sõjatehnika

Tsitaat:Niimoodi kirjutas: vana
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ee...id=4582379


Kas tegu võis olla BRC PTS-M -iga, äkki teab keegi täpsemalt.

Tere, jah mina tean juhuslikult.
See õnnetu oli tõepoolest üks neist BCR-i kaudu ostetud masinatest.
Btw, neil peletistel on peal sama mootor, mis oli T34 tankidel, ja eelmise aasta lõpupoole sai Kohilas (tehases kes neid tegelikult müüb) uue mootori peale ka siinsamas foorumis mainitud Lagedi muuseumi siiani tühja kerega seisnud tank. Nii et ärge rääkige et mõttetud masinad Toungue

Vasta

trabandiga ei saa sõda võita??? :lol
Vasta

Endise kaitseväe vesilennukid
http://www.pilt.ee/photo/25601/391142/

Kas me sellist Eestit tahtsimegi?
Vasta

lerenforti lehte uuendatud, minu lingi all mingi roostes õhudessantnikute kiivrikäkk.
Asi mille kohta infi otsin, teisel lehel, nime all \" Panzer IV Auskampfwagen H/J \"
Vasta

Seda Trabanti tehti täiesti seerialiselt,kui jagati peaaegu ainult NVA-le ja muudele Ida-Saksa ametiasutustele.Kutsuti Trabant 601 Tramp,rahvasuus ka Trabant Kübel.DDRis olevat maastikuautosid (k.a.Niva!) jagatud ainult armeele,põllu-ja metsameestele ning uraanirikastuskombinaadile \"Wismut\".



Tsitaat:Niimoodi kirjutas: unicman
trabandiga ei saa sõda võita??? :lol
Vasta

Tere,
Vikerraadio kodulehel on väljas nii \"Kirjutamata memuaare\" kui \"Sõduritunni\" arhiivid. Ehk pakub huvi, eriti esimene.
B.
Vasta

üks kord rääkis mu vanaisa et kõpu tippumetsades kuskil on vene tank t-34,tema üks tutav käis seal seene ja leidiski selle tangi.See tank on ikka veel kuskil kõpu tippmesades sest seada ei sa ju kätte puud ümber ringi ja tank kaalub ju väga paliu
Vasta

Teab keegi mis marki püstoliga on tegu, lisasin ka joonise selle käepidemel olevast märgist, asi käib keskelt pooleks (revolver, 5lasku).
Vasta

Neid (Kõpu metsa) tankide lugusid ma eriti ei usu. Eesti on ikkagi pindlalt vägagi väike, et siin oleks alasid, kuhu inimese jalg väga harva satub. Nt metsad kuulusid Vene ajal kas riigile (metskonnad, suured massiivid) ja kolhoosidele/sovhoosidele ja neil kõigil olid omad metsavahid ja haldajad, kes olid reeglina oma valdused läbi käinud. Soode/rabade korral veel loodusuurijad.

Ja kui tõesti midagi oleks kusagile sõjast vedelema jäänud ja nähtav (st pole vee all, sohu uppunud vms), siis ma usun, et inff selle kohta oleks Vene ajal laialt levinud ja 1950-70tel aastatel oleks see nagunii sealt kadunud. Või kui oleks olnud raskusi kättesaamisega, siis oleks inff laialt levinud kui mälestusmärgist. Eriti viimaste 10 aasta jooksul, mil siseturism plahvatuslikult kasvanud.

Venega on lugu teisiti - territoorium hiigelsuur, asustus hõre ja teid pole. Nt Vlassovi armee purukslöömise järel Novgorodi lähistel keelas Stalin nende laipu matta ja nende tehnikat kasutada. Ja kola jäigi soode vahele vedelema aastakümneteks... vähemalt osa sõidukijäänuseid viidi sealt 1970-90tel aastatel ära vanatehnikahuviliste poolt.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta

Maasügavuses võib tõesti alles olla. Maa peale neid 1950-70te aastate tegevusena neid reeglina ei jäänud.

Aga üks maa peal liikumiseks konstrueerit liikur vajub maasügavusse vaid tüma maa korral ehk siis vaid soos-rabas.
Rabasügavuses võib ta küll säilida, aga asja kurvem pool seisneb faktis, et sealt ei saa teda reeglina ka kätte st ta jääb sinna veel pikkadeks sajanditeks/aastatuhandeteks.

Ainus reaalne võimalus sohu vajunud tanki vm suurekaalulist vehiiklit kätte saada on soo ta ümber ära kuivendada ning siis turvast ümber ära kaevates teha isendini ulatuv siht kõva aluspinnani. Siis saab mööda seda isendi lõpuks eemale ehk välja tarida. Nimetet variant on aga meeleltult ressursimahukas ning reeglina looduskaitsjate poolt välistatud - inimpuutumata märgalad on meie suurem rahvuslik väärtus kui üks militaarisend. Kuivendada saab ju teatavasti ka suurt ala korraga, ehk üks tõsine kuivenduskraav mõjutab suurt soo-/rabaala.

