[v6sa]

...
Aga teisipidi tähendab vana malli fiksvõrgu toimimashoidmine päris kena kopikat kulu Teliale.
...

 Mis kuradi kulu? Süsteemid olid ju väljaehitatud ja töötasid.
...

Ma ei ole nüanssidega kursis, aga kunagise Elioni Saku tehnikud küll oigasid, et vanad jaamad on sent surmale võlgu ja need polnevatki olnud veel kõige hullemad isendid. Meie asutusel oli oma keskjaam ja neli väljuvat liini. Ning Elioni tehnik sai meil tihti külas käia, kuna meie vanaraud keeldus alatihti uuema digikeskjaamaga suhtlemast. No peatselt tegi äike koostöös Elektrileviga sellele suitsuse lõpu ja IP-telefonid tulidki.

Kusjuures olles nüüd kolm aastat neid pruukinud, siis ei  oska kurta. Alati on välja helistada saanud, alati on kuulnud. A ju mul siis lihtsalt on vedanud. Mis seletab halva lotovõidusaagi, eksole...

Keegi süsteemi tegelikult tundev võiks seda keskjaamade utiliseerumise väidet ümber lükata või kinnitada...

Sama vase peal käib ju ka enamus netiliiklusest. Iseasi, kui hästi interneedus ja lihtne telefon samasse kaablisse ära mahuvad...

[linnuke]

...
Aga teisipidi tähendab vana malli fiksvõrgu toimimashoidmine päris kena kopikat kulu Teliale.
...

 Mis kuradi kulu? Süsteemid olid ju väljaehitatud ja töötasid.
...

Ma ei ole nüanssidega kursis, aga kunagise Elioni Saku tehnikud küll oigasid, et vanad jaamad on sent surmale võlgu ja need polnevatki olnud veel kõige hullemad isendid. Meie asutusel oli oma keskjaam ja neli väljuvat liini. Ning Elioni tehnik sai meil tihti külas käia, kuna meie vanaraud keeldus alatihti uuema digikeskjaamaga suhtlemast. No peatselt tegi äike koostöös Elektrileviga sellele suitsuse lõpu ja IP-telefonid tulidki.

Kusjuures olles nüüd kolm aastat neid pruukinud, siis ei  oska kurta. Alati on välja helistada saanud, alati on kuulnud. A ju mul siis lihtsalt on vedanud. Mis seletab halva lotovõidusaagi, eksole...

Keegi süsteemi tegelikult tundev võiks seda keskjaamade utiliseerumise väidet ümber lükata või kinnitada...

Sama vase peal käib ju ka enamus netiliiklusest. Iseasi, kui hästi interneedus ja lihtne telefon samasse kaablisse ära mahuvad...

Netiliiklus ehk rohkem läbi klaasi.(mitte pooliku  )

[viplala]

Sama vase peal käib ju ka enamus netiliiklusest. Iseasi, kui hästi interneedus ja lihtne telefon samasse kaablisse ära mahuvad...

Mul siin on mitme sooneline vaskkaabel neti liikluse jaoks. Kunagi sai isegi elioni teleka ja neti korraga sisse, nett alla 20mb. Siis vahepeal tulid uued reeglid ja kuna telia vahejaam on 5m kaugemal minu majast kui olla tohiks, siis ametlikult saab ainult 1mb netti ja telekast pean suu puhtaks pühkima. 5m on nn alajaam majast kaugemal kui olla tohiks . Aknast vaadates läheb see uus valguskaabel mõnekümne meetri kauguselt mööda (just kaevati maasse) Aga mina sellest osa ei saa, kui soovi on siis palun...6000 euri vaja välja köhida ja siis vist saab, rõhk sõnal vist. Tegelikult ei saa keegi siinsetest seda kiirust. Valguskaabel läheb kümneid kilomeetreid läbi asulate otse mingi kõnefirma masti. Niipalju siis riiklikult rahastatud projektist kodanike hüvanguks.

[kass]

Ka seda teemat olen huviga jälginud, aru mitte midagi saanud ei ole nagu tavaliselt!   Nüüd tekkis helgem mometm, kasutan kohe ära... mulle majasse tuleb "kõik see asi" läbi nõuka aegse 2-soonelise telefonikaabli PPRM (kui vana mälu ei peta), Elioni või Telia või misiganes tehnik arvas, et see on üldse üle prahi, las olla edasi.
Keda siin uskuda, kõik on targad, kõigil isiklik kogemus ja kaemus, üks räägib üht ja teine vastupidist?   Või polegi tähtis ja tõde ei olegi olemas või on küll aga väga subjektiivne?
Ilus vabateema teema! Mitte, et mul memmele vaev makstud oleks, paraku jäigi maksmata ja viimane võimalus olekski olnud midagi teha ..ah,  las olla peale, arutage aga edasi...
Mälu pettiski, käisin vahepeal pesemas ja tuli meelde, et see kaabel on pigem PRPPM, muidugivahet pole selles filosoofilises arutelus, olgu või KPSS või SSSR...

[v6sa]

Netiliiklus ehk rohkem läbi klaasi.(mitte pooliku  )

Võib-olla kusagil on ka. Aga siinkandis on jaotusvõrk majadesse ikka vask. Kiudoptika on mastide vahel.

Kassile tuppa paistev nõukaaegne vask on hää küll, kuniks isolatsioon ää ikaldub. Nii rääkisid endise Elioni poisid, kui neid tihemini kohatud sai.

[aavu]

Mul on kuri kahtlus, et riigi valmisolekut eriolukordadeks on väga tugevalt ja jäädavalt kahjustatud. Nimelt tavatelefoni üleriigilist võrku ei saanud häkkerid ühe näpuliigutusega halvata. Kolme moblaoperaatorit küll. Kui sinna liita politsei, pääste, piirivalve, tolli, e-valitsuse ja veel paljud süsteemid, mis ainult levis töötavad jne. Ei kujuta ettegi mis juhtub. Varsti pole enam ühtki paberkandjal kaarti ka, et maastikul orienteeruda. Keelatakse kindlasti ära, sest muidu ei harju inimene nutiseadmega. Nagu telefonid. Kaitseväel vist esialgu lubatakse üle 3 km leviga sideks raadiojaamad. Aga kauaks?

[v6sa]

Jajah, viimane aeg on haarata valge lina ümber ja hakata surnuaia poole roomama  

Politsei ja riigikaitse peaks ikka eraldi võrgus olema. Või vähemalt on sellest rääkinud Suured Poisid milnetis.

Kas austet Aavu oskab ehk põhjendada oma kindlat veendumust, et fiksvõrku pole võimalik halvata? Ning mille alusel ta väidab, et praegused kolm pakkujat (Telia, Elisa, Tele2) on ühe klõpsuga mahatõmmatavad? Ma ei tunne sidevõrkude suguelu nüansse, kuid enamasti on säärased süsteemid veidi paremini turvatud, kui keskmine firmakoduleht... Ning minule teadaolevalt saavad nende kolme võrgud "ametlikult" kokku alles TIX lüüsis. Ehk kõik korraga saaks kõige lihtsamalt maha võtta läbi Narva lülituskilbi (või Eleringi juhtimiskeskuse paneeli). Väidetavalt nad küll aeg-ajalt kanaleid üksteiselt laenavad. Hää meelega loeks ka selle kohta mõne teadjama selgitust.

Ma ei tea, mitmele "üheksale" vastavaks  on Telia võrk ehitatud, kuid riigilaiust tõrget ei mäleta. Kohalikke on pea iga nädal.  2011 või 12 oli küll kodanikele pea pool päeva maas riigi välisühendus, kuna kukkus TLLIX ja varu oli hoolduses, kuid riigisisene liiklus jäi toimima. See oli päris räme ämber tegelikult. Ja selle peale tekitati lisaühendus. Aga see on nett, kiirabi kutsumiseks pole välisühendust vaja.

[taavi]

kes hooldab neid ürgvanu seadmeid, mis on vanainimestele tuttavad? Need on ju robustsed elektromehhaanilised kolakad. Vigade sagedus  on kordades suurem ja keerukam kui tänapäevastel süsteemidel.

aga kui eestis veel mõned vanainimesed on jäänud, siis otsige üles sõjaaegsed TAI-43 telefonid. Neid ei saa maha tappa, kui just füüsiliselt kaabli kallale ei lähe ja kui on rohkem kui 2 kõnelejat, siis küla kõige aktiivsema uue tehnoloogia vastase juurde seadke sisse keskjaam. siis pole muret et sügisõhtud on pimedad ja igavad.

[kalleb]

Mul oli siin vahepeal üks ports tsehhoslovakkia välitelefone TP-25, sellised ürged vändaga isendid

Üks tuttav jahimees ostis paar tükki ja välikaablit ka ikka juurde , natukese aja pärast tuli neid juurde võtma

Uurisn et kuidas toimivad ja miks juurde on vaja

Selle peale kostis et oli liini naabrimehele sisse vedanud , pidi nii hea olema täiesti tasuta rääkida - nii nagu vene ajal ...

Ja need teised võttis järgmiste naabrite jaoks kes ka tahtsid tasuta telefonikõnesid

Eks varsti peab kommutaatori juurde muretsema

[aavu]

Uus peaks ikka parem olema, mitte halvem eelmisest. Minu silmis ei asenda telefoni ükski mobiil- või nutitelefon, sest neis on rauda vähe. Raua kallale saab näpitsatega, tarkvara kallale viirusega. Viirus levib millisekunditega, näpitsatega üleriigilise segaduse tekitamine võtab kõvasti aega. Nii lihtne ongi loogika.
Tänases lehes: http://www.ohtuleht.ee/773137/janno-reil...rengupidur

Moonutatud majandusstruktuur

Maksutulude kaotus on siiski väiksem pool hädast – ka uus valitsus püüab rikastelt (välis)firmadelt kasseerimata maksud sisse nõuda vaestelt Eesti tarbijailt. Ebardlik ettevõtte tulumaksusüsteem on vohama pannud rämpskapitali valdkondades, millel pole jätkusuutlikku majandusarengut toetavat mõju. Väliskapital tuli Eestisse siseturgu teenindavaid tegevusvaldkondi (pangandus, kaubandus jms) üle võtma, mitte konkurentsivõimelist innovaatilist eksportkaupa tootma. Tööstusse on tulnud ainult ca 15% välisinvesteeringutest, sellestki suur osa siseturgu teenindama (nt toiduainetetööstusse). Eesti võib jõuda kaubanduspindade hulgalt inimese kohta viie rikkama riigi tasemele, majandusarengule on see aga veskikiviks kaelas ja majanduskasv on loomulikult kängunud.

Eks side ettevõtted ole ka võõraste käes ja nemad juba teavad mis minule ja minu riigile hea on.

[Marko]

Palusin tuttavalt võrguarhitektilt sellele vaidlusele kommentaari, siin see on:

See välisühenduse värk sai neil ära parandatud tõesti ning lisaks on aastaid juba livideeritud see TIX juures kokku saamine uute maaühenduste kaudu. Enam ei ole võimalik kogu riigi võrku pikali tõmmata tehes kolme Sõle tänava kaevu lõke, mis varasemalt oli võimalik. Teliaj Elisa ja Tele2 on jaosvõrgu pakkujad. Mõned aastatd tagasi ei olnud Tele2'l isegi oma võrku, et eestist välja pääseda, nüüd nad ostsid endale selle. Anyway, see et Delfi ja/või Postimees maha käib ei tähenda, et kohe on terve riik pime
IPtelefonide koha pealt pean siiski su kaasfoorumlastega nõustuma. Iidne asi nimega FAX ei käi lihtsalt üle IP, tee või tina. juba 14 aastat üritanud seda tööle saada aga töötab väga pooletoobiselt. Liftide väljahelistamise süsteemid ja valvesüsteemid on samasugused. Need on samasugused. Eks seal ole viga ka selles, et süsteem ei ole disainitud "uueks" asjaks vaid hetkel kasutatakse nö üleminekutehnoloogiaid ja vahejubinaid, mis üksteisele tõlgivad uut vanaks ja vana uueks ja sealt tekivad igasugu anomaaliad.
 Fax jääb selle suremiseni nssima
Süsteemi väljaehituse vabandus on ka naeruväärne. Praegused optikaliinid vajavad ikka kordades vähem hoolduskulusid ja on tugevalt töökindlamad kui vana vasevõrk. Vasevõrgu ülevalhoidmine on päris räme rahakulu tegelt.
 vana süsteemi eelis oli jah see, et vool telefoni jaoks tuli keskjaamast
 aga nii vanameelne olen küll, et endiselt arva, et traadiga internet, olgu või 1Mbps üle ADSL'i on parem kui raadioteel.

Materjal on toimetamata, ega me seal skypes eriti tähelepanu pööra õigekeelele.

[v6sa]

Kas saaks toimetamata kommentaare ka selle kohta, kui amortiseerunud olid senised keskjaamad? Et kas üleminek digile oli lihtsalt "tiigrihüpe" mugavuse pärast või oli reaalne raud väsimas?

Vaskliine vast enam ei varastata ja olemasolevad toimivad veel kaua. Või?

Sideettevõtete kasumi teema on omaette konnasilm. Selle peale võiks natuke talluda küll.

[Marko]

Saab ikka.


 Vaske varastatakse sitaks
 isegi optikat varastatakse praegu vase pähe

 eelmine nädal pandi üks kaevutäis jälle turki
 saadi 24 kiudu vaske ja sama plju või rohkemgi optikat.
 Telial on suisa oma monitooringusüsteem, mis tuvastab ära, kui kuskilt kaevude vahelt on vask huugama pandud
 või noh, vähemalt testversioonis oli olemas, kuna seal ei tööta, siis ei tea, kas ka reaalselt kasutusel on.
 eks neil on omad süsteemid välja töötatud kuidas seda müüa
riiulifirma tipus ilmselt el tööde litsensiga või muud taolist
 Peab tõdema, et vargad on targemaks läinud ja enam väga ei viruta optikat vase pähe, mõni aasta tagasi said nad küll lõkkes põletades aind kägara plastmassi endale
aga jah, kus vask maas, pimedam nurk, sealt seda virutatakse.
 Keskjaamade amortisatsioon on juba puhtalt nende ruumikasutus. Tehnikast ei hakka rääkimagi, igasugune elektroonika väsib lõpuks ja kui sul on valida, kas selle töö teeb ära 10x10 meetrit ruumi kasutav XX kW rööviv erinevatest metallidest koosnev monstrum või 2U'd kõrge ning 40cm sügav karbikene, millel jadasid rohkem sees kui inimajul neuroneid ning võtab 120W voolu, siis juba majanduslikult on näha vahet

 Vanad telefonimehed teavad kindlasti paremini rääkida, kui palju neil seal jaamades piiritust kulus kontaktide puhastamiseks ja liinikvaliteedi säilitamiseks, parandamiseks. Hea näide oleks siinkohal võtta üks kolme trepikojaga kolmekordne maja, mil 6 korterit trepikojas.  Mitu vasepaari läheb vaja, et kõikidesse tubadesse Telefon ja Internet viia? Lihtne matemaatika ütleb, et 3x3x2 ehk siis 18 paari. Majja viime 24 kiulise, et varusse ka jääks, rotid närivad läbi, mädaneb maa sees ja muud hädad. Kilomeeter seda ühte soolikat. Põllu peal pole kunagi 1 maja, neid on seal ikka 2 - 20, korrutame veel ja siis võtame summa kokku. Optika meeter maksab sama palju kui CAT5 kaabli oma ehk on tunduvalt odavam kui see 24 kiuline. Lisaks läheb majja ainult 1 või 2 kiudu olenevalt tehnoloogiast mis kasutusel. Majasiseselt oleneb nüüd jällegi tehnikast, et kas pannakse üks aktiivseade sinna seda internetti lajali jagama või tuuakse lausa tuppa sulle see optika sisse. 
Kortermajade puhul on eelis ilmselgelt nähtav. Rääkides nüüd maakohtades olevatest asjadest, siis on asi natukene laialivalguvam. Telefoni postide elus hoidmine on kallis, liini elus hoidmine, mis on igale äikselisemale ilmale vastuvõtlik tänu oma vasesisaldusele samuti. Kallis asendada optikaga, odavam on elus hoida kuniks inimesed ise loobuvad ja liin välja sureb. Aga keskelt, kus laiali läheb kõik on kokkuhoid olemas ülalpool nimetatud põhjuste tõttu. Puhtalt voolu kokkuhoiuga tasub keskelt iidse asja minema viskamine aastaga ära. Kuutasu ju seetõttu pole muutunud, et asju uuendatakse. Ja tegu pole sul mingite 100€ maksvate asjadega. Üks korralikum keskseade võib seal 100k+ maksta. Kasum korraks väheneb aga 5 aastaku plaanis on see savi. Numbrid on muidugi ääretult ümmarguselt kirjutatud ja norimiskohti leiab igast lausest. Kes tahab Don Quijote olla, olgu edasi aga omaette, sest selle vastu ei saa mitte kuidagi, võib proovida Sõle 14 maja ees vana telefonitoru käes protesteerida, äkki tuuakse turule sisemise akuga ruuterid kah lisaks sisemise akuga telefonidele

[tõnn]

Nokia 5110-ga saab juba praegu ainult ussi mängida sest võrguga need enam ei ühildu juba üle aasta vist.... Eks sama teed lähevad ka varsti 3310-ned jms uunikud.  
Muidu oli hea küll vahepeal nostalgiat teha ja 5110ga mõned kõned võtta kuid nüüd võib neid vaid tõkiskingaks kasutada...

Millel see väide põhineb?
Kasutan 5110 iga päev ja siiamaani pole küll mingeid probleeme olnud,  nii Tallinnas, Tartus kui ka Jõhvis.

[aavu]

Liin tundub vasetatud teras olema või noh see mida vene aja lõpus ja veidi hiljem pandi. Pildil must pealmine. Sealt ca 10m telefoni juhet ja INTENO, arvutisse 1,5m ja telekasse ligi 10m CAT-5 vist oli selle 8-soonelise nimi.

[kolentin]

Liin tundub vasetatud teras olema või noh see mida vene aja lõpus ja veidi hiljem pandi. Pildil must pealmine. Sealt ca 10m telefoni juhet ja INTENO, arvutisse 1,5m ja telekasse ligi 10m CAT-5 vist oli selle 8-soonelise nimi.

See must on MU, õhku riputamiseks mõeldud kaabel, seepärast seal ka teras sees on. Vene PRPPM venis välja kui soolikas õhkutõmmatuna, aga isolatsioon oli hoopis parem. MU-l ainult ühekordne isoll, mis väga kergesti rebeneb, PRPPMi toodeti mitut varianti -0,8-1,2 mm soonega ja isoll kahekihiline, seest valge, väljast must. Ainuke häda, et närilistele maitses hirmsasti..

Mis puutub võrguühenduste kasutamisse vanadel kaabelliinidel, siis põhiline takistus on keerupaari puudumine ehk sumbuvus. Näiteks ADSL on vabalt võimeline jooksma sellisel liinil, millel analoogtelefon ei toimi ehk mille isolatsioonitakistus on alla 20 kiloomi. Sõltub muidugi liini pikkusest ka.
Ise olen pannud ADSLi jooksma ka 7km kaabelliinil ja 3-4 Mbit tuli läbi küll. Lihtsalt sidefirmal on kohustus tagada teatud kvaliteet ja kui on kahtlusi, siis jäetakse asi katki, sest keegi ei taha pärast pretensioonidega tegeleda.

Kui on tahtmist saada netiühendus kaugemale, kui võrguettevõte kvaliteedinõuded lubavad, siis võib ju alati teha liitumispunkti viimasesse nende poolt aktsepteeritavasse kohta ja edasine jääb juba lõpptarbija mureks. Probleemi korral tuleb tehnik sinnasamma liitumispunkti ja demonstreerib, et seal asi toimib (või ei toimi) ja ülejäänuga peab juba klient ise tegelema. Asi eeldab muidugi seda, et klient ise on keskmisest teadlikum tarbija (või omab mõnd pädevamat sõpra-tuttavat).
Vähemalt vanasti sai nii tehtud ja ka mul endal samamoodi nett toimetab juba 10 aastat.

[Raivo]

Nokia 5110-ga saab juba praegu ainult ussi mängida sest võrguga need enam ei ühildu juba üle aasta vist.... Eks sama teed lähevad ka varsti 3310-ned jms uunikud.  
Muidu oli hea küll vahepeal nostalgiat teha ja 5110ga mõned kõned võtta kuid nüüd võib neid vaid tõkiskingaks kasutada...

Millel see väide põhineb?
Kasutan 5110 iga päev ja siiamaani pole küll mingeid probleeme olnud,  nii Tallinnas, Tartus kui ka Jõhvis.

See vist sõltub, millise operaatori võrgus oled. Raadiosagedused on operaatoriti erinevad.

[kolentin]

Kas saaks toimetamata kommentaare ka selle kohta, kui amortiseerunud olid senised keskjaamad? Et kas üleminek digile oli lihtsalt "tiigrihüpe" mugavuse pärast või oli reaalne raud väsimas?

Vaskliine vast enam ei varastata ja olemasolevad toimivad veel kaua. Või?

Sideettevõtete kasumi teema on omaette konnasilm. Selle peale võiks natuke talluda küll.

Keskjaamade amortiseerumise tase oli minu meelest suht ühtlane, põhiprobleem oli mehaanikas - meeletu hunnik relesid ja kontakte, mis ei andnud korralikult ühendust. Maapiirkondades olid murelasteks ühendusliinid, mis keskjaamu ühendasid, kehvematel jaamatel oli ainult 4 kanalit läbi õhkutõmmatud 3mm terastraadi, liine pidi pidevalt võsast puhastama, tuul lõi traate kokku, puud kukkusid peale (liini kõrvalt puid ju maha võtta ei saanud) jne. Sealt tuli ka see olematu kuuldavus ja undamine jaamast välja helistamisel.
Digijaamadega erilisi probleeme pole olnud, ainult äike paugutas vahel liinikaarte läbi. Enamasti tuli see õhku tõmmatud kaablitest, õhukaabel on üldse üks väga halb lahendus, kõige parem ikka mättasse panna. Olen näinud õhukaablit, millesse äike sisse lõi - pealtnäha täiesti terve kaabel, aga lahti koorides selgus, et iga 50 cm tagant oli 5mm vaske aurustunud, jättes isolatsiooni poolemillimeetrise ava. Ja nii 50 m ulatuses.

Vask on jah põhimõtteliselt igavene, kuni keegi isolatsiooni läbi ei näri või ära ei varasta. Tinakestaga kaablid olid probleemsed, seal kasutati paberisolatsiooni ja kui auk sisse tuli, läks vesi kapillaarsuse toel päris kaugele. Üldiselt uued MOHBU kaablid on väga korralikud ja sees on selline mögla, mida keegi süüa ega ka katsuda ei taha, ka vesi ei lähe sinna sisse. Minu arust ei ole ka kaabli hind nii röögatu, asja ajab kalliks hoopis kaevamine ja kõige hullem on kooskõlastuste saamine absoluutselt kõigilt asjasse puutuvatelt, et ikka tohib nende maalt läbi kaevata. Ja siis tahavad kõik muidugi kompensatsiooni ja tont teab veel mida või javad lihtsalt jonni. Pluss see, et igal pool on juba midagi maasse kaevatud ja need tuleb üles leida või parandada ja kahjutasu maksta jne. jne.

Ühesõnaga lihtsam ja odavam on asi raadioside peale ajada, kuigi seda jama on õhk meie ümber juba niivõrd täis, et..

[tõnn]

Nokia 5110-ga saab juba praegu ainult ussi mängida sest võrguga need enam ei ühildu juba üle aasta vist.... Eks sama teed lähevad ka varsti 3310-ned jms uunikud.  
Muidu oli hea küll vahepeal nostalgiat teha ja 5110ga mõned kõned võtta kuid nüüd võib neid vaid tõkiskingaks kasutada...

Millel see väide põhineb?
Kasutan 5110 iga päev ja siiamaani pole küll mingeid probleeme olnud,  nii Tallinnas, Tartus kui ka Jõhvis.

See vist sõltub, millise operaatori võrgus oled. Raadiosagedused on operaatoriti erinevad.

Q-Gsm

[Marko]

Kas mõni turuletuleja on 900.megasest võrgust loobunud?