[ryan]

linnas ikka .
Ukse kohapealt siis oleks lihtsam romulast järgmine küsida ja üle tuisata .
..see on kõige lihtsam .

[13piisab]

nii romula kui lihtsuse kohapealt oled päris-elust natuke kaugel. Kuigi Su tehnikanimistu võiks viidata, et oled kursis
kuna olen ennegi kohanud sarnaseid nii jupisaadavuse kui töömahtude kohapealt eluvõõraid arvamusavaldusi, siis seletan, miks taolised arvamusavaldused ka praktikat harrastava inimese muhelema panevad:
1) VectraAd ei leia keskmisest romulast juba pealt 10a. 2a tagasi ei olnud üheski Harjumaa (ja "põhja-Raplamaa") romulas ühtki. Romulad on äriettevõtted ja 20..25a vana tänavapildist kadunud Opeli juppideks lammutamisel ei ole äriga just palju pistmist
2) kui juba maalritööks läheb (ma seda ei plaani), siis väikese mõlgi pärast küll keegi detaili ei vaheta - pahtel on ju ammu leiutatud ning eeldatavalt 50..100g pahtli siledale pinnale kandmine ning lihvimine on olematu vaev.
3) 25a vana opeli kere ei ole üldiselt "võta-ja-tuiska-uus-värv-peale-ja-on-ning-püsib-nagu-uus"-tüüpi. Sh ei ole seda ka uksed. Mu masina ustega on natuke rohkem vaeva nähtud, kui "üle tuisatud". Ka ei ole harju keskmise vectraA uksel spoilerikinnitusauke, aknamehhanism on mehaaniline ja puudub akna + peegli el juhtmestik. Ainuüksi nende + klaasi ringitõstmine on väikesest pahteldamisest hulka suurem töö

[sqirrel]

Huvi pärast võid ju uurida mõnda sarnast kohta ka nagu mõlk.ee või smartservice... asutuste nimed võivad olla aja jooksul muutunud. Endal on hea kogemus kunagise SmartService'ga kui mu Trans AM'il üks mammi küljeuksele kõksu tegi ja samuti olen Astroga mõlk.ee töömeest külastanud.

[ryan]

http://foorum.vwklubi.eu/viewtopic.php?f=50&t=89054
Midagi minu sulest .

Aga sinu päeviku teisel lehel on minu (ex) vectrast ka üks pilt , selle uksed olid veel heas korras .
Vääna romula aia ääres vedeles neid minu mäletamist mööda .
Aga pahtel ei ole minu jaoks üldse võõras asi .

[sten130]

võta uksepolster maha ja lase plekk soojaks (leeklambi või fööniga) ja lükka seest mõlk välja. ja kui soojaks lased siis lase nii, et sa värvi keema ei aja aga sama et ilusti soe oleks. siis tuleb ilusti välja ka. pärast oleks hea suruõhuga maha jahutada.

[13piisab]

pleki osas olin kärsitu ja lükkasin külmalt välja. Väike mõlk jäi, aga nädalavahetusel Sakus luusinud autokraapija meenutas, et väiksete kriimude ja mõlkide pärast muretsedes on elu mõttetult keeruline.

ehk siis osava meistri kätetööna tekkisid juhipoolse külje kõikidele keredetailidele (võtme?)kriimud:
http://teet.luarvik.org/v/vectra/jooksev...4.JPG.html
http://teet.luarvik.org/v/vectra/jooksev...7.JPG.html
http://teet.luarvik.org/v/vectra/jooksev...8.JPG.html

inimene on niigi ilmselgelt õnnetu, aga kui aimaks, kes see on, tekib kihu talle visualiseerida, et polnud ta elul seni häda kedagi.
(mu naise märksa moodsam masin on kah ajapikku pea kõik kereosad "märgistatud" saanud)

NV-l proovisin peale kadeti generaatorit ja vahetasin kiilrihmad. Gatesi kataloogi antud 913mm generihm ja 788mm RV rihm olid igati õiged. "Uus" generaator jättis pardapinge ca 13,5V peale ehk tuli 0,3..0,5V juurde, aga võiks ju rohkem saada... Esimene uus pingeregulaator oli vale, täna sain õige kätte - vast panen homme peale.
generaatori kandis tegutsedes leidsin ka eeldatava lambdavea üles: mootorivahetusel ei olnud ajujuhtmestiku sisselaskekolletori külge käivaid masse pingutatud. Tundub, et nüüd olen veakoodidest vaba ja kompuutri järgi on kütusekulud kah suht kenad. Paraku ei oma ma sõidukuludest veel head ülevaadet, kuna ca 5km pärast nädalavahetuse nokitsemisi lõpetas spidomeeter (ja odomeeter) töö. Kompuuter näitab samuti tunnikulusid. Uus tross saabub täna õhtul, peale saab "millalgi".

käisin ka TÜV-l. Heitgaaside normisaamine tahtis taas pikka käiamist. Ülevaataja viitas, et see on Opelitele omane, aga mu isend tahab liiga pikka piinamist. Eks järgmisele TÜV-le lähen juba uue (Saabi oma, pruugitud) KATga.

veermikule oli TÜV-l etteheiteid:
- tagumine kardaanipukk on pehmevõitu. See on mulle teada teema - tegelen kardaaniuuendusega suvel. Haruharva tunnen ka maanteel mingit pisikest vibra, aga see on pigem aimatav
- kummaline on aga ühe tagasilla eespoolse kinnituse liikumine. Loks on pildil puksist nr2 (mis on <10Mm tagasi uuendatud Lemförder): http://ecat24.com/opel/catalog/part/1/39/490/992/10021/
ma kardan, et sealt leian ma halval juhul pooliku poldi - see on koht, kus puksi väsimine vms kulumine ei tohiks siiski TÜV pingis nähtud pea 10mm loksumist tingida. Need poldid said uued - BalticBoldist ja ma arvan, et päris 8,8 tugevust ma ei pannud - võiks ikka 10,X olla. Aga eks see teema saab valgustust, kui asja lähemalt uurin. Praegu sillaskeemi vaadates sai teema mu silmis suht kõrge prioriteedi - see loks on ikka väga kahtlane...

lisaks oli nädalavahetusel kaks kummalist kogemust - natukene kiirustades linnakiirusel liigeldes tundsin puhtal (aga kergelt märjal) asfaldil justkui kerget rehvi läbipaindumist ning masina kurvis otseminekusoovi. Väga vihaselt justkui neid kurve ei võtnud - peab meeles pidama, et suht kõrge (Hankooki i-Pike) naastrehviga peab end päris kõvasti tagasi hoidma. Nagu ka ksf squirrel - meil vist isegi mõõdud 1:1 samad

[13piisab]

spidomeeter ja odomeeter on uue trossi toel taas funktsionaalsed, aga tross teeb häält. Vaja kellad uuesti maha võtta ning tross ikka ära määrida - jätsin selle esiti meelega tegemata, aga ei olnud vist hea mõte. Tõmban trossi välja ja määrin lihtsalt mingi paksema määrdega kokku? Või kasutada "paksu grafiitmääret" (mis vast ka soojaga voolama ei hakka)?

generaator sai uue "tableti" ja pardapinge täiendavad 0,3..0,4V juurde. On nüüd akul kõigi tarbijatega ca 13,4V peal - loeme vast rahuldavaks. Generaatoril on pinge ilmselt (eelmiste mõõtmistega paralleeli tõmmates) ca 0,3..0,4V kõrgem.

Opel omas elemendis:


päris pehmele alusele ei julge minna, aga kõval lumisel heinamaal liigub väga usutavalt. Ainult kohaltminek ja manööverdamised on "sidurilõhnalised" - lumes koormaga sumpamine ei õnnestu ilma.
kuna masin on suht kõrge ja konks veel kõrgem, kipub Vectra taga koormatud haagis kaldu jääma ning rongi kliirensi määrab haagise tagapaneel. Võimalik, et sellega tuleb ükspäev tegeleda ning (vedrusillal kulgev) haagis natuke kõrgemale mõelda.

nüüd, mil spidomeeter-odomeeter töötavad, näeb ka kütusekulusid. Nendega võib rahul olla: maanteesõidu keskmine tühja haagisega 8,5l/100km ja ilma haagiseta paistsid hetkekulud 7,Xl/100km olevat.

[DevilDeVille]

On olemas espehhjaalsed trossimäärimise priborid, keeratakse trossiotsa ja teises otsas on määrdenippel. Ja siis muudkui aga pressid, kuniks teisest otsast ködi väljaulatub.

[Talupoeg taluja]

No see viimane variant on väga hea mõte. Päris Litoli pole sealt niplist ikka hea sisse lasta,sest talvel läheb paksuks ja kui tross veel pikk....mine tea,lõhub lõpuks äragi.
Olen ise siiani saanud hakkama sellise moodusega,et ülevalt spidomeetri küljest tross lahti ja õlikannust olen tilgutanud sisse.... ehk siis kõik mis kallad,tuleb ju ka alt pikapeale välja. Saabki määritud.

[wagoneer]

Mul määrdepritsil kaasas selline koonus otsik mille saab suunata trossi kõri mulgust sisse ja siis pressid aga minna. Lancerile tegin ka nii kuna spido tross oli väga tolmav ja roostene ning kõrises. Pressisin sisse mingit laagritele mõeldud määret(suht paks). Enne kuuldav kõrin lakkas aga külmemate ilmadega hommikul startides on spidol väike viivitus
Jõuab juba ehmatada,et kurjam ei töötagi ja siis kerkib 25..30km/h juurde kenasti. Ehk vist ei olnud hea nii paksu asja sinna pilgeni sisse ajada. Aga usun,et mingi pakesm õli või äkki näiteks ratta ketimääre peaks hea olema.

[Marko]

Pane kasti tuulutus umbseks, kui sõites varbad õliseks saavad ongi määritud. Elust enesest

[ryan]

minu vectra 2,0 85 kw , mille orig läbisõit oli pea 250 tkm , kiideti alati ülevaatusel heitgaase .
Selles osas oli alati hea ülevaatusele minna , kindel tunne oli sees .

[Aspelund]

Mulklandias seisab üks sinine 4x4.

   

[13piisab]

logiraamatusse:
Vectra seisis vahepeal mõned kuud ja kohe hakkasid jamad kimbutama: üks tagapidur (või käsipidur) on kergelt peal
Lisaks vahetasin generaator-mootor massijuhtme ja pardapinge tõusis ka koos karmimate tarbijatega üle 13V.
Esisilda tekkis juba sügisel ühtäkki hirmus kolin. Aitas amortide kinnikeeramine. Mäletan, et kui esisillas pidureid suurendasin ja kõik osandasin + värvisin, tulid amordi kinnitusmutrid (esipüstaku suur kust amort läbi tuleb ja lanseroni suundub) kole vaevaliselt lahti. Pingutasin nad silda kokku pannes suht tagasihoidliku jõuga ja see oli siis ebapiisav - eks värvimise järel oli ju keermetes ju ka värvi-vahekiht.
Vahetust tahab üks tagumine pooltelje tolmukaitsekumm. Keretööde käigus said sinna nii sisse- kui väljapoole uued, mis pärinesid "Topran" kirjaga karbist: oli alternatiivist üle kahe korra odavam. Uus / asendus on samuti Topran - kui hävinemise tõenäosus (paari aasta jooksul) on 25%, siis ehk jääb pidama
Hüdrotõukurid tahavad vahetust - lärmavad külma mootoriga üpris valjusti ja üpris kaua.
Muide - uus spidotross lõpetas mõnede sadade kilomeetrite läbimise järel häälitsemise.

