Lahtiste uste koha pealt sulgusid tegelikult uksed küll, aga aeglaselt paraja õhusisinaga, lahti sai neid tõmmata suhteliselt kergesti, kuna uste pneumosilindrite surve oli suhteliselt nõrk.
Ja kes ei mäleta vasakpoolseid uksi, siis meenutuseks, pilt on audentne ja tehtud 1955 aastal, s. o. 61 aastat tagasi.
(21-11-2016, 01:45 AM)traps Kirjutas: Lahtiste uste koha pealt sulgusid tegelikult uksed küll, aga aeglaselt paraja õhusisinaga, lahti sai neid tõmmata suhteliselt kergesti, kuna uste pneumosilindrite surve oli suhteliselt nõrk.
Ja kes ei mäleta vasakpoolseid uksi, siis meenutuseks, pilt on audentne ja tehtud 1955 aastal, s. o. 61 aastat tagasi.
OK.igatahes 2,3klassi jõmm jaksas need uksed lahti tõmmata.Mina olin selle pildi tegemise ajal veel projekts.
(21-11-2016, 01:45 AM)traps Kirjutas: Lahtiste uste koha pealt sulgusid tegelikult uksed küll, aga aeglaselt paraja õhusisinaga, lahti sai neid tõmmata suhteliselt kergesti, kuna uste pneumosilindrite surve oli suhteliselt nõrk.
Ja kes ei mäleta vasakpoolseid uksi, siis meenutuseks, pilt on audentne ja tehtud 1955 aastal, s. o. 61 aastat tagasi.
uups... Tramm ja õhususin? Need uksed käisid ikka El. mootoriga ja ketiga, läbi hõõrdsiduri. Trollidel on kompressorid trammidel tehakse kõik elektriga.
Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
(21-11-2016, 19:15 PM)zazik Kirjutas: Veel paar pilti tõenäoliselt samast piirkonnast ja tõenäoliselt samast ajastust.
Mõlemal pildil kenast näha, et uksed olid ka vasakul küljel.
Need liinihoidjad postid nii armsalt meeles.Aga kas ei olnud ehk tegu sellega, et tramm pöörati lõpppeatuses karusellil lihtsalt ringi.Balti jaamas kunagi oli selline vigur.See muidugi ei seleta lahti 2te..rööpapaari kõrvuti. Nagu 1 l.pildil
(Seda postitust muudeti viimati: 22-11-2016, 21:56 PM ja muutjaks oli aavu.)
Justkui meeles teise rööpapaari ehitamine Kopli liinile, mis algselt oli mingite fooridega reguleeritud üks paar rööpaid. Või oli see ainult remondiaegne kitsendus, kuni teist paari remonditi. Meenus, et 1971 suvel-sügisel võis see olla, igatahes fooridega reguleeriti vastassuunalist liiklust.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
(21-11-2016, 19:58 PM)linnuke Kirjutas: Need liinihoidjad postid nii armsalt meeles.Aga kas ei olnud ehk tegu sellega, et tramm pöörati lõpppeatuses karusellil lihtsalt ringi.Balti jaamas kunagi oli selline vigur.See muidugi ei seleta lahti 2te..rööpapaari kõrvuti. Nagu 1 l.pildil
Rööpapaar rööpapaariks, aga Trammi liikumise suuna määrab siiski ära Pantograaf. See oli alati mootorvaguni (või juhtvaguni) katusel, tagumine vagun oli lihtsalt järelveetav. See näitabki mõlemal pildil ära trammi sõidusuuna paremalt vasakule, s.t. nähtaval on trammide vasakpoolsed uksed.
(21-11-2016, 19:58 PM)linnuke Kirjutas: Need liinihoidjad postid nii armsalt meeles.Aga kas ei olnud ehk tegu sellega, et tramm pöörati lõpppeatuses karusellil lihtsalt ringi.Balti jaamas kunagi oli selline vigur.See muidugi ei seleta lahti 2te..rööpapaari kõrvuti. Nagu 1 l.pildil
Rööpapaar rööpapaariks, aga Trammi liikumise suuna määrab siiski ära Pantograaf. See oli alati mootorvaguni (või juhtvaguni) katusel, tagumine vagun oli lihtsalt järelveetav. See näitabki mõlemal pildil ära trammi sõidusuuna paremalt vasakule, s.t. nähtaval on trammide vasakpoolsed uksed.
Selge see , et nn sarved sõiduduunas,mõnel pildil lihtsalt 1 paar rööpaid, sellest siis mõte ,et ehk vurritati ringi,st.sarved ikka ees.
Veel infoks, et mõlemapoolsete uste ja topeltjuhikabiinidega trammid ET54 osteti 1955 aastal 20 tk. koos järelvagunitega. 1950 aastate lõpus ehitati välja Ülemiste ja Tondi lõppjaaamad koos tagasipöörderingidega ning siis kadus ka vajadus vasakpoolsete uste ja topelt juhikabiinide järgi. 1960 keskel likvideeriti trammidel vasakpoolsed uksed ja teine juhikabiin. Lõplikult kanti trammid ET54 maha 1977 aastal. Võin küll detailides eksida, aga põhimõtteliselt see nii oli.
(21-11-2016, 12:36 PM)h2rra Kirjutas: uups... Tramm ja õhususin? Need uksed käisid ikka El. mootoriga ja ketiga, läbi hõõrdsiduri. Trollidel on kompressorid trammidel tehakse kõik elektriga.
Käisid jah õhuga olgugi, et ei olnud trollibuss. Solenoidid olid esimese ja viimase istmerea all. Siiamaani kõrvas see "plõks ja sssssssssss" Tagumisse vagunisse vist õhku ei jätkunud, need uksed olid "käsijuhtimisel". Niisuguse elukaga sai mitu aastat Kopli vahet sõidetud.
(Seda postitust muudeti viimati: 23-11-2016, 01:14 AM ja muutjaks oli Regardman.)
(22-11-2016, 19:43 PM)Simmerling Kirjutas:
(21-11-2016, 12:36 PM)h2rra Kirjutas: uups... Tramm ja õhususin? Need uksed käisid ikka El. mootoriga ja ketiga, läbi hõõrdsiduri. Trollidel on kompressorid trammidel tehakse kõik elektriga.
Käisid jah õhuga olgugi, et ei olnud trollibuss. Solenoidid olid esimese ja viimase istmerea all. Siiamaani kõrvas see "plõks ja sssssssssss" Tagumisse vagunisse vist õhku ei jätkunud, need uksed olid "käsijuhtimisel". Niisuguse elukaga sai mitu aastat Kopli vahet sõidetud.
Tagumises vagunis polnud ei kompressorit ega õhku. Lohises kaasa niisama ja uksi avasid reisijad ise. Elektriga uksed tulid Tatra trammidel.
(Seda postitust muudeti viimati: 15-12-2016, 16:04 PM ja muutjaks oli giordanobruno.)
Võibolla keegi veel pole märganud. Linnamuuseumi fotomuuseumis on näitus fotodest, millel Eestimaal pildistatud jalgrattad. Link näituste lehele. Kerida täitsa alla.
(14-02-2017, 12:48 PM)süsikas Kirjutas: Tuntud paik. Paljud vanemad mehed tunnevad ära. Foto tehtud kuuekümnendate algusest.
Distantside järgi tundub, et on Vooreküla ristis.
Nii nad vist täna ametlikult nimetavad, kõik tunnevaf seda kohta Liiva ristina, kõrtsi jm vana aja asjade järgi. Ei teaühtegi kohalikku, kes kasutaks Vooreküla nime.