisel viletsama tulemuse kui korralik lihtne krunt ja värv.
Veel üks tähelepanek epode kohta on see, et tavaliselt on 1:1 ja 1:2 segatavad oluliselt lollikindlamad. Ühelt poolt on väiksem võimalus segamisega mööda panna ja teiselt poolt on nad ka justkui temperatuuri osas vähemtundlikud. Seda siis neile, kes ei osta autovärvipoest kallist epokrunti. Samuti on mul suhteliselt palju jama olnud Tikkurila asjadega, mille juures peale odavuse pole midagi eriti toredat silma hakanud.

[Qunts]

Pole see epokrunt midagi nii kallis värvipoes kui räägitakse. 15-35€ liiter olenevalt kust osta. Kogu kesklassi auto kruntimiseks läheb umbes 3-4 liitrit valmis töösegu. Ehk siis epo krunti 1,5-2 liitrit pluss kõvendi ja mõned kasutavad ka kolmandat komponenti ehk lahustit.
Terasharjaga metall haljaks musta karukeelega üle ja epo peale.
Kindlasti tuleks sisepindadele mingi õli kanda kuhu ei pääse värvi pihustama ja selle liiter võib erineda 5-15€ per liiter.
Samas uste alaservadesse vee äravoolu avad tekitada mida mõni töökoda teha ei oska eriti Tartus !!!
Ausaltöeldes on see buvanol ajast ja arust, tänapäeval on juba vähe paremaid tooteid ja kõige parem on selle juures lihtne lihas ja tükk liivapaberit või suur rällakas millega tükki välja lõikad, ära krundid/värvid ja korraliku rooste tõrje teed !!!

[Veskioja]

Aga miks happekrunt epo alla ei sobi?

(millegipärast ei leidnud ma praegu järele vaadates hape-epo reageerimisele aga automaalri õpikust kinnitust?)

 Miks tahate epokrundi alla veel hapekat,üldjuhul kasutatakse hapekas-täitekas-pahtel.Või puhtale plekile pahtel ja krunt,omal sai vahetatud juhiukse alaserva 2005 a.vms.virutasin keevis õmblusele kohe fiibri,krundi,k.kaitse jne. ja see kestab siia maani.Niipalju lohutuseks,et 2 x olen teda jh üleni võõbanud plangu värviga.

[13piisab]

võimalikult palju ikka selleks, et asi kestaks. Ning et 1..2 kihi kahjustamine (nt kivtäke) ei lubaks korrodeeruma hakata.
ma kasutan probleemsemates kohtades isegi happekas-täitekas-pinnakas-pahtel lähenemist. Materjal suurt ei maksa, karestamine pole keeruline ning pole saladus, et mida korralikum on alus, seda väiksem on jamade tõenäosus. Nn vundament on asjaliku kereprojekti puhul koonerdamiseks (nii aeg kui materjal) vale koht.

nägin hiljuti tuttavat 2k EPO-sprayd kasutavat. Lööd purgil (kuidagi) värvi ja kõvendi kokku ning spraypudel on paar tundi (?) kasutatav.
on kellelgi arvamusi-kogemusi? Kiht paistis sprayle kohaselt õhem ning kindlasti on suurema töö puhul $$$-vaatest (nii materjal kui aeg) mõistlik klassikalist püstolivärvi kasutada, aga kas 2k spraydel võiks lokaalsematel "käib kah"-tegemistel oma koht olla?

edit: ma arvan, et jään tulevikus happekrundi-meetodi juurde. Mu esimene tõsisem keretöö valmis 2005 sügisel ning nii pruukimise kui seismise perioodid on möödunud vaid lageda taeva all - ussiprobleeme esineb vaid kohtades, kus niru keevitusaparaadi tõttu metallid omavahel liikuma on saanud ning ka ülemistesse kihtidesse mõra on tekkinud. Mujal korrosioonimärke silma hakanud pole - kevadel uurin õige lähemalt ning jagan masinateemas leitut: see projektiteema peaks niiehknaa 2016 sügisel-talvel taas aktuaalseks saama, kuna masin nõuab tähelepanu kohtadest, mis eelmise keretöö puhul tähelepanu ei nõudnud (plus kehvalt ligipääsetavad + korrosiooni eest kaitstavad ja juba natuke torgitud esimesed poolraamid).

[mart000]

Tervitused!

Tutvusin käesoleva konspektiga alates postitusest nr 1 kuni siiamaani. Kas jäi midagi märkamata või ongi liivapritsi peatükile nõnda vähe tähelepanu pööratud?

Pritsimisainetest. Lisaks liivale on veel mingid segud, paluks kommentaare

1. Sooda. Kas siis ongi sooda või tugeva sooda sisaldusega segu ? Miks ja milleks? 

2. Liivataoline aine, mis jätab puhastatud pinnale tsingikarva kihi. Millega tegu? Kindlasti on küll kallim materjal kuid kas kaitseb puhastatud detaili paremini? 



Siis eelnevalt on siin arutatud musta alusvärvi üle, millega näiteks toorik tiib või uks kaetud. Ka minu Sunbeami igaviku-vanused tiivad ja kapott on sellega kaetud. Tänaseks esineb siis ka kohati pindmist roostet. Seda värvi sõimatakse transpordikrundiks ning automaalriks õppinud isik soovitas soojalt selle võimalusel eemaldada. Ka uute detailide puhul. Too ei kaitsevat midagi ning tegelikult selgitab see ka asjaolu, miks mõnel juhul kusagil odavamas keretöökojas vahetatud detail mõne talvega mõnusalt küljest ussitab.

Lugupidamisega:
Mart

[90Deville]

1: sooda ongi sooda, kasutada kölbab asjade puhul mis ei ole roostes aga vaja oleks värvist jms sodist puhastada. roostet ei eemalda.

[mart000]

Jah, alumiiniumsilikaat pidavat selle teise materjali nimi olema. Mille poolest see nt tavalisest liivast üle on?

[HMP]

Lühikonspekt ei ole lühike, vaid muutunud diskusiooniks.
Enam ei viitsita koolis tarkust omandada, tahetakse foorumis targaks saada.

Klaasiga pritsimise olete unustanud? Eelis liiva ees - ei kuumuta plekki. Eelis sooda ees - võimalik ka roostest puhastada.
Uuem variant oli vist laser tehnoloogia, eelis - puudub tolm, ei kuumuta plekki, toimib vaid metallil.

[ahtos]

Jah, alumiiniumsilikaat pidavat selle teise materjali nimi olema. Mille poolest see nt tavalisest liivast üle on?

Selle tera tunduvalt kõvem ja puhastab tükk maad paremini,aga sööb ka metalli paremini ja hind on ka teisest klassist.Omale tõin Biltemast 5l kankuga.

[Veteran]

Enam ei viitsita koolis tarkust omandada, tahetakse foorumis targaks saada. Eelis liiva ees - ei kuumuta plekki.

Näe, saabki foorumis targaks! Aastaid liivapritsiga töötanud, kuid nüüd siis tean, et plekk kuumeneb!

[13piisab]

Kas keegi on ka eksperimenteerinud muunduri eel rasvase pinna jätmisega? St puhastanud õliseid asju "põgusalt"?
Ma otsustasin vaevaga alt tulnud sillatala ikka värvida, aga kuju on sel päris keerukas ning eks ole aastatega ka õliseks saanud. Roostemuundur ei vaja ehk sellises kohas aluspinnaga suure vaeva nägemist?
(...ja mis ütleb keemia õli+happe koosluse/reaktsiooni kohta?)

[stihl]

Aastaid liivapritsiga töötanud, kuid nüüd siis tean, et plekk kuumeneb!

Muidugi kuumeneb! Eriti selles õhujoas, kus ta on. Kui õhk seisab, siis on ta ntx. 20 kraadi. Tuule käes on vast 18 °. Kui aga kompressorist pidevalt peale uhab, siis ei ole mitte 15 vaid 190°!

Kuidas sa siis seda ei tea?



Aga asjast.

13piisab
Kas keegi on ka eksperimenteerinud muunduri eel rasvase pinna jätmisega? St puhastanud õliseid asju "põgusalt"?
Ma otsustasin vaevaga alt tulnud sillatala ikka värvida, aga kuju on sel päris keerukas ning eks ole aastatega ka õliseks saanud. Roostemuundur ei vaja ehk sellises kohas aluspinnaga suure vaeva nägemist?
(...ja mis ütleb keemia õli+happe koosluse/reaktsiooni kohta?)

Tõmba ta kõva kärcheriga ikkagi enne puhtaks. (Rustoleumi pesuaine vms enne peale). Ja las kuivab korralikult ära. Siis, kui ei viitsi liivapritside jne asjadega mässata, pane muundur peale ja siis värv. Ikka saab parem.
Rasvase pinna töötlemine - ei ole hea mõte. Kõik voolab mööda nagu hane selga vesi. Sõna otseses mõttes.
Kui ei usu, ma võin Sulle ühe hane tuua. Saab vett, kaagutab pisut solvunult ja ikka on täiesti kuiv ja paterdab tähtsa näoga edasi..

[muska71]

Aastaid liivapritsiga töötanud, kuid nüüd siis tean, et plekk kuumeneb!

Muidugi kuumeneb! Eriti selles õhujoas, kus ta on. Kui õhk seisab, siis on ta ntx. 20 kraadi. Tuule käes on vast 18 °. Kui aga kompressorist pidevalt peale uhab, siis ei ole mitte 15 vaid 190°!

Kuidas sa siis seda ei tea?

No kuule,lase kompressorist tund aega survega vasta kätt,jahe kui mitte külm hakkab.190 C tekitab põletushaavad ja voolkud sulavad.

[Marko]

Detaile kuumutab liiva ja terase vaheline hõõrdumine.
Konkreetsele küsimusele vastan nii - survekas, atsetoon ja siis kemiseerima!

[13piisab]

Survekas on hea mõte. Jätsin aga vahele - praegu kuivaks ju "terve igaviku", aga ma tahan asjaga lihtsalt ühelepoole saada ja selle masinaga rohkem mitte tegeleda. Tegin sillatala suruõhuga võimalikult puhtaks (peamine rasvane ollus oli hoopis kerevaha taoline ollus), käisin korra silikoonipesuga üle ja sai muunduri. Eks homme saab näha, kas näen hane või mitte
Lihtsalt - projektikaid nühin ma hulka hoolikamalt, aga sellesse nn tarbesõudukile ei soovi palju aega kulutada. Sellest ka lihtsama tee otsimine / praktikas (ehk) tarbetu nühkimise optimeerimine

[jawa354]

Korrosioonitõrjevahenditest on saanud ära proovitud Terosoni õõnsusevaha, Dinitrol ML ja lõpuks ka Krown T40. Krowni oma on küll rämekallis, kuid tundub olevat nendest kahest teisest märgatavalt efektiivsem. Nüüd on aga jama selles, et kanister sai tühjaks kuid liiter-paar läheks veel vaja. Aga seda möginat on mõtet osta ainult 5l kanistri kaupa. Äkki on kellelgi huvi kanister ära jagada Tartu kandis?

[13piisab]

põrnikafoorumis kirjeldati huvitavat "tinanatud ja värvitud kerest ilmub roosteoranzh veemull"-teemat:
http://beetle.ee/foorum/viewtopic.php?f=3&t=4222

kas oskab keegi midagi arvata põhjustest?

pole päris sama asi, aga sarnane: mu M2140 klaaskiud-esitiivad omavad samuti veemulli-probleemi: tiibade ülaosas on mullikesed, milles tundub olevat vesi. Ka tunduvad tulevat ja minevat. Ilmselt mingi niiskus, mis end sobivate tingimuste puhul seestpoolt värvimata klaasplastist läbi meelitab ning seejärel värvikile taha "lõksu" jääb? Ilmselt oleks tiibade seespidine värvimine olnud vajalik ja anomaaliat poleks?

[Talupoeg taluja]

Ma juhuslikult katsetasin ka oma Moskvitsi tagatiiva peal tinutamist. Saltserit kasutasin ja lasin tavalise elektrilise jootekolviga suvalist tina peale. Ja pärast puhastasin terasharjaga enne kruntimist. Ja tõesti mõned päevad peale seda nägin samuti mingeid roosteseid mullikesi krundi peal.... Pidasin seda natike imelikuks... aga võtsin kaltsu ja pühkisin ära. Hiljem sai värv selga ja praegu ei ole muud juhtunud. Ju seal ikka mingi reaktsioon tekib peale tinutust. Eks siis jälgin asja edaspidi ja annan teada.... kevadeks võibolla juhtub midagi. Aga oleksin ka ise huvitatud,et mis värk on ja kuidas sellest hädast mööda hiilida. Võibolla keegi on asjaga kursis. Ise pole kunagi ennem keret tinutanud,tegin lihtsalt proovi,et väikseid nõela-auke täita mis peale keevitamist ja selle mahakäiamist tekkisid. 

T.