14-02-2017, 09:51 AM
Vaatan, et siin polegi uuemaid vaatenurki kajastatud. Arusaadav, kõik tegelevad Perpeetum Hobile üle arutlemisega ja palvekirjade esitamine on tahaplaanile jäänud. Aga asjata, härrased.
Poetan täis teksti ka siia, sest kes teab, kas link tulevikus üldse avaneb.
Rahandusministeerium paneb kokku uut autode registreerimislõivu kava ning lähiajal jõuab see ka valitsusse. Eestis juba arvel olevate sõidukite puhul kaalutakse ühekordset maksustamist omanikuvahetusel pärast seaduse jõustumist ning uute ja välismaalt toodud autode puhul esmaregistreerimisel.
Veebruaris jõuavad valitsusse värske analüüs ja ettepanekud ning eelnõu peab valmis saama maikuuks. Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ütles ERR-ile, et väga suuri muutusi võrreldes eelmise plaaniga ei tule. "On arutatud erandeid ja teiseks on küsimus [maksustamise] ühekordsuse ja mitmekordsuse osas."
Varasem plaan nägi ette, et lõivu tuleb tasuda iga esmaregistreerimise ja omanikuvahetuse korral.
Ainult esmaregistreerimisi ei saa maksustada, sest euroliidu reeglite järgi ei tohi tekkida olukord, kus välisriigist toodud kasutatud auto müümisel tuleb tasuda lõiv, kuid riigis juba arvel oleva auto müügi puhul riik seda ei küsi. Samas ei nõua reeglid ilmtingimata igakordse omanikuvahetuse maksustamist.
Rahandusministeerium teeb ilmselt ettepaneku maksta lõivu kõigi autode pealt üks kord. Eestis arvel olevate kasutatud autode puhul üksnes siis, kui omanik vahetub. Uute sõidukite ja välismaalt toodud kasutatud autode puhul makstakse lõiv esmaregistreerimisel.
"Euroliidu reeglid ei võimalda, et maksustatakse mujalt euroliidust sissetoodud autosid, aga neid mis on Eestis registreeritud ja mille omanik vahetub, ei maksustata. Samas, kui maksustada autosid üks kord, siis see probleem langeb ära," kinnitas Jegorov.
Jegorov toonitas, et detailid on endiselt lahtised. Muu hulgas pole veel selge, mida täpsemalt pidada maksustatavaks omanikuvahetuseks. Näiteks, kui inimene ostab liisingufirma vahendusel auto, jääb esialgu omanikuks liisinguandja. Kui aga maksed on tasutud, saab omanikuks senine vastutav kasutaja. Praegu pole veel otsustatud, kas ka see loetakse maksustatavaks omanikuvahetuseks.
Ütleme siis nii, et mõte pole uus ja tundub, et konkreetse idee tutvustamisel on kasutatud kasutatud vana ja head hea-halva politseiniku varianti.
Lisan ka selle jutu originaalis siiapoole, sest kes teab...aasta oli siis 2008 ning numbreid vaadates on selge, et keskmine poliitik ei tea reaalsest elust suurt midagi, vähemalt sedasorti heategija, kes sarnaseid ettepanekuid riigikogu laudadele surub.
Vabandan siinsete endiste poliitikute ja tulevaste riigikogulaste ees juba ette ära, kui eelnev mõtteke mingil põhjusel solvav või siis riigi alustalade õõnestamisena tundub.
Reformierakondlane Jürgen Ligi usub, et kui praegu valitsuses kaalumisel olev autode registreerimismaks kehtestatakse, siis ei ulatu see üle 10 000 krooni.
"Suurt maksukirvest ei tule. Jutt saab olla mõnest tuhandest kroonist, mitte tuhandest ega ka mitte kümnest tuhandest kroonist. Sinna vahepeale kuhugi," rääkis Ligi intervjuus Vikerraadiole.
Ligi sõnul on praegune registreerimismaks, mis on tuhat krooni, pelgalt sümboolne.
Ligi sõnul on praegu parim automaks kütuseaktsiis. "Kütuse koha pealt maksu tõstmisel on aga selge piir. Samas on auto tootmine ja omamine ka keskkonnamõju ja koorem ning seetõttu tuleb ka tunnistada, et pelgalt kütuseaktsiis kõiki kahjusid ei korva," rääkis Ligi.
"See oli üks põhjus, miks meie koalitsioonipartner tuli välja jõuliselt ja propageeris seda, et tuleks kehtestada igakuine automaks, mis ulatus 5000 kroonini. See on täiesti pöörane number, nii kiiresti ei kehtestata selliseid makse. Viis tuhat krooni on räige kulu, mida inimesed välja ei kannata."
"Sellepärast me möönsime seal krokodillide komisjonis, et selline eraldi automaks on mõtlemise koht, kuid mitte selles suunas mõtlemise koht," märkis Ligi.
Kõik meie ideed arenesid edasi rahandusministeeriumis põhiliselt. Seal tekkiski mõte kehtestada registreerimismaks. Minu teada rahandusministeerium selle kallal töötab ja registreerimismaks on see maks, mida valitsus ka arutab.
Ligi näeks ühe võimalusena eelarvet päästa ka tee-ehituse arvelt kokku hoidmisega, kuid praeguse seadusandluse järgi on see võimatu.
"Teedetööd on selline asi, mis on seotud kütuseaktsiisiga - kütuseaktsiisist läheb 75 protsenti seaduse järgi teedeehitusse. Teede arvelt saaks kokku hoida, kuid selline väga suur jäikus on kahjuks riigieelarvesse sisse kirjutatud."
"Ma väga ootan õiguskantslerilt ettepanekut kaotada see piirang, et mida rohkem sõidame, seda rohkem ehitama teid. Raskel aastal tuleks mõelda pigem koolitoidule."
Poetan täis teksti ka siia, sest kes teab, kas link tulevikus üldse avaneb.
Rahandusministeerium paneb kokku uut autode registreerimislõivu kava ning lähiajal jõuab see ka valitsusse. Eestis juba arvel olevate sõidukite puhul kaalutakse ühekordset maksustamist omanikuvahetusel pärast seaduse jõustumist ning uute ja välismaalt toodud autode puhul esmaregistreerimisel.
Veebruaris jõuavad valitsusse värske analüüs ja ettepanekud ning eelnõu peab valmis saama maikuuks. Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ütles ERR-ile, et väga suuri muutusi võrreldes eelmise plaaniga ei tule. "On arutatud erandeid ja teiseks on küsimus [maksustamise] ühekordsuse ja mitmekordsuse osas."
Varasem plaan nägi ette, et lõivu tuleb tasuda iga esmaregistreerimise ja omanikuvahetuse korral.
Ainult esmaregistreerimisi ei saa maksustada, sest euroliidu reeglite järgi ei tohi tekkida olukord, kus välisriigist toodud kasutatud auto müümisel tuleb tasuda lõiv, kuid riigis juba arvel oleva auto müügi puhul riik seda ei küsi. Samas ei nõua reeglid ilmtingimata igakordse omanikuvahetuse maksustamist.
Rahandusministeerium teeb ilmselt ettepaneku maksta lõivu kõigi autode pealt üks kord. Eestis arvel olevate kasutatud autode puhul üksnes siis, kui omanik vahetub. Uute sõidukite ja välismaalt toodud kasutatud autode puhul makstakse lõiv esmaregistreerimisel.
"Euroliidu reeglid ei võimalda, et maksustatakse mujalt euroliidust sissetoodud autosid, aga neid mis on Eestis registreeritud ja mille omanik vahetub, ei maksustata. Samas, kui maksustada autosid üks kord, siis see probleem langeb ära," kinnitas Jegorov.
Jegorov toonitas, et detailid on endiselt lahtised. Muu hulgas pole veel selge, mida täpsemalt pidada maksustatavaks omanikuvahetuseks. Näiteks, kui inimene ostab liisingufirma vahendusel auto, jääb esialgu omanikuks liisinguandja. Kui aga maksed on tasutud, saab omanikuks senine vastutav kasutaja. Praegu pole veel otