[52mees]

nüüd vähemalt tean kuhu kinnitub aga kas siis 80/82 amort sobib?

[Daff]

Antud kronsteinide  pilte vaadates tuleb välja, et neid amordi kinnitusi on sellisel juhul vähemalt 3 varianti. Kaks on näha piltidel aga see milline oli mu isa russil oli veel kolmas. Sellel oli amort diagonaalselt. Alumine ots oli paagi lähedal ja ei olnud kellegi poolt ümber tehtud vaid oli tehase värk. Kui traktor Lätimaal nimelises kapitaalis käis siis sealt tuli ta ka tagasi selles samas seades. Amordi puksid olid plastikust ja sõrm mis läbi pukside käis oli splindiga stoperdatav ja kogu see puksimajandus loksus ja logises. Lõtk oli juba tootja poolt sisse projekteeritud. 

[raivo45]

Mul 50l on ka see taga põrandal paagi lähedal amordi kinnitus kronsa. Millegi pärast tilpneb aga istme raami küljes lühike amort. Võin homme pilti ka teha.

Edit: 

[Kult]

Väike mure russiga, mootor d50 alumine ots ja 240 ülemine osa. 
Surve radikas, vahetasin kaanetihendi ära, ikka sama. Panin teise kaane, ikka sama. Võtsin veepumbal rihma maha, survet pole radikas. Veepump ise läbi ka- lekib. 
Kas on ideid või sama probleem esinenud.
Tänan

[aavu]

Väike mure russiga, mootor d50 alumine ots ja 240 ülemine osa. 
Surve radikas, vahetasin kaanetihendi ära, ikka sama. Panin teise kaane, ikka sama. Võtsin veepumbal rihma maha, survet pole radikas. Veepump ise läbi ka- lekib. 
Kas on ideid või sama probleem esinenud.
Tänan

Kirjutad ju ise, kust viga otsida. Lekkiv veepump imeb õhku ja sealt ka surve radikas.

[Kult]

Tundub loogiline küll, ise selle peale ei tulnud. Tänan.

[tungla]

    Probleem mtz 82(d240käivitusmootoriga),komplekse (termostaat+al ja ül korpus)termostaadi leidmisega.Kaubandusest ei ole leidnud.On mingeid kohti kust võib veel seda leida detaili nr. on 50L 1306020B.

[I.A]

mõtekas on paigaldada uuema tüübi termostaadikopsik, tänapäevasemad saksa autode termostaadid sobivad väikese modimisega külge.
See vanatüübi kopsik oma termostaadiga ei toimi 90% traktoritel . Päris termostaadiga (87c) on võimalik ka külmal ajal mootor töösoojaks saada.

[tungla]

Uuemad on ülemiselt poolelt ainult ühe toruga mis läheb radikasse(vist starteri varjant),käivitusmootorisse minevat toru ei ole.Teissuguseid ei ole näinud.Kui keegi teab mingit paremat varjanti,et see toimiks oleks hea teada anda.

[2715]

Uuemad on ülemiselt poolelt ainult ühe toruga mis läheb radikasse(vist starteri varjant),käivitusmootorisse minevat toru ei ole.Teissuguseid ei ole näinud.Kui keegi teab mingit paremat varjanti,et see toimiks oleks hea teada anda.

Käivitusmootori toru saab ühendada soojendusradika voolikuga kolmikuga näiteks.
Mul oli näiteks selline skeem kasutusel et käivitusmootori silindrikaanele oli pandud soojenduskraan kust läks vesi läbi soojendusradika veepumba peene toru kaudu, mis ongi seal selleks.
Täiesti toimiv on ka selline lahendus, kus käivitusmootori veesärgil on alumine ava kinni pandud ja ülevalt jahutusvedelikku täis kallatud.
Sellest piisab kindlasti minutiliseks töötamiseks ja rohkem pole vajagi.

[Kult]

Veepumba vahetus lahendas olukorra, tänan nõuande eest. Oleks varem ära vahetanud oleks saanud lihtsamalt, aga nüüd sain traktorist endast ka rohkem teada.

[kris282]

Hei
Mure laadimisega. Voltmeeter näitab nibin-nabin 13v. Kui tarbijad kõik järgi lükata, kukub kolinal allapoole. Multimeetriga mõõtes annab generaator ( tarbijad sees) 11.9V .
Mida kahtlustada ? Juhtmed iseenesest OK. Generaator kah välimuse järgi vahetatud millalgi, mitte aastast 2004, nagu traktor ise. Kas viga võiks olla jahutusradiaatori kohal oleva pingemuunduriga (UVR ) ?
Lugupidamisega
Kris

[kris282]

Kas neid kahte pingeregulaatroit tohib omavahel vahetada ? Esimesel pildil oleva tahaksin asendada teisel pildil olevaga.
Kris

   
   

[52mees]

Terv! Kas keegi teab miks keerab rool rohkem? Nimelt kui seista kohapeal ja keerata rattad paremale on kõik ok.Istub see hoob mis võimust tuleb ilusti vastu prussi.Kui aga sõita (vahet pole kumba pidi) siis parem ratas sillaga paralleelne.

Kuradi jama sõita niimoodi kui peab koguaeg ratast jälgima. Masin on siis MTZ52.

Tänud kõigile ette!

[maisalup]

ausalt öeldes ei saanud mõhkugi aru???

[52mees]

Seletasin valesti.Kui keerata kohapeal rattad täiesti paremale, on kõik korras.Hakates liikuma sellises asendis, muudab parem ratas oma positsiooni teise suhtes ja ei ole enam paralleelne (eest suurem vahe ja tagant väiksem).Parem muutub esisillaga peaaegu paralleelseks.
Kas on pandud võimust tulev hoob nuudi võrra valesti või on parem roolivarras teisest erineva pikkusega?
Võin laupäeval sellest pilti teha kui keegi ikka aru ei saanud.

[Daff]

On olemas selline termin nagu roolitrapets. 
See on tänane kodune ülesanne.

[Kez]

Vaata paralelivardad üle võibolla lahti loksund või keere maas

[v6sa]

...
on parem roolivarras teisest erineva pikkusega?
...

Alusta ilmsest, eksole

[pen.skar]

Üldiselt otsesõidul sirged käändtelg- paralleelvarda munakas peaksid lõikuma tagasilla keskohas. Kui lõikepunkt ees- või tagapool sillatsentrit, siis üle- või alajuhitav.