[v6sa]

Hea, et keegi veel viitsib. Jaksu ja kannatust!

[JaakH]

mul uuema tüübi rootse on, võin homme peale visata lisaks kuulpeadele

[JaakH]

Õhtust!

Kõik on vanaviisi. Traktor töötab,heinaniitmine ka vaikselt hoos. Muret teeb ikka see vikatirootsude murdumine. Üks pidas siin küll ilmatuma aeg vastu aga lõpuks ikka murdus ära. Otsustasin vahepeal natuke proovida julmalt kokkukeevitamist koos teradega.





Eks näis kuidas kestab. Niisama viisakalt keevitades ikka murdub ära. Olen küll ka needi välja käianud ja vahe kinni keevitanud + pärast uuesti uue needi augu sisse puurinud. Kahjuks see lahendus ei kesta. Eks annan teada mis juhtub edaspidi.
Veel tegi muret see heina kogunemine suure sõra taha. Hiirehernes oli eriti nuhtluseks,jäi kohe troppi ja mõned meetrid saad ainult niita. Võtsin kätte ja lõikasin suure sõra tagantpoolt lihtsalt maha ja keevitasin uuesti kokku. Aga nüüd juba sellisesse asendisse,et hein libiseks paremini edasi peale lõikust. Sellest oli ka abi. Pidin ka kaarelauda pikemaks tegema,sest jäi lühikeseks ja ei toiminud.





Veel tegin ümber dünamo pingutuse süsteemi. Selle käivitusmootori võlli pärast ei saanud eriti pikalt rihma pingutada. Säti kuidas tahad aga lõpuks ikka latt vasta võlli. Lõikasin latil veel tolli jagu keskelt välja. Nüüd asi jälle toimib. Kui uue rihma peale panen siis alles selgub,et kas veel vaja midagi juurde nuputada. Hetkel lasen edasi. Samuti sai dünamo rihmaseibi sügavamaks treitud,sest seibi soon nii laiaks kulunud,et rihm jooksis juba põhjas.



Eelmisel hooajal plokikaant üle treides on nüüd näha ka töö tulemus:



Nimelt peale pikka tööpäeva jääb poritiiva sisemine külg õlivabaks.  
Seega kui kellegil sama jama siis pole vaja viga kaugelt otsida. Jamasin ja otsisin seda lekkekohta ikka palju aastaid. Lõpuks tüdinesin ära ja võtsin nookuritelt õlituse täielikult maha. Ikka sama lugu,õli lendab... aga kustkohast? See jäigi saladuseks kuni sinnamaani,kui plokikaane üle treisin. Liitepind hülsi ja kaane vahel aastatega lihtsalt läheb kehvaks. Eks neid on ju tõstetud,vahetatud ja kümneid kordi uuesti pingutatud. Vanadus siis. Olen näinud seda meeletud õlilahmamist paljudel vanatüübi mootoritel. Eks ka 25 ja 40-tel sama lugu.
Heina-aeg on ilus aeg.

T.

Nimelt peale pikka tööpäeva jääb poritiiva sisemine külg õlivabaks.  

Seega kui kellegil sama jama siis pole vaja viga kaugelt otsida. Jamasin ja otsisin seda lekkekohta ikka palju aastaid. Lõpuks tüdinesin ära ja võtsin nookuritelt õlituse täielikult maha. Ikka sama lugu,õli lendab... aga kustkohast? See jäigi saladuseks kuni sinnamaani,kui plokikaane üle treisin. Liitepind hülsi ja kaane vahel aastatega lihtsalt läheb kehvaks. Eks neid on ju tõstetud,vahetatud ja kümneid kordi uuesti pingutatud. Vanadus siis. Olen näinud seda meeletud õlilahmamist paljudel vanatüübi mootoritel. Eks ka 25 ja 40-tel sama lugu. 


Tean mida tundsid ja mille ma pean ise ette võtma. Oehhh oleks pooltki nii palju ettevõtlikust kui sul

[Talupoeg taluja]

Palun andke märku mitu hammast on T-16-ne niidumassina ülemisel jõuvõtuvõlli küljes asuval ketirattal? Mul endal on seal mingi aretus.... ja ei ole mina veel originaali saanud. Järsku kellegil on aega kikud üle lugeda oma masinal.

Tänan lohutamast!