Nüüd aga küsimustevoor:
- miks mu roolivõimupotsik jätkuvalt ATFi kõvema külmaga välja lükkab? Vahetasin poolteist aastat tagasi õli (nii palju, kui pumba juurest isevooluga kätte sai) - probleem oli enne ja on jätkuv
- mis aga kõige olulisem - kust ma kardaanile uued ristid saan? Kataloogid ei anna ei Opeli ega GM koode. Autocardani hinnastamised mulle ei sobi - vahetustööd + tasakaalustamine (mille vajadust ju jupivahetiusel otseselt ei ole) olid "töö tellija materjalist"-lähenemise puhul mälu järgi pealt 500 raha.
Eri neti-kataloogide kardaani-osad, mis kardaaniristidele koodi ei anna:
http://ecat24.com/opel/catalog/part/1/39...9894,9895/
http://parts.autoxp.ru/allprices/rulet.a...other#null
venekeelseid katalooge olen veel tuulanud, aga ei leia asju. Tehniline vene keel pole mul just hea - kuidas vene keeles "kardaanirist" üldse kõlab?

[Mahno]

Kardaanirist on vene keeli Крестовина карданного вала.

Kindel, et sal ikka kardaaniristid on? Vähemalt siin http://www.dorfbrunnen-garage.ch/englisc...chse_e.pdf on püsikiirusliigendid näha. Muidugi, kui sa auto all käinud oled, siis on kindel värk, mis seal on. Riste peaks muidu mõõdu järgi ka saama osta.

[13piisab]

aitäh - paraku (ootuspäraselt) "kreste" kataloogidest silma ei jäänud. Muidu kuna kardaani tugilaagrid on Opel Omega A-ga (ja ehk oli ka B-ga?) samad, siis otsisin TecDoc põhisest kataloogist ka neid - ei pakuta ka neile.

ristid on pressitavad. Otsad kinni kärnitud.
Käisin garaazhis ja mõõtsin (ja pildistasin. Pilt on manuses) riste. On veel kardaanist eemaldamata, niiet mõõdud pole päris täpsed, aga:
- kardaanipesas olevate otste läbimõõt (pildil kärnimiseg stopperdatud) - 23mm
- risti kogupikkus - 63mm
- sisemine osa (risti pikkus miinus pressosa kokkupuutepinnad) - 35mm

ahjah - vahepeal nõudis üks esisilla stabilisaatorivarda ots vahetust. Olen seni kasutanud vaid GM originaale, sest need kestavad (erinevalt nt Forsi pakutavatest B-osadest, mida pidevalt vahetada saaks). Preagused GM otsad on kah ilmselt ca 50+Mm ja 7..9 talve vastu pidanud. Mõtlesin asenduseks proovida Lemförderi juppe ja võtsin 2tk - ühe varuks. Vahetamisel ilmnes aga jama - Lemförder ei tahtnud kohe kuidagi stabikavarda peale mahtuda. Oli ca 1mm liiga väikese läbimõõduga. Viilisin, libestasin ja kirusin. Sain lõpuks külge, aga teise viisin poodi tagasi - ei ole õige asi. Karbil olev kood andis otsimootoris hulgaliselt tulemeid ja kõik olid vaid VectraA, niiet vale või asja mulle ei sattunud ja asi ei olnud ka mingi muu masina oma, mille keegi on arvanud ka Vectrale sobivat. Täitsa kummaline - võiks ju usutav tootja olla, aga...

