26-08-2016, 10:11 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 26-08-2016, 16:45 PM ja muutjaks oli pen.skar.)
Siingi aeg edasi läinud- oma kurtmisega mitu postitust hiljaks jäänud.
No mida sa hing teed. Ega ei saa Põhja-Korea moodi kapseldunud riik ka olla. Muutunud oleme tõesti. Õhtul vilja kuivatades minnes õues e küla vahele praegu täielik vaikus. Ei tüdrukute kilkeid, punnvõrri pirinat. Need, keda omal ajal viljamägedelt liugu laskmast koju manitsesin, on suureks saanud. Nende lapsed losutavad sohval, nutikad peos, vahest karistuseks kupatatakse õue.
Hommikul kuue-kaheksa vahel missugused sõiduautovoorid ühe inimesega (just naisterahvad) sees Viljandi poole lippavad(olen 30 km Viljandist)ja õhtul tagasi. Ametnikud, õmblejad, kassapidajad. Varem-hiljem renditakse isakodu maadega lihaveise kasvatajale ja ise linna korterisse. Lähikonnas mitu talu, kus toimetavad vennad-vanapoisid- kauaks neid ilma naishingeta majas.
Mu tööandjal lapsi-lapselapsi 15 ringis, kuid kohapärijat saa neist kellegist. Ikka aastas kümme-viisteist hektarit põldu käest ära- mida sa ikka rabad ja Priaga sekeldad. Tehnika on hea, saab peaaegu üksi hakkama. Seeaasta noor sugulane Tallinnast sai siit 7 hektarit maad ja proovib astelpajuistandust rajada nädalavahetuseti. Aga kisub ka sedamoodi, et ostab Leedu odava marja ja pressib Pollis mahlaks. Pole siin hooajatöödeks inimesi võtta.
Ostsin korra pudeli talupiima. Ega rohkem ei osta- olen ka aasta lüpsjana töötanud ja tean mis vahe kannusselüpsi ja torusselüpsi piima mekil. Ju ta seal Kärinä külas liiga palju laudaõhuga kokku sai.
Nisu kuivatatud, suviraps valmib, tegin 300 km tsiklitiiru Maanteemuuseumini. Kassiratta- Kanepi vahel palju turismitalusid. Ilmselt põllumajanduse jätnud, aga kas see teenindaminegi veepeal hoiab? Mind sisse keerama küll ei ärgitanud. Eestimaa nii väike, et hämaraks ikka koju jõuab. Rõngust paar pätsi imehead ahjusooja leiba omale ja naabrile sadulapauna.
Naabripoiss aastaid Iirimaal farmis tööl, võttis pruudigi sinna kaasa. Nüüd septembri keskele rentis pulmadeks siin mõisa ja läheb pärast jälle. Toetab isa-ema väiketalupidamistki, kui neil kitsas käes .
No mida sa hing teed. Ega ei saa Põhja-Korea moodi kapseldunud riik ka olla. Muutunud oleme tõesti. Õhtul vilja kuivatades minnes õues e küla vahele praegu täielik vaikus. Ei tüdrukute kilkeid, punnvõrri pirinat. Need, keda omal ajal viljamägedelt liugu laskmast koju manitsesin, on suureks saanud. Nende lapsed losutavad sohval, nutikad peos, vahest karistuseks kupatatakse õue.
Hommikul kuue-kaheksa vahel missugused sõiduautovoorid ühe inimesega (just naisterahvad) sees Viljandi poole lippavad(olen 30 km Viljandist)ja õhtul tagasi. Ametnikud, õmblejad, kassapidajad. Varem-hiljem renditakse isakodu maadega lihaveise kasvatajale ja ise linna korterisse. Lähikonnas mitu talu, kus toimetavad vennad-vanapoisid- kauaks neid ilma naishingeta majas.
Mu tööandjal lapsi-lapselapsi 15 ringis, kuid kohapärijat saa neist kellegist. Ikka aastas kümme-viisteist hektarit põldu käest ära- mida sa ikka rabad ja Priaga sekeldad. Tehnika on hea, saab peaaegu üksi hakkama. Seeaasta noor sugulane Tallinnast sai siit 7 hektarit maad ja proovib astelpajuistandust rajada nädalavahetuseti. Aga kisub ka sedamoodi, et ostab Leedu odava marja ja pressib Pollis mahlaks. Pole siin hooajatöödeks inimesi võtta.
Ostsin korra pudeli talupiima. Ega rohkem ei osta- olen ka aasta lüpsjana töötanud ja tean mis vahe kannusselüpsi ja torusselüpsi piima mekil. Ju ta seal Kärinä külas liiga palju laudaõhuga kokku sai.
Nisu kuivatatud, suviraps valmib, tegin 300 km tsiklitiiru Maanteemuuseumini. Kassiratta- Kanepi vahel palju turismitalusid. Ilmselt põllumajanduse jätnud, aga kas see teenindaminegi veepeal hoiab? Mind sisse keerama küll ei ärgitanud. Eestimaa nii väike, et hämaraks ikka koju jõuab. Rõngust paar pätsi imehead ahjusooja leiba omale ja naabrile sadulapauna.
Naabripoiss aastaid Iirimaal farmis tööl, võttis pruudigi sinna kaasa. Nüüd septembri keskele rentis pulmadeks siin mõisa ja läheb pärast jälle. Toetab isa-ema väiketalupidamistki, kui neil kitsas käes .