[metsakohin]

Hea oleks muidugi teada vedava ratta hammaste arvu, niipalju, kui mina tean on see originaal enamasti vahetatud suurema vastu. Põhjuseks oluline ülekandearvu erinevus võrreldes taha haakesse käivate niidukitega. Vikati käik oli aeglane ja sellest ka niitmise jõudlus väike.
Tegelikult hakkas silma jäigalt kinnikeevitatud kaarelauamoodiasi. Kaarelaud täidab oma ülesannet hästi ainult siis, kui ta saab maapinda kopeerida, muidugi raskema heina korral on ka massi natuke rohkem vaja. Nüüd paar küsimust, mis piltidelt ei selgunud: 1. Kas latt on ikka täispikk või lühemaks tehtud? 2. Kui paks/raske see kaarelaua moodi asi on?
Kui latt latt on täispikkuses ja kaarelauaks ka jupp, vahel ka kaks, rasket rauda (pealegi jäigalt kinni), siis latti üles tõstes painduvad nii latt kui roots omajagu, sealt võid hakata otsima purunemise põhjuseid.

[Talupoeg taluja]

Hea oleks muidugi teada vedava ratta hammaste arvu, niipalju, kui mina tean on see originaal enamasti vahetatud suurema vastu. Põhjuseks oluline ülekandearvu erinevus võrreldes taha haakesse käivate niidukitega. Vikati käik oli aeglane ja sellest ka niitmise jõudlus väike.
Tegelikult hakkas silma jäigalt kinnikeevitatud kaarelauamoodiasi. Kaarelaud täidab oma ülesannet hästi ainult siis, kui ta saab maapinda kopeerida, muidugi raskema heina korral on ka massi natuke rohkem vaja. Nüüd paar küsimust, mis piltidelt ei selgunud: 1. Kas latt on ikka täispikk või lühemaks tehtud? 2. Kui paks/raske see kaarelaua moodi asi on?
Kui latt latt on täispikkuses ja kaarelauaks ka jupp, vahel ka kaks, rasket rauda (pealegi jäigalt kinni), siis latti üles tõstes painduvad nii latt kui roots omajagu, sealt võid hakata otsima purunemise põhjuseid.

No tundub,et see ketiratas on igaljuhul suurem kui originaal. Suurem sinna kurgu alla ei mahu lihtsalt.
Latt on täispikk aga ei ole vene oma. Mc Cormick International ...
See kaarelaua moodi asi on vast sama raske kui originaal mis oli osaliselt rauast ja ülejäänud puidust. See oli nii raske,et lõhkus koguaeg suurt sõrga. Ideaalis oleks toiminud korralikul maastikul,kus kõik sile. Meie põllud aga olid peale kolhoosist kättesaamist auklikud ja see kaarelaud lendas varsti na.......   Läksin üle sellisele aretusele ja see enam-vähem toimib küll. Seda ma kahjuks ei usu,et roots kanna juurest ära murdub selle rauast kaarelaua pärast. Pigem asi ikka vast selles,et see latt koos kõige täiega,traktor kaasaarvatud oleks tulnud enne silma alla sattumist vanarauda viia... Kahju muidugi,et selle masina originaal vunkratas minu õhutusel vanarauda rändas.... võibolla siis oleks saanud asja toimima. Kahjuks see oma suuruse pärast traktori külge ei mahtunud,oleks pidanud raami ümber tegema. Aga mäletan ka seda,et siis kui see niidumasin veel originaalis oli,lendas roots samuti pooleks. Ju siis on lihtsalt oma aeg millal metall järgi annab.

Hetkel vedav ketiratas 19 hambaga.
T.

[aavu]

http://prom.ua/p108183938-kosilka-traktor-ktp.html
Kui seal all pisikesele pildile klikkida avaneb otsevaade rihmaratastele ja silma järgi on vedava läbimõõt 2 korda suurem. Sul peaks siis veetav olema 9 või kümne hambaga. Võib-olla see "logiiiika" ei kehti siin?

[metsakohin]

Ketirattaga ju asjad korras, väiksemaga jääd päris hätta. Eks need rootsud lihtsalt väsivad ära, ilmselt kolmas (või rohkem) vahetus teri ka peal. Veel võib mõjutada kepsu liikumise suund, mida rohkem ühtib vikati liikumise suunaga, seda vähem lõhub. olulised on ka kanna juures olevad klapid ja muud jubinad. Mis ma sulle ikka seletan, isegi kui sa ei teadnud varem, oled mõne aastase niitmisega selgeks saanud, omadest vigadest ja pusimistest on ju hea õppida

[Talupoeg taluja]

No ega siin midagi teha pole,lihtsalt niita ja parandada. Kakskümmend ja rohkem aastat olen sellega juba oma heinamaid niitnud. Vanasti sai naabritel niidetud ja ka haltuural käidud. Eks on nii ja naa tehtud,järelikult on kõik tehtud mis teha annab. Eks see vana masin on ka selline,et ega päris heaks ei saagi.