[13piisab]

aeg lendab kiirelt ja neljarattalistele seda ei taha jaguda. Ehk siis kardaanid vedelevad tänini garaazhis. Samas on Vectra vedavaid rattaid mul nüüd ka kardaanideta "vähemalt 2tk". Ei suutnud ühele väärt kraami sisaldavale vectra2000 müügipakkumisele vastu panna ja käisin tagasihoidliku hinnanumbriga "doonorit" vaatamas. Teadagi, mis sellele järgneb...
Hoovil olev "uus vectra" või "doonorvectra" on küll esiveoline, aga küljes / kaasas on:
- üldine hea komplektsus ja viisakad tehase-detailid nii eksterjööris (spoilerid tulid eraldi kaasa) kui interjööris (tõsi - istmed ja uksepolstrid pole päris mu aastakäigu vec2000-ga samad)
- kapoti all "punamütsike" (see on C20XE mootorite nn tuuning-"sisselaskejunn" otse drosseliklapi pealt)
- nii esimene kui tagumine ülemine strutbar. Tagumine tahab muutmist - on 8V kere oma
- väidetavalt praktiliselt mitteveerenud B4 Bilsteinid ja väidetavalt Irmscheri -20mm verdud
- väidetavalt mingit sorti plokkdifriga varu-käigukast (eraldi kastiga kaasas). Piilun NV-l selle sisse - ilmselt on seal ikka tavaline avatud differ
- korralik mootor (ikka C20XE)
- huvitav (viisakas) inglisekeelne kompuuter. Pole sellist näinudki - võimalik, et on omalooming. Teine tavaline saksakeelne tuli veel kah kaasa
- korralik tervete udutuledega vec2000 esistange (erinevalt tagastangedest on need üpris haruldased - eriti udutuledega varustatuna)
- paremat valgust andvad (kuuldavasti TÜV-le mittesobivad) esituled. Tulid karpides kaasa
- muud mudru, millest otseselt puudust ei tundnud:
---- ärakäiv originaalkonks (mul küll ka nn põhisõidukil olemas, aga eemaldamismehhanism on sel vigane ja kerepoolne tala pole vist päris vec2000 oma)
---- el katuseluuk
---- hästi toimivad el peeglid (lülitid kipuvad vectratel jukerdama. Samas on need vectratel samad, mis nt Saab 9-5-l ehk veel ka pruugituna leitavad)
---- 4x el akna lüliti paneel. Tagumisi mehhanisme + mootoreid küll pole - kui kellelgi on, soovin omastada
---- tümpsutegemise kola (sh kastiga subwoofer. Vist koos võimendiga)
---- osavate näppude poolt viisakalt valgeks muudetud taustaga kellaplokk
---- mikroskoopiline (ilmselt mittelegaalne) rool läbimõõduga <25cm
---- Irmscheri 4x100 16" veljed, 5tk. Ilmselt VectraB alt

sõidab, pidurdab, keerab ilma võõrhelideta. Puhub sooja ja külma õhku. Liigutab elektriliselt esiklaase ja katuseluuki. Hoiab vedelikke sees. Vedrustus on kummaliselt vetruv - kui need on uueväärsed Bilsud, on neil midagi ikka viga. Liigub mu nelikveolisest kuidagi hulka reipamalt ja ka rool on peos kuidagi mõnusam (st hoolimata kehvast vedrustusest on kuidagi parema teetunnetuse andev). Reipuse toob ilmselt osalt nn tuunigkola, osalt aga fakt, et mu 4x4 on teh passi järgi sellest FWDst 125kg raskem. Muidu 4x4 peaülekanne peaks esiveolistest (ka kadett) aeglasem olema (4x4 - 3,72; FWD - 3,55), aga miskipärast tunduvad FWDde käigud justkui "tihedamad". See annab ju kah "reipusetunnet". Parema nn roolitunnetuse mu 4x4-ga võrreldes toob ilmselt osalt vedrustus ise, osalt ilmselt massivahe ning osalt fakt, et 4x4 seisab mul vast ca 50..60mm kõrgemal

nagu pikast jutust aru saada võib, siis nn doonormasin on minu jaoks kui väikseid jõulukinke sisaldav jõuluvana kingikott, mida on maruhuvitav lahti harutada

...aga pole head ilma halvata - soetatud nn doonor paistab põhja alla piiludes liiga hea kerega olevat, et laiali lammutada ning kere vanametalli saata. Aga ma püüan teda veel kurja pilguga silmitseda. Ehk ei juhtu ikka nii, nagu doonor-põrnikaga juhtus (sai ca 700+100+50h jagu keretöid ja ootab tänaseks juba pea poolteist aastat koostatud eksterjööriga mootori ehitamist ja interjööri koostamist).

tegin hommikuhämaruses ka paar pilti. Masinat katab 6a jooksul kogunenud tolmukord.

[13piisab]

doonor-Vectraga kaasa tulnud käigukast osutus pisukesel lahkamisel kõige tavalisemaks avatud difriga isendiks.
samas doonori kõhu alt avanes uskumatult viisakas pilt - poolraamid puhta elus ja isegi pinnaroostet vähe. Auke lausa null. Peab teinekord uuesti vaatama - see asi tundub lihtsalt liiga hea
kuigi karbi- ja tiivakaarevahetus pole doonoril just kõikse asjalikumalt tehtud, siis see loom veereb ilmselt millalgi tuleval kevadel suht "as is" seisus ülevaatuspunkti. Seda soosib fakt, et mu suvine nn "kaubalift" (mida pea terve viimase olematu talve tegelikult kah pruukisin) sai ilmselt otsa - 17a vana praktilise (aga suht nobeda) kaubavaguni keret ei ole ilmselt mõtet venitada:
http://www.saabiklubi.ee/foorum/viewthre...#pid290605
kindlustus pole veel edasise kohta oma arvamust avaldanud, aga mulle tundub, et mulle võiks jääda korras tehnikaga (st 230 / 250hp tehasekorras mootor) Saabivrakk ning see tehnika võiks kolida mu nn doonorvectra (sest 4x4 2000 väärib vast juba originaalsena hoidmist) või lausa kadeti peale.

aga see ei olnud moka avamise põhjuseks. Põhjus on ikka teema-masin, mis pidi nüüd teise masina otsasaamise tõttu ühtäkki TÜV-le veerema. Ca kolmekuuline seismine oli Vectra väljalaskele hävitavalt mõjunud - natuke keevitamist ja sai gaasikindel. Üks tagumine pidurisadul tahtis miskipärast kolvi liikumapanekuks tähelepanu - täitsa huvitav, kuna porikatte alt vaatas vastu samasugune uus kolb, nagu sinna 1,5a tagasi pandud sai. Ühe tagaukse ja pagasiluugi kesklukud olid mul sügisel töölepingu lõpetanud - mõlema põhjus oli juhtmete katkemine. Said lapitud. Panin masinale ka teise aju, kuna taas viskas pikemal ühtlasel sõidul paar korda CE-tulukest, mille taga olid koodidena lambda andur ning aju enda viga.
Eelmisel TÜV-l (2016) sai heitgaasid normi pika piinamisega ja kuna aimasin, et järgmisel korral võib tekkida suurem jama, vahetasin toona KATi ning lambda kättejuhtunud Saabi omade vastu. Seekordsel TÜV-l olid aga CO ja HC lausa kordades üle normi, niiet ei saanud templit passi. Võtsin kodus multimeetri näppu ning vaatasin, kuis lambda toimetab. Ei toimetanud kohe üldse, niiet kruvisin oma lömmisõidetud Saabilt järgmise Saabi lambda maha ning see läks Opelile. Sai parem - signaaliahelas hüppas voltmeeter vahemikus 0,15..0,75V, mida kuumaksköetud anduri normaalse toimetamise ilminguks loetakse.
Ca 1,5h TÜV-l põrumise järel olin samas kohas tagasi - ajasin jalad harki ja nõudsin gaasimõõtmist. Esiti tundus, et kordusmõõtmine on asjata ja ehk on lambda-häda ka KATi hävitanud: HC ja CO näidud olid küll eelmistest ca 10% paremad, aga CO=0,7% ja HC=200ppm ei anna vajalikku templit. Just enne ürituse luhtunuks kuulutamist hakkasid aga näidud muutuma. Ninna lõi kunagisest ajast tuttav külma KATi poolt tekitatav hais ning näidud hüppasid suht suurte sammudega allapoole. Ca 15..20 sekundiga pudenes HC väärtus 200 pealt 30 peale ja CO tegi midagi analoogselt. Päev läks korda