Kõik muud väljasikutamisvariandid nurjuvad kindla toetuspunkti puudumise tõttu. Seda küll ühe erandiga - kui tankihaua vahetus läheduses (trossipikkuse ulatuses) on kõva aluspõhjaga maalapike. Ja ka siis on see ettevõtmine tihti problemaatiline suure töömahu ning looduse totaalse segimudramise tõttu. Me kõik teame, et selle palju kergem Ida-Virumaa variant - soo asemel järv - nõudis tohutu tehnika väljaajamist ning tulemuseks oli totaalne kära pinnase segikeeramise tõttu.

Ilus unistus oleks leida erandit eelmainit olukorrast aga kaine mõistus seda hüpoteesi eriti ei toeta.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta

aga kui ehitatakse maju sinna kus on näiteks vesiliiv , sel juhul külutatakase ümbrus ära ja saab kaevata ilma sissevajumata ka kõige eba stabiilsemat pinnast, kas siis sood ei saa selles piirkonnas külmutada.
Vasta

Mina tean, et ühe tanki tõmbasid vanatehnikamehed Kurtna konnjärvest välja, ja tegu on T34-ga. Praegust asukohta tean ka, aga ei avalda aga võin öelda, et mehed siblivad selle ümber vabal ajal.Pilt ka: http://community.webshots.com/s/image7/0...VZv_ph.jpg .

Üks on veel enne Narva-Jõesuud mälestusmärgiks postamendil (vist T34 ka).
Kunagi oli üks ka Võrus, aga see toodi sealt alla ja mingi sommi viis EMEX-isse.

Teab keegi veel öelda, kus NSV ajal oli tanke postamendil?
Vasta

Regardman Kirjutas:Teab keegi veel öelda, kus NSV ajal oli tanke postamendil?

Üks seisis Sindi lähedal tee ääres.


Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta

Nn \"postitankidega\" oli see häda, et need ei olnud reeglina \"ehtsad\". Palju tehnikat oli puudu ja luugid ei käinudki lahti jne jne. Ehk siis tegemist ei olnud mitte lahinguis kuulsust kogunud isenditega, vaid söjatööstuse poolt toodetud spetsiaalsete eksponaatidega, mis välimuselt (ja ka mõnelt tehniliselt detaililt) olid identsed päris-tankiga.

Miks - ei tea. Võib vaid aimata, et mõned kagebeelased ja geeärruulased nägid õudusunenägusid, kus mingi \"bandiitide\" rühm öösiti postamendi otsas seisva isendi töökorda seab ja siis sellega sealt maha sõidab mingit objekti vallutama Wink Paras paranoia valitses ju külma sõja ajal teatud asutusis.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta

Sindi, Emajõe ääres, Narva jõe ääres (olemas veel praegugi), Võrus oli vist üks ja Valgas ka (esimene neist sõitis ise kohale 1979, see lasti millalgi 80-ndate lõpus õhku, sinna toodi uus, ilma mootorita asemele). Valga õhku lastud tankist peaks mul üks soomusetükk olema.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

Mul sugulasel on Pranglis 2MS ajal allasadanud lennuki mootori hoovi peal. Kui õieti mäletan, siis on Saksa Junkersi mootor, aga võin ka eksida. Igatahes tähtmootor on, karter on terasest või malmist ja silindrid on alumiinum, malmhülssidega. Samuti on tal lennuki tükke.
Lisaks olen näinud seal vähemalt kahte eestiaegset paadimootorit koos käigukastiga vedelemas. Ühel on mõra sees külje peal, teine tundub ühes tükis olevat. Püüan tulevikus pilte teha ka.
Vasta

Müün vene sõjaväe miiniotsija : kokkukäiv saba aparaat ise on pakitud alumiinium konteinerisse seisukord hea.
Hind on 1500 eeki.
Vasta

Kes otsib, see leiab. Midagi meie Eestimaal siiski veel vedeleb: http://www.hot.ee/legendiotsija/ugandi_tamsa.html

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

Mul tuleb meelde seoses selle teemaga, et minu maakodu lähedal Pärnu jaagupis olevat pärast sõda mingi sõjalennuk alla kukkunud, egas tast miskit erilist alles jäänd, aga minu vanaonu olevat käinud sealt lennuki klaasi korjamas ja üks 10 cm diameetriga tükike on veel alleski, see mingi 2 senti paks klaas ja julma tugev ja siis oli seal veel ka mingi revolver olnud ,mis laste käes mängides ära kadunud, ise sõitsin ka üks suvi jalgrattaga sinna kohta kus see lennuk alla sadas ja ma elidsin sealt suure kaevamisega aint läbiroostetand ja kägardund plekitüki. Ja kui minu vanaisa olevat veel noor oli Tartu absoluutselt kõiksuguse sõjatehnika jäänuseid täis, aga kõik mis leidsid tuli üle anda ja see kraam sulatai üles.
Vasta

Siin on müüa üks fotoalbum, kus pildid ka sõjatehnikast:
http://www.osta.ee/index.php?fuseaction=...&id=147564
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne