[svenson]

Ma Jaan Tatika teemasse postitasin mõned youtube videod, kuidas veega sõitmine välja näeb:

http://www.youtube.com/watch?v=al9i2Mn46b4

http://www.youtube.com/watch?v=KM4zT3SUO7Y

http://www.youtube.com/watch?v=wtvZu8JQWHc

http://www.youtube.com/watch?v=ImGaraPrEo8

[taruvaras]

ETV-s oli kunagi hästi populaarne liiklussaade "Ringliiklus", mida juhtis R. Karemäe. Pea igas saates käsitleti liiklusprobleeme, mida RAI poolt käsitlesid härrad H. Rumvolt ja K. Vainola, liiklust õpetasid L. Koger ja V. Kermes. Tehnika poolepealt vastas aga televaatajate kirjade küsimustele hr. Kalju Aleksius. Meelde on jäänud ühest saatest, kus juba sel ajal lahati samuti vee doseerimist karburaatori juures läbi mingi abiseadme bensiinle. Õppejõud Aleksius vastas umbes nii, et seda on praktiseeritud, teatud hulga vee lisamine vähendab küttekulu küll ja annab natuke võimsustki. Kuid kas seda kokkuhoiuks saab lugeda, kui pikemaaaegsel vee lisamisel kütusesse on oksüdatsioon suurem, mootor lihtsalt roostetab läbi, täpsemalt silindri ja rõngaste töötavad pinnad kuluvad roostetamise tagajärjel. See oli tema tolleaegne väide!
Tänapäeval mootorid ehk juba vintskematest materjalidest, a kes teab...

[Killer666]

Yks tuttav vana rääkis oma heietusi s6javäes kuskil kauges venemaal.
Tema oli olnud mingi katsetaja v6i testija , Sai palju uue s6jatehnikaga jne koos olla.

A see selleks , tema rääkis , et olid kasutanud mingil s6javäeautol sellist systeemi: veepaak , sealt sis voolik mille otsas oli systlan6el , mis oli torgatud kuskile vaakumisse . Sealt sis ise oli imenud vett ja olevat kokkuhoidu ka olla märgata.

[ahtos]

Oli minu mosselgi veesüsteem,imes vaakumiga läbi düüsi Veekulu oli 3l 100le kildile.Eesmärk oli mootri töö parandamine. Kasutasin mitu aastat.Bensu kulust ei tea midagi, seda oli kodus kogu aeg vaadid täis (sõber oli nn pikaotsa mees zilli peal).Mootor oli seest puhas kui prlli kivi, roostest ei olnud küll jälge.Selle süsteemiga sai sõidetud üle 100000 km.

[via]

Vee lagunemisega ei ole asjal pistmist, liiataigi läheb veemolekuli laialilammutamisele samapalju energiat kui hiljem taasühinemisest saadakse.

Omal ajal oli see veelisamine kuum teema, aga ju siis polnud efekt piisavalt suur, või kaasnesid ebameeldivad kõrvalmõjud, näiteks õlikile hävinemine silindriseintel, vms...

[villis1]

Veesi peab enne põletamist kütusega emulgeeruma so moodustama ühtse segu (erinevad erikaalud) ja seejärelm kohe põletama (seists settib vesi välja). Efekt selles et põlemiskambrisse läheb emulsioon mis sealsel temeperatuuril täeindavalt pihustub, ehk siis vesi aurustudes pihustab laiali ka kütuse molekulid ja tõnäosus et iga kütuse põlevaine (loe süsiniku) aatom endale hapniku kaasaks leiab suurem. Keskkonnakaitseliselt aurustumine madaldab silindris põlemistemperatuuri ja selle võrra tekib vähem NOX-e ehk lämmastik oksiide. Lämmastikku aga sisldab tavaline õhk ca 78% ja hapnikku ainult 21,6%.
Kindalsti kasutada vaid destvett, muidu tekib klapi ja silindri pindadele katlakivi (vt teekannu põhja, mis seal on).

[41Degree]

Huvitav, mida pritsemootor väikese veesurtsu kohta öelda võiks, kui seda sisselaskekollektorisse manustada läbi peene düüsi, näiteks süstlaga? Lähevad andurid äkki lolliks või miskit? Aga kui ei lähe, siis võiks ju mõningateks otstarveteks panna ühe lisapihusti kollektori külge, mida saaks aeg-ajalt tööle rakendada (silindrite puhtuse ja ilusate väljalaskegaaside nimel)... Iseasi, kas keegi viitsib ja kas on mõtet, loomulikult.

Aga on äkki keegi pritsemootoriga ka sellist vigurit proovinud?

[villis1]

[quote=41Degree]
Huvitav, mida pritsemootor väikese veesurtsu kohta öelda võiks, kui seda sisselaskekollektorisse manustada läbi peene düüsi, näiteks süstlaga?
Kui enne pumpa ja pihusteid see segu korralikult emulgeerida ( desindegraatoriga) ei tohiks vahst midafi hullu juhtuda. Aga katsetusteks kindlasti mõni vanma põlvkonna mootor

[Raimond]

Mäletan noorpõlvest, et minugi isa oli sellest vee kasutamisest nakatunud. Mosse klaasipesu paagist pandi voolik, kollektori ja karburaatori vahelisse tihendisse puuriti auk ja sinna läks süstlanõel. Kütuse sääst, mahedam mootori hääl, väike võimsuse lisandumine olid
meeldivad kõrvalnähtused. Negatiivse poole pealt hirm, et vesi võis niriseda silindrisse, seguneda õliga või siis sootuks silindri täitudes vända, kepsu või kolvi lõhkuda.