Eila sai siis suurt kanda pisut taastatud.







Kõik oli nii kulunud ja tundus,et pole enam ühe joone peal ka. Panin mõned uued konna plaadid ka ja peale seda tundus asi ikka väga vildakas... Sai üks rauast riba välja käiatud ja lati külge kinni keevitatud. Nüüd sai asi pisut täpsem. Eks näeb mis edasi. Täna sai ka mõni hektar niidetud,vihm tuli kaela ja jätsin pooleli. Eks homme ka päev.

[aavu]

Üks kõrvalthaukuja nõu. Vaatasin seda kanna pilti ja pähe tuli õline vilditükk. Kuidas seda ja kuhu kinnitada, no ei oska öelda. Tasuks proovida, kui abiks ei ole, saab eemaldada. Või siis aeg-ajalt pudelist tilgake õli. Ideaal oleks meditsiiniline tilguti panna.

[Talupoeg taluja]

Üks kõrvalthaukuja nõu. Vaatasin seda kanna pilti ja pähe tuli õline vilditükk. Kuidas seda ja kuhu kinnitada, no ei oska öelda. Tasuks proovida, kui abiks ei ole, saab eemaldada. Või siis aeg-ajalt pudelist tilgake õli. Ideaal oleks meditsiiniline tilguti panna.

Selle ühe detaili keskel ongi auk kuhu õli kallatakse.... samuti olen näinud selle kanna munaka sees vilditükki. See aitab õli hoida kauem seal sees. Esialgu panen muidugi tavotiga kokku,seisab hulga aega. Hiljem lasen sinna õli pudelist peale. Eks sellest õlitamisest on abi ikka küll. Muidugi ei jõua koguaeg jälgida asja,kui masin jookseb siis ei taha kinni ka pidada....   Kui vahepeal mõnda heinatuusti tuleb ära kakkuda siis kontrollin ikka kõik kergelt üle. Poole tunni takka tuleb ikka korra seisma ka jätta,sest vaja munaka külge põsed koomale tõmmata. Loksu ei tohi lasta,muidu lõhub ära.

[Marko]

Kuidas see asi tänapäeval, hooldusvabas maailmas, lahendatud on? Lattvikat on ju siiani müügil. Õli lisamine muidugi murdumisega ei võitle aga ikkagi...
Med tilguti kasutamist olen isegi plaaninud, isegi hobikasutuses alaska saeraam vajaks natuke rohkem õli kui standardpump plaadile anda raatsib.

[v6sa]

Kuidas see asi tänapäeval, hooldusvabas maailmas, lahendatud on? Lattvikat on ju siiani müügil.
...

Aga kasutuses väga väikestel pindadel. Ehk kuna tundi ei tule, siis saab pakkuda "hooldusvabu" sõlmi, mis lõtkude tekkimisel lihtviisiliselt utiliseeritakse.

Palju isand TT tundi/hektarit tuleb aastas niita?

[Talupoeg taluja]

Õhtust!

Hea vihmane ilm....
Üleeila siis lõpetas sidur lahutamise. Vaatasin luugist sisse ja näha,et käpad kõik õhtal. Vend tuli appi remonti tegema ja kakkus käpad ja poldid pisikese augu kaudu välja. Mis läbi see läbi.



Need käpad lähevad sellepärast kähku õhtale,kuna neil puudub vastukaal. Uuemal tüübil on käpp teise kujuga ja mootori pöörete suurenedes surub sidurikäpad vastu hooratast sidurisurvelaagrist eemale. Sellel aga kipub laagert kaasa vedama ja eks see kulutab kõvasti. Kuna mul oli neid vanu sidureid kogutud siis sain ka seekord ilma poes käimata asja lahendatud. Jääb veel tagavaraks käppasid aga midagi väga head enam pole,poolepidused jupid.
Järgmise pildi peal näha uuema tüübi sidurikäpad+ üks erinev,peaks 25 oma olema. Need käpa otsad on pikemaks tehtud....Gaz-51 käigukasti pärast...:



Võtsin ühe siduri osadeks kus küljes käpad mis on veidi ümber tehtud GAZ-51 käigukasti jaoks. Üks omatehtud aiatraktor oli,kust pealt sain mootori. Välja näevad sellised:



Seega kellel on sellise mootori otsa aretatud 51 käigukast,saab neid kasutada. Kellel vaja ,saadan Smardiga üle riigi.  

Veel läks õnnelikult,et nookurite õlituse vasktoru oli ära hõõrunud ühe koha pealt niipalju,et õli pääses välja....ja pasandas terve külje täis:



Saime siis õigel ajal jaole.....
Veel sai katkisi vikateid parandatud,kand uuesti rootsu otsa needitud ja jupp otsa keevitatud,et annaks õige pikkuse välja:







Üks õpetus veel neile kes neetimisega algust teevad....... poest toodud needid tuleb panna kilukarpi ja põletada saunapäeval ahjus kõval tulel,sest on muidu liiga kõvad.



Samuti on vaja mitme suurusega neetimistorne:



Neetidega oli vahepeal kitsas,sest 6 mm. kanna neete nappis. Pärnust Põllumehe Kaubamajast sai juurde ostetud,ka neil oli jubimist,et mulle õiges mõõdus neete leida...... 5 mm. neete on ka üle,kui keegi vahetada tahab.

[Raudpats]

Pean oma varud üle vaatama, aga mul vist peaks olema mitu kasutamata rootsu , osad koos teradega. Eraldi terasid on kindlasti ehk 3-40 tk ja sõrgasid peaks kah olema. Ja siis vist oli kusagil üks kasutamata korpus koos uute sõrgadega. Kanna munakaid ka justkui nägin kusagil. Pean otsima. Kui on äkki kellelgi huvi.

[Talupoeg taluja]

Pean oma varud üle vaatama, aga mul vist peaks olema mitu kasutamata rootsu , osad koos teradega. Eraldi terasid on kindlasti ehk 3-40 tk ja sõrgasid peaks kah olema. Ja siis vist oli kusagil üks kasutamata korpus koos uute sõrgadega. Kanna munakaid ka justkui nägin kusagil. Pean otsima. Kui on äkki kellelgi huvi.

No on ikka huvi,miks ei ole,ikka on.

[Talupoeg taluja]

Veel tuli välja,et mul on üle sellised uued sõrad:





Vahetaks hea meelega KS-i omade vastu. Tea kas need on mõne motoploki omad?

Pakkuda võite mulle veel selliseid asju nagu:



Ja hobumassina kandu munakaga....võite ka pakkuda. Keegi siit foorumist pakkus neid aga olen unustanud....
Tel. 56 95 60 13

[Raudpats]

Kiire tuhnimise tulemusena midagi leidsin. Rootsud on teises kohas ja praegu pilti teha ei saa. Ega täpselt ei mäleta mis niiduki küljest need pärit on, lattniiduk oli mul T40 taga ja mitte kõige pikema latiga. Mingi imelik HTZ kirjaga saapatalda meenutav kumer malmdetail ka samas kastis, ei oska seda kuhugi paigutada, pildilt jäi kahjuks välja. Sõrad on kahte tüüpi, ühed vist samasugused, nagu Toomasel, aga mõõtudelt nagu vist vahet ei ole.
http://album.ee/node/29542425/50355835
http://album.ee/node/29542427/50355835

[Talupoeg taluja]

Kiire tuhnimise tulemusena midagi leidsin. Rootsud on teises kohas ja praegu pilti teha ei saa. Ega täpselt ei mäleta mis niiduki küljest need pärit on, lattniiduk oli mul T40 taga ja mitte kõige pikema latiga. Mingi imelik HTZ kirjaga saapatalda meenutav kumer malmdetail ka samas kastis, ei oska seda kuhugi paigutada, pildilt jäi kahjuks välja. Sõrad on kahte tüüpi, ühed vist samasugused, nagu Toomasel, aga mõõtudelt nagu vist vahet ei ole.
http://album.ee/node/29542425/50355835
http://album.ee/node/29542427/50355835

Bronnisin kõik ära.

[Talupoeg taluja]

Vaatan,et riiulis üle sellised lapid....:



Ja viljalõikusmasina vikatid:





Kui kellegil huvi siis vahetame.

T.