Meenutusi 29. aasta tagant, 02.03.1988
Pildil tänases mõistes
varjupaiga eksponaat nr 183
Ei ole mind erilise kunstiandega õnnistatud
Ärge paari asja vaadake: numbrite vahel kriipsu polnud, ikka valge 77 70 EAO (minu käest see number vist lendu läkski? Kuskil vaieldi, et kas must või valge.) Ja buss polnud muidugi valge ka. Tol ajal oli ta veel tehasetoonides, ülevalt tumepunane, alt valge, aga mingeid värviparandusi oli juba tehtud küll.
Nagu pildiltki näha, oli tegemist teatri külastusega Tartus. See juht, kes temaga pidevalt opereeris, ei saanud tulla. Sõitma tuli teine mees. Ei teagi, kas ei vahetatud omavahel infot, või näitas kell armatuuris valesti, aga tagasiteel sai kuskil Mooste kandis, keset kõige paksemat karulaant kütus otsa
Egas midagi, bussijuht vantsis Moostesse, kollitas sealse majandi öövahti. Kutsus Värskast välja päästekomando. Kui mälu ei peta, saabus ekipaaž innovatiivautoga VAZ 2108. Siis kallati küte paaki, pumbati üles, ja sõit võis jätkuda. Lõpp hea, kõik hea