Yks tuttav vana rääkis oma heietusi s6javäes kuskil kauges venemaal.
Tema oli olnud mingi katsetaja v6i testija , Sai palju uue s6jatehnikaga jne koos olla.

A see selleks , tema rääkis , et olid kasutanud mingil s6javäeautol sellist systeemi: veepaak , sealt sis voolik mille otsas oli systlan6el , mis oli torgatud kuskile vaakumisse . Sealt sis ise oli imenud vett ja olevat kokkuhoidu ka olla märgata.

[zxr]

Vee valamine karbussi ära proovitud.
Mootor võttis öli ,aga kolvirõngad polnud mitte kinni,vaid liiga kulunud.

[kalleb]

Tuttav sapikamees aastaid tagasi praktiseeris seda meetodit oma masinas. On selline leiutaja vend. Ehitas ka 5-nda käigu sapikale, lisas ohtrasti tulesid ja vilesid. Ise pole tehnikahuviline, seetõttu ei oska kommenteerida. Ilmselt kunagi ka ajakirjas Za Ruljom kajastatud. Meetodi eesmärgiks oli tavasõidukite puhul kütusesäästu saavutamine, seda Argo poolt loetletud protsesside kaudu. Vee hapnikuks ja vesinikuks lõhustamine temperatuuri abil ei ole niisama lihtne.

No see oli kindlasti Viidemanni  Natt, tal oli sapaka peal isegi telefoni numbrivalijast ( mehaaniline , kettaga) salalukk

[spitfire]

General Motors ladus ju vee sissepritset Oldsidele juba tehases peale, vist mingi 1962. Asja nimi oli Jetfire või midagi sarnast. Vesi oli 50/50 pooleks alkoholiga. Peamine põhjus miks seda kasutati oli detonatsiooni ellimineerimine turbo mootoril, kuna surveaste oli vist üle 10. 

Süsteem oli selline, kui vee paak tühjaks sai siis mingi andur kusagil rakendus ja piiras mootori võimsust, lülitades turbo sisteemist välja, et detonatsiooniga mootorit õhtale ei laseks. Aga kuna keskmine jänki on yle keskmise laisk siis paljud unustasid seda paaki täita ja sõideti tyhja paagiga, ehk siis ainult mingi 70% kone võimsust oli saadaval. Toodeti mingi 10 tuhhi ja 1963 loobuti. Millegi pärast mainitakse, et see sisteem põhjustas ka karboondeposiitide teket mootoris ??? See imesegu sisaldas ka midagi roostevastast ainet. 

62 aastal oli see lend kuule tehnoloogia: turbo + vee / alkoholi sissepritse !! Aparaat lendas sotini mingi 8 sekki.

[Aspelund]

Kaasajal kasutab sama süsteemi ühel oma mootoril BMW...

A.

[13piisab]

General Motors ladus ju vee sissepritset Oldsidele juba tehases peale, vist mingi 1962. Asja nimi oli Jetfire
...
62 aastal oli see lend kuule tehnoloogia: turbo + vee / alkoholi sissepritse !! Aparaat lendas sotini mingi 8 sekki.

huvitav masin tõesti. Pikemat juttu: https://blog.hemmings.com/index.php/2013...e-jetfire/

kiirendus siiski "0-60mph alla 9sek" ehk lõhnab sedamoodi, et "0-100kmh üle 9sek"
(mis on üle poole sajandi tagusele pereautole siiski ju pääris hea!)

[spitfire]

Jah BMW M4, võtab siis endale "maailma esimese" tiitli 62 aasta tehnoloogiale:


"The BMW M4 GTS is the first production road car to be fitted with an innovative and trailblazing water injection system."
http://www.m-power.com/_open/s/editorial.jsp?id=3375&lang=en

See illusioon luuakse siis sõnaühendi "water Injection" ehk siis vee sissepritse kaudu. Oldsi peal olnud systeem imes aga ise läbi kõrre vee karpasse vaakumiga, ehk siis "sissepritset" ei olnud ..?! ehk siis JOKK. Braavo BMW.

Huvitav oli selle Jetfire F85 edasine saatus. Aastal 65 pakkus GM omanikele tasuta nii turbo kui ka vee sissepritse eemaldamist. Enamus omanikke olevat selle diili vastu võtnud. Seega täna on see väga haruldane pill kui sisteem peal on.

American Beautys oli üks hiljuti müügis, ei taibanud vaadata kas oli turbo ja pritsungiga või ilma. See oli siis maailma esimene seeria tootmises olnud turbo. Kusjuures tootja oli Garrett.

[cyber]

Noh, veepritset sai juba Saab 99 Turbole tehasest külje. Pole see va BMW millegi seninägematuga hakkama saanud..

[aavu]

Karburaatori kaudu pisike kogus vett, seda katsetati peale sõda Leningradis. Pidi ökonoomiat andma. Nii rääkis isa. Rohkem täpsemalt ei tea.

[Janka]

Mul meenub kohe seltsimees Dudõšev.