08-07-2016, 22:14 PM
Hea, et keegi veel viitsib. Jaksu ja kannatust!
(08-07-2016, 21:53 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: Õhtust!
Kõik on vanaviisi. Traktor töötab,heinaniitmine ka vaikselt hoos. Muret teeb ikka see vikatirootsude murdumine. Üks pidas siin küll ilmatuma aeg vastu aga lõpuks ikka murdus ära. Otsustasin vahepeal natuke proovida julmalt kokkukeevitamist koos teradega.
Eks näis kuidas kestab. Niisama viisakalt keevitades ikka murdub ära. Olen küll ka needi välja käianud ja vahe kinni keevitanud + pärast uuesti uue needi augu sisse puurinud. Kahjuks see lahendus ei kesta. Eks annan teada mis juhtub edaspidi.
Veel tegi muret see heina kogunemine suure sõra taha. Hiirehernes oli eriti nuhtluseks,jäi kohe troppi ja mõned meetrid saad ainult niita. Võtsin kätte ja lõikasin suure sõra tagantpoolt lihtsalt maha ja keevitasin uuesti kokku. Aga nüüd juba sellisesse asendisse,et hein libiseks paremini edasi peale lõikust. Sellest oli ka abi. Pidin ka kaarelauda pikemaks tegema,sest jäi lühikeseks ja ei toiminud.
Veel tegin ümber dünamo pingutuse süsteemi. Selle käivitusmootori võlli pärast ei saanud eriti pikalt rihma pingutada. Säti kuidas tahad aga lõpuks ikka latt vasta võlli. Lõikasin latil veel tolli jagu keskelt välja. Nüüd asi jälle toimib. Kui uue rihma peale panen siis alles selgub,et kas veel vaja midagi juurde nuputada. Hetkel lasen edasi. Samuti sai dünamo rihmaseibi sügavamaks treitud,sest seibi soon nii laiaks kulunud,et rihm jooksis juba põhjas.
Eelmisel hooajal plokikaant üle treides on nüüd näha ka töö tulemus:
Nimelt peale pikka tööpäeva jääb poritiiva sisemine külg õlivabaks.
Seega kui kellegil sama jama siis pole vaja viga kaugelt otsida. Jamasin ja otsisin seda lekkekohta ikka palju aastaid. Lõpuks tüdinesin ära ja võtsin nookuritelt õlituse täielikult maha. Ikka sama lugu,õli lendab... aga kustkohast? See jäigi saladuseks kuni sinnamaani,kui plokikaane üle treisin. Liitepind hülsi ja kaane vahel aastatega lihtsalt läheb kehvaks. Eks neid on ju tõstetud,vahetatud ja kümneid kordi uuesti pingutatud. Vanadus siis. Olen näinud seda meeletud õlilahmamist paljudel vanatüübi mootoritel. Eks ka 25 ja 40-tel sama lugu.
Heina-aeg on ilus aeg.
T.
(09-07-2016, 10:36 AM)metsakohin Kirjutas: Hea oleks muidugi teada vedava ratta hammaste arvu, niipalju, kui mina tean on see originaal enamasti vahetatud suurema vastu. Põhjuseks oluline ülekandearvu erinevus võrreldes taha haakesse käivate niidukitega. Vikati käik oli aeglane ja sellest ka niitmise jõudlus väike.
Tegelikult hakkas silma jäigalt kinnikeevitatud kaarelauamoodiasi. Kaarelaud täidab oma ülesannet hästi ainult siis, kui ta saab maapinda kopeerida, muidugi raskema heina korral on ka massi natuke rohkem vaja. Nüüd paar küsimust, mis piltidelt ei selgunud: 1. Kas latt on ikka täispikk või lühemaks tehtud? 2. Kui paks/raske see kaarelaua moodi asi on?
Kui latt latt on täispikkuses ja kaarelauaks ka jupp, vahel ka kaks, rasket rauda (pealegi jäigalt kinni), siis latti üles tõstes painduvad nii latt kui roots omajagu, sealt võid hakata otsima purunemise põhjuseid.
(10-07-2016, 22:57 PM)aavu Kirjutas: Üks kõrvalthaukuja nõu. Vaatasin seda kanna pilti ja pähe tuli õline vilditükk. Kuidas seda ja kuhu kinnitada, no ei oska öelda. Tasuks proovida, kui abiks ei ole, saab eemaldada. Või siis aeg-ajalt pudelist tilgake õli. Ideaal oleks meditsiiniline tilguti panna.
(10-07-2016, 23:25 PM)Marko Kirjutas: Kuidas see asi tänapäeval, hooldusvabas maailmas, lahendatud on? Lattvikat on ju siiani müügil.
...
(15-07-2016, 18:41 PM)Raudpats Kirjutas: Pean oma varud üle vaatama, aga mul vist peaks olema mitu kasutamata rootsu , osad koos teradega. Eraldi terasid on kindlasti ehk 3-40 tk ja sõrgasid peaks kah olema. Ja siis vist oli kusagil üks kasutamata korpus koos uute sõrgadega. Kanna munakaid ka justkui nägin kusagil. Pean otsima. Kui on äkki kellelgi huvi.
(15-07-2016, 20:08 PM)Raudpats Kirjutas: Kiire tuhnimise tulemusena midagi leidsin. Rootsud on teises kohas ja praegu pilti teha ei saa. Ega täpselt ei mäleta mis niiduki küljest need pärit on, lattniiduk oli mul T40 taga ja mitte kõige pikema latiga. Mingi imelik HTZ kirjaga saapatalda meenutav kumer malmdetail ka samas kastis, ei oska seda kuhugi paigutada, pildilt jäi kahjuks välja. Sõrad on kahte tüüpi, ühed vist samasugused, nagu Toomasel, aga mõõtudelt nagu vist vahet ei ole.
http://album.ee/node/29542425/50355835
http://album.ee/node/29542427/50355835