Kas on mõtet ise hobitraktorit ehitada?
#21

(05-04-2016, 20:45 PM)v6sa Kirjutas:  
(05-04-2016, 20:43 PM)maisalup Kirjutas:  ...
Lõppudelõpuks on see nagu hobi eest selle asemel et toas mune laiaks istuda ja telekat vaadata.
...

MOTT. Big Grin

Kvaliteetaja teine tuletis: lesid jalad seinal teleka ees diivanil ja naudid mõtet, seda ma saaks täiesti  teha (nii raha, riistade kui aja poolest) seda ja seda ja seda ...aga ei tee.  

Ja tuletad meelde aega kui lesisid teleka ees ja mõtlesid ... kui oleks küll siis teeks.
Vasta
#22

(06-04-2016, 11:30 AM)pkmp Kirjutas:  Kvaliteetaja teine tuletis: lesid jalad seinal teleka ees diivanil ja naudid mõtet, seda ma saaks täiesti  teha (nii raha, riistade kui aja poolest) seda ja seda ja seda ...aga ei tee.  

Ja tuletad meelde aega kui lesisid teleka ees ja mõtlesid ... kui oleks küll siis teeks.
Selle kvaliteetajaga on ka kummalised lood: kui kasutad liiga palu kvaliteetaega oma meelerahule, muutub seegi tüütavaks ja vastuvõetamatuks. See pole siis enam kvaliteetne aeg... sest tegelikult on meil ju palju hobisid aga ka tegemise vajadusi. Näiteks mul sai siiber iga kevad nädalate ja kuude kaupa ilmameredel jõlkumisest ja praegu tuleb Nordea Barcast ilma minuta. Kui, siis mõne lühikese mõnepäevase tripi või täiesti uutele vetele teeb see soe aeg - Katalooniast Harjumaani on "liiga palju kordi" seilatud ja 90% näha tahetud kohtadest ära nähtud, et see 10% ei kaalu kuidagi üles kevadist Noarootsit, seal DIY-tegevusi ja/või jaanipäeva Sõpradega...

Ehk kui ise tunned juba ohtu fundamentalismile, tuleb kiirelt midagi iseenda suhtumistes muuta. Ehk kui jääd DIY lõputult traktoreid ehitama... võta vahepeal hobune!
Vasta
#23

Kui jalad seinal teleka või kuvari ees on sulle aastaid pealesunnitud olukord, siis tüütab ära küll.
Sad
Iseehitajatele riputan oma videkollektsiooni, mõned seal on ka hoiatuseks, kuidas MITTE teha.
Minu traktori küljes oleks kindlasti 3+ meetrit tõstekõrgusega PARALLEELSE tõstega kahvel, annab võimaluse paigutada neli ruumi küttepuid ühele ruutmeetrile.

https://www.youtube.com/watch?v=kxG_b7xF5rw&list=PLyyOZaixCkP6NsZpJl1A6dYUlzT_i3woy

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#24

(06-04-2016, 08:28 AM)Necro Kirjutas:  Mis on isetehtud masina puhul parem? 
Sul on võimalus teha kõik enda äranägemise järgi. Sa võid ju kasutada igasugu detaile, mis sulle ette juhtud või mis sa enda jaoks parimaks pead.  Ehk siis sa ju saad enamus sõlmesid ja asju ise paigutada/kostrueerida. See omakorda loob selle olukorra, kus sa tead juba konkreetse masina ehitusest rohkem, kui mõne tehasemasina puhul.
Mitte ainult. Ehitades vaid ühe eksemplari ja endale võib mõned sõlmed meelega üle dimensioneerida või kasutada tulikalleid materjale, et asi kestaks isalt pojale. Masstootmises nii ei saa, seal tuleb toota asi nii odavalt ja nii universaalsena kui võimalik. Silmas tuleb pidada veel kooste lihtsust ja/või robotiseeritavust jne. Ning kahjuks pole just viimasel kohal ka eesmärk masina ostjale suures koguses kalleid varujuppe müüa. Kuhu ta raisk allveelaevast pääseb!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#25