[wagoneer]

Rootsis nägin oma silmaga vectra 2000 16v turbo 4x4 millel läbisõit oli midagi 40+ tuhat kilomeetrit.
Oli kunagi olnud demoauto ja peale selle aja lõppu(mingi 10K/km) siis swensson ostis endale.  Nüüd limpsib ja poleerib teist ja käib väljas ainult ilusa ilmaga. Ja hooldatakse ikka esinduses. Võimaliku müügi kohta vastas juba enne kui küsida jõudsin eitavalt

[13piisab]

nn põhivectra on mul ilmselt lähema aast jagu igapäevasõidukiks.

kirjutan nõu pärimiseks - masinal on mingi kummaline häda - ca 100kmh asub üpris järsku ja aktiivselt rooli väristama. Värin on püsiv ehk siis ei vihja pooltelje sisemisele liigendile, mis kiirendamise järel mõnd aega sarnast värinat põhjustada võiks. Ka on pidurdamine sujuv / värinata ning rattad sirged (värin oli ka talveratastega ning suverehvid said aastaaja muutudes uued alla). Niiet kettad ja rattad on ok. Kõrvalistujapoolsest esimesest talverehvist olid pea pooled naastud emigreerunud, samas kui ülejäänud rataste naastrehvid on kenasti naastukaota ja vaat' et uueväärsena sälinud.
TÜV midagi ette ei heitnud ja ratast üles tõstes on esisild (peab ju ikka probleem esisillas olema, kui ta seal olevat tundub?) igati tihe.
kardaani pole jõudnud alla panna - see ei saa väriseda.
silla kokkujooksule ei oska silma järgi suurt ette heita ning veereb masin kenasti - selle võib vist välistada?
tagumine mootoripadi soovib küll vahetust, aga see ei tohiks ju ühtlasel maanteesõidul probleemi põhjustada? Roomasin isegi uue padjaga auto all, aga vaadates sillatala ja stabilisaatori taha peidetud kinnituspolte, otsustasin selle masohistliku operatsiooni jätta siiski tõstukit omavale töökojale (kuhu ei ole masin veel jõudnud).
mõttejagamised on teretulnud - nädalavahetusel on ees 300km sõit koos haagisega ning pealt poole maast on lausa 110kmh - tobe oleks seal 90kmh kulgedes liiklust takistada...

nn doonor-Vectra (mis tegelikult ju doonor ei ole) ajan ilmselt Jaanipäeva järel teid mõõtma. Sel on vaja tagaluuk käima panna - mingi jama on, kuna luuk ei mahu miskipärast ava katma. Loodetavasti ei ole keegi osav keretööde teostaja (karbid ja tiivakaared on sel vahetatud) midagi paigast ära ajanud. Küljespoilerid, algupärane luugitiib ja rool külge, salongikorrastus ning võikski omav kulgur TÜV- ning liiklemiskõlbulik olla. Õnneks pole sport-tuunijad KATi ära saaginud, aga selle toimivusest kuuleb juba siis, kui analüsaator sappa pistetakse. Ma panustan mittetoimimisele

nn doonori puhul on kiusatus suures plaanis (2018a või hiljem) ka selle tagarattad vedama panna: kardaan ja tagasild on mul olemas - puudu on 4x4 sillatala, stabikavarras ning vahekast. Teoorias vist ka käigukast ning ka väljalaset tuleb natuke muuta, et kardaan ning KAT mitte-4x4 põhja alla mõlemad ära mahuks. Vajalikke juppe võib mulle pakkuda.