(05-04-2016, 20:43 PM)maisalup Kirjutas:  Mul ise ehitamine käsil, esialgne eelarve oli 1000 eur, praegu paistab, et tuleb 1500-2000. Hinda hakkas kergitama rehvi valik, kuna kasutatuid mõistliku hinnaga ei olnud, siis tagumised rehvid tulid uued. Kuna vana jagaja on nagu ta on, siis tuleb uus jagaja. Istet ei ole kuskilt leidnud, ei viitsi jebida sõiduauto istmega ka, tuleb uus tehase iste jne. 
Ainuke eelis tehase masina ees on 2,3 liitrine mootor oma 40kw võimsusega, metsikult njuutonit igas asendis võrreldes jinma 0,6 liitrise mootoriga. Tippkiirus on ka sama. Rippsüsteem on suurema tõstevõimega ja mis põhiline kliirens on 15-20cm tehasemasinast kõrgem.
Miks ma ei ostnud lihtsalt bellarussi? Mul oli vaja pisikest liikurit millega õuel ja aiamaal toimetada ja bellaruss siia ei mahu. Miks ma ei ostnud jaapanlast? fordi mootorile leiab kergemini varuosasid kui samavanale või veel vanemale jaapanlasele.
Kulla nimekaim, Sa hakkasid trakatsit ehitama AASTA tagasi ja hetkel vist on veel töövõimelisest valmistootest asi kaugel. Ja raha kulub VEEL palju lisaks juba kulunule - löö oma elektriarvedki kokku Big Grin Ahjah, iste oli esimene asi, mille ma Tööriistamarketist odavmüügilt koos LED-tulederga omandasin... ja täpselt nii muudkui kulubki koos Hydroscandist volladega jms, 70 siia, 50 sinna, 100 siia, 300 Utah-kaevanduste võlgadesse... MA olen selel "Läbi elanud" oma purjeka täieliku kapremondiga, mis oli peagu sama iseehitamisega ja iga poeskäik oli siis "tonn eeku". Ja poes tuleb omajagu käia...

Siin on ju kõik õiged ja head asjad välja toodud, ka Sinu trakatsi puhul näiteks katla võimsus, siis Basilio poolt, et "Teed täpselt nii ja nendega nagu tahad" jms, on olemas ka täiesti mõte ise trakats ehitada aga rahanumbrites panete ikka täiega puusse! Kui Te nii ettevõtjana oma toodet eelarvestate, peategi pankrotis ja kogu ilmale võlgu olema Big Grin  
See on nagu päriselt naljanumber - ehitan tonniga traktori! Pange sinan ikka KÕIK otsesed ja kaudsed kulud, mille seas on muuseas ka oma aeg (selle leiate omaenda netopalga numbri jagades selleks kulutatud tundide arvuga) ja see trakats tuleb ikka kole kallis. Reaalselt peab ju nii ehitamise kui elamise raha teenima. 

Seega on praegu kulunud aasta, kus needsinased tööd, mis on plaanitud uue DIY-asjaga ära teha, on tulnud teha millegi muuga... või on need jäänud tegemata. Nagu mul mereääre roo niitmine. Ma olen teinud siin omaette iseenda vihastamiseks arvutuse, et kui palju on otseselt viie aastaga kulunud ostmiste, ehitamiste, remontimsite, rentimiste jne peale raha vs "kui oleks julge, võtaks kohustuse liisingu näol ja oleks ostnud ühe õige asja". Ega ma/Me oleme ka ehedad jobud ning arad ja pole ühtegi sellist kohustust. Kuidagi turvalisem on rahakotist olemasolevaid sajalisi eraldada, kui suvalisele rotsapankurile "võlgu" olla. Ja lollid oleme ka, et Kurtnas vana saasta müües "rikkaks" saamise asemel jagame asjad lihtsalt laiali...
Hetkeseis oleks selline: "oleks" 5 aasta eest soetanud 20K eest õige tehnika ja maksnuks iga kuu ~250 raha liiakasuvõtjale, oleks praegu endal maal ilu, kõrvalkrundid ka hooldatud, talvel saanuks teenida linnas tahtmisel raha ja peale jääkmaksumuse tasumist oleks algselt kalli hinnaga aparaat iseenda oma suurusjärgus 7K euri eest. Sest see 13K + intress on suurusjärk sama, mis on olnud otsesed ja kaudsed kulud vaevlemisele ning tulemust ju siiani tegelikult pole!  

Mis pole vähetähtis isegi siis, kui ei ole plaani maid-metsi müüa: kinnisvara hooldatuse tõttu selle oluliselt tõusnud turuväärtus. Esteetikast ja oma vara kasutamise mugavusest tasu rääkidagi. Lisame juurde selle, mida võinuks sellise aparaadiga veel teenida... sest UUS ja korralik tekitab usalduse, suhteliselt jubedate DIY-masinatega saab parimal juhul naabrimehele appi minna. 
Sest tegelikuses ehitatakse ise traktoreid ja muid kalleid vahendeid, sest kas ei ole piisavalt raha või ollakse meie moodi lauslollid. Ja siis poetakse kõigi esmapilgul õigete põhjenduste taha... millest vaid mõni üksik (ja üksikutel erilistel iseloomudel) on ka tegelikult õige. 
Mida rohkem mõtlen, seda rohkem iseenda ees häbi hakkab, et ma nii loll olen... ausõna Big Grin 
Vasta
#26

Igaljuhul on mõtet ise traktor ehitada, kui iseendale ära põhjendada, kuidas see tegevus ennast õigustab, kui puudub traktor või soov/vahendid "tehases" valmistatud traktor soetada.

Kõigi asjade viimseni eelarvestamine võib luua olukorra, kus ei võetagi midagi ette - selle tulemusel ei toimu ka mingit arengut. "Suuga teeb suure linna..."

Kui teha midagi esimest korda, võib selle võrdsustada prototüüpimisega, mis ongi kallis. Aga et isetegemine kulukas on, see ei ole kindlasti reegel.

Edu traktori projektiga!
Vasta
#27

Arad oleme jah ja ei taha panga orjusesse laskuda. Isegi vahest kirun, et miks jebida, luftitame sajaseid aga no näed pole seda julgust  Big Grin
Vasta
#28

Elektrikulu on marginaalne. Ühefaasiline inverterkeevitus võtab maksimaalvõimsusel 16 A ehk 3,6KW. Rahas on see koos võrgutasudega 3,6x0,1 ehk 36 senti tunnis.Valgustuse peale ka natuke, näiteks LED lambid 100 W. Kaheksatunnise päeva teoreetiline maksimum alla KOLME euro.Reaalselt ei võimalda keevitus ega suuda ka ükski inimene 8 tundi jutti keevitada.Mingi aeg võib muidugi senti saagida ja näiteks 10 cm keevituse täpse elektrikulu siia kirja panna ja ka kulunud elektroodid ära kaaluda.Saaks sendipealt täpse kulu.
Edit:Minu esimeses postis tehtud 3k eelarvega kalkulatsioonis on selliste pisikulude jaoks jäetud 740 eurot.Peaks piisama.

Oma tööaeg?Oma palka ma netti avalikult küll üles ei pane ja teistel poleks selle numbriga ka midagi peale hakata.
Siia teemasse on vaja numbrit, mida teenib netos sellist traktorit ehitada plaaniv inimene.
Mingi pildi annab keskmine palk, tegelikult küll mediaan.Keskmine oleks siin teemas vast objektiivsem, traktori ehitamine eeldab ikka teatud oskusi.

See aasta jutt on puhas demagoogia.Keegi ei ehita traktorit 8 tundi päevas 21 päeva kuus.8 tundi päevas ehitades on asi kuu-kahega valmis.

Ettevõtluses on kasutusel mõiste üleinvesteerimine. Isegi suhteliselt suured firmad kasutavad spetsiifilisemate tööde jaoks kasutatud tehnikat. Paar tundi nädalas koormust saava traktori puhul on selgelt tegemist üleinvesteerimisega. Põllumehe puhul, kes varavalgest hilisõhtuni põllul müttab on uus traktor asjakohane.

Nüüd näen juba uut vaidlusteemat  kasutatud traktor vs iseehitatud.
Iseehitatud traktori puhul on osad kriitilise tähtsusega asjad tehaseuued.Mida rohkem valmistaja projekti raha soovib panna, seda rohkem.Kasutatud traktori puhul on kõik vana.
Vasta
#29

Käkerdise võib iga sepp kokku keevitada, masina, millega tööd mugavalt teha ja mis tööd tehes kestab, teistelegi näidata kannatab on lihtsam osta. Kui isetegemise huvi nii suur siis võib ju lisaseadmed haakeriistad ise kohendada ja ehitada ja selle arvelt kokku hoida ja neid siis ka hobikorras koguaeg remontida ja rautada, et vaim puhkaks.
Vasta
#30

(07-04-2016, 06:33 AM)huvi5 Kirjutas:  ja mis tööd tehes kestab

Ei kesta ju...Vaata murutraktori teemasid.
Vasta
#31

(07-04-2016, 06:33 AM)huvi5 Kirjutas:  Käkerdise võib iga sepp kokku keevitada, masina, millega tööd mugavalt teha ja mis tööd tehes kestab, teistelegi näidata kannatab on lihtsam osta. Kui isetegemise huvi nii suur siis võib ju lisaseadmed haakeriistad ise kohendada ja ehitada ja selle arvelt kokku hoida ja neid siis ka hobikorras koguaeg remontida ja rautada, et vaim puhkaks.
Ma vist ei saa sellest esteetilisest ja teistele näitamise poolest aru. Naaber kah nii kaugel, et talle näitamiseks pole küll tarvis midagi osta; viimane auto oli mul selline, millel tung tuppa tuli ja mootor lõpuks kotti lendas. Enamus tuttavaid krimpsutasid nina kui õue sõitsin, aga parkida oli mul rahulik, ükski lisamõlk ei tekitanud halle karvu ja uksedki jätsin tavaliselt lahti. Seda küll rohkem mittetöötava keskluku pärast. Minu jaoks oli see töövahend, tarbeese.

Siin oli just jutuks, et isetehes saab kõik oma käe-jala järgi paigutada, sõna otseses mõttes, ehk sisuliselt luua rätsepaülikond, mille primaarne funktsioon on tööd teha, mitte "olla ilus". Miks peaks isetehtud üledimensioneeritud asju parandama? Geomeetria parendamine, seda küll. Aga haakeriistad on üldjuhul reguleeritavad tõmmitsate, keermelattide jm sellisega. Adra hõlma sättimiseks ei pea ilmtingimata rellakat sisse lööma ja keevitust õuele vedima.
Vasta
#32

(06-04-2016, 20:51 PM)raulex Kirjutas:  "Kõik jube asjalik jutt..." et mitte teksti liiga pikaks ajada.

Nüüd näen juba uut vaidlusteemat  kasutatud traktor vs iseehitatud.
Iseehitatud traktori puhul on osad kriitilise tähtsusega asjad tehaseuued.Mida rohkem valmistaja projekti raha soovib panna, seda rohkem.Kasutatud traktori puhul on kõik vana.

Kasutet vs isetehtu vast polegi vaidluse kohta. Vana on vana, see on selge. Samas, lugedes mõningaid neid kasutet japsitrakatsite asju, siis on nad päris tegijad aparaadid ikkagi, isegi esmapilgul küsitavate "arutute" numbrite eest. 
Aga nüüd se isetehtu puhul tehaseuued vidinad: siin me hakkame juba tõele ja tegelikule lõpphinnale lähemale jõudma Wink Päris kindlasti on kogu traktorist päris suur osa sellist, mille oskuste olemasolul ise valmistamine on absoluutselt õige. Ja seesinane kurikuulus "sierradiisel" võib vabalt muldvana olla - kui töötab, siis töötab Big Grin Aga sisi ongi terve posu traktorile ülivajalikke detaile, mis võiks olla uued. Kuni visuaalse lõppviimistluseni välja. 

Tsitaat:Siinkohal olen sunnitud "meelde tuletama" täiesti ulmelist vagunMersust ja 66'st ristatud ksf!Uhti "Kolli", mille viimase detailini viimistlus oli "nagu tehasest". Selge on see ,et analoogse võimekuse ja mugavusega päristraktorist (kasvõi kaudselt) on asi kordades, isegi äkki kümnetes, odavam aga et selline lõpptulem oleks kuidagi rahaliselt "odav" - no ei ole Big Grin 

Muuseas, küsimus: kas keegi on DIY teinud midagi kaasaegse "suunamuutusega" aparaati elik siis kas kangikese või kahe pedaaliga edasi-tagasi sõitvat trakatsit? Ma usun, et kõik iseehitajad on elus selliste masinatega sõitnud, kus ei pea jalgevahel H-lülitusega kangiga uhmerdama Big Grin Kasvõi tavaline kaasaegne kahveltõstuk vs "moolotovist arendatud hoovinarr". Rääkimata JumZ-kopp vs mingi jcb/bm/komatsu või näiteks minu elu esimene kogemus sellisega oli "vana hea" Fortschritt E kombain aastal 1989. 
Seesinane kangiga jebimine on isegi lumelükkamisel "ATV vs normaalne spetsmasin" tõsine probleem ja ajakulu kangiga uhmerdamise kahjuks. Või seesinane Avant: ma ei kujutaks ette, kui sel poleks kahe pedaaliga suunamuutust ja hüdrovedu, siis kaua ma koukinuks metsast puude vahelt kiviaeda välja ja installinud seda uude kohta või planeerinuks teetammi??? Ajaliselt kordades kauem. See on 21.sajand: vasak käsi roolil, parem nupurikkal joistikul ja jalgadega "sõidad". Isegi jagaja kangid on eelmine sajand Big Grin 
Vaat ei ole spets: palju maksaks nüüd sellele DIY-trakatsile see tänapäevane lisaseadmete manipulaator-kangike??? Ehk hüdraulika kaudjuhtimine. Ma kardan, et "liiga palju".
Kas keegi kujutab ette täna muud, kui et kraana-manipulaator krusaauto juht ei juhiks seda asja kaelas rippuvast seadmest vaid teeks tööd sellise asjaga? Sama ka enamuse kiirpaigaldatavate kraanadega. 
Vasta
#33

Tihti (ka siin) aetakse sassi iseehitamise tahtmine ja tasuvus. 
Tihtilugu ei tasu (paberitel arvutades) iseehitamine ära. Oma vaba aega kasutades avastad äkki ühel hetkel, et oled loonud lisaväärtuse. Samal ajal käid ju tööl ja elad muud elu. Sellepärast ei tasugi töötunde lugeda. Neid loetakse põhitööl. Kui põhitööd on palju ja tahtmist seda ööd/päevad teha, siis muidugi tasub asi raha eest osta.
Olen palju asju ise teinud. Muu elu pole selle pärast elamata jäänud. Pean tunnistama fakti, et viimane projekt on seisma jäänud. Lihtsalt mingil hetkel jäid tööd seisma ja ei saa üle ega ümber sest asjast. Kui ei saagi, siis ostan vajamineva masina ja kannan tehtud kulutused hobi arvele. Üks lisaväärtus (rõõm asja valmimisel/valmistamisel) jääb lihtsalt olemata. 

Kui mittetegemine vaevab, siis tuleb teha, vaatamata kuludele. Kõrvaltvaataja (arvutaja) seisukoht ei loe. Tema ei seisa ju sinu koha pääl.  Toungue

hp
Vasta
#34

Julgen linnapoisina kah sõna võtta.
Traktorite ise ehitamisest ei tea suurt midagi, kuid kunagi sai arutatud, et kas on mõnda normaalset eestikeelset vastet DIY'le. Tee Seda Ise ei ole ei suupärane ega sisu edasi kandev. Toona sai otsustatud, et kõige mõistlikum on kasutada RIT ehk Rõõm Ise Teha. Sellele Rõõmule on väga raske hinda panna.
Üks aspekt mida minumeelest siin mainitud ei ole, on ise ehitamise hariduslik külg, ksf ply räägib, et kui oskused ja teadmiste paket on olemas siis saab igast asju teha, kuid oskuste ja teadmistega on nii, et need ei tule iseenesest, need tulevad ikkagi töö käigus, ilusat keevitust ei tee kui sa ei keevita, asjade katkiminemise kohta ei arva sa ära kui sa midagi ei lõhu jne.
Need kogemused ja õppimine mitte ainult ei hoia meie aju värskena (ja asju peitvat sakslast eemal) vaid võimaldavad meil ka oma igapäeva töös toimida paremini, anda võime mõelda teistmoodi kui meie kolleegid/konkurendid, vajadusel võib olla isegi leida endale uue karjääri. Mis maksavad teadmised ja kogemused, mis maksab haridus.

Vastus küsimusele, muidugi on mõtet kui see rõõmu valmistab.
Vasta
#35

Sierradiisli jätsin meelega valikust välja, arvestades siinset mitte just parimat suhtumist sellesse mootorisse. Tegelikult on see kah muidugi pisemale trakatsile sobiv. Oluliselt odavam ka.
2.7 liitrine vahejahutiga turbodiiselmootor ongi pigem liiast.
Viimistluse poolega olen päri, värvi peaks ikka traktorile peale laskma.

Manipulaatorjutimine, mis hinnaga traktoril see juba on.Jinmal vast mitte.
Siin teemas sai välja toodud potipõllumehele vajalik omadus, kliirens. Jinmal pole seda ka piisavalt, maisalup omal on ja siinsele näidistrakorile saaks tekitada.Kindlasti leiaks midagi mida Jinmaga saab teha aga (nende kahe) isevalmistatuga mitte.
Universaalset traktorit pole olemas.Milline traktor siinkohal parem, sõltub konkreetse kasutaja vajadustest.
Vasta
#36

Kes tahab teada kaelas kantava manipulaatori hinda, siis see pult maksab 2500eur plus selle kasutuseks on vaja vastava valmidusega jagajat. Vähemalt nii rääkis segumasina juht meile, kui mugavalt toimetas objektil, auto ise oli teiselpool maja hoopis. Kui palju aga isetehtud traktoril seda tarvis on? Vints oleks küll hea kui puldiga juhtida saab.
Vasta
#37

Vintsi pult, esimene vastus netist.
http://www.maasturid.ee/index.php?page=shop.product_details&flypage=shop.flypage&product_id=263&category_id=1&manufacturer_id=0&option=com_virtuemart&Itemid=6
Sellega saab teoreetiliselt ka 12 V hüdrojagajat juhtida. Kuna kasutatav raadioside on turvamata, siis võiks muidugi avariilüliti lähedal olla.
Vasta
#38

(07-04-2016, 06:33 AM)huvi5 Kirjutas:  Käkerdise võib iga sepp kokku keevitada, masina, millega tööd mugavalt teha ja mis tööd tehes kestab, teistelegi näidata kannatab on lihtsam osta. Kui isetegemise huvi nii suur siis võib ju lisaseadmed haakeriistad ise kohendada ja ehitada ja selle arvelt kokku hoida ja neid siis ka hobikorras koguaeg remontida ja rautada, et vaim puhkaks.

Mis sul seppade vastu on? Igastahes vanem amet kui enamusel siinsetest foorumlastest. 

Nüüd edasi teemasse.Arvamusi seinast seina,igal omamoodi õigus. Lisaks arvamuse igasuguse pulditamise ja ühepulga juhtimise kohta. Olen oma saeraami vahelduva eduga kasutanud ja ei kurda automaatika puudumise pärast. Võiks ju olla ühe nupuvajutusega kõrguse ja laiuse seadmine, veel parem oleks kindlasti läbimõõdu, pikkuse, oksasuse, kõveruse jamisiganes muude tähtsate ja vähem tähtsate parameetrite järgi arvuti poolt sortimendi kalkuleerimine ja masina juhtimine. Teine süsteem sordiks saetud materjali ja kolmas tegeleks meelelahutusega, sest mul endal oleks ju igav vahtida niisama. Kuna saen ainult oma tarbeks, siis pole kogused teab mis suured ja lihtsalt pole mõtet asja keeruliseks ja super kulukaks ajada. 
Mis ma nüüd öelda tahtsin? Olen täiega nõus, et suurte mahtude juures on ühepulga- ja raalijuhtimine tänapäeval möödapääsmatu. Aga hobitraktoril, mida igapäevaselt ei kasuta, ei ole mõtet üle mõelda, ikka normi piires. Pealegi ei ole vaja metsikut elektrit ja elektroonikat, sama lugu on ka uute asiaatidega, nendele on ka saadaval esilaaduri ühe pulgaga juhtimine - lahendus lihtsalt mehaaniline. Nüüd pedaaliga suunavahetus: ET rolleril oli juba olemas (paraku küll lisavarustus, mille oli mõni juhm külasepp leiutatanud), originaal paraku küll kangiga, aga sellega said nii edasi, kui tagasi, ei mingit siduri tallamist. Tänapäeva inime ei ole enam võimeline lihtsalt mõtlema, ikka elektroonika, hüdro jne.
Pole mõtet võrrelda suurtootmiseks loodud masinat sellega, mille ülesanne on ainult 0,05ha künda, 1,5ha niita, 100m lund lükata ja 0,5km kauguselt puud koju tuua, võib olla vahel ka lehti vedada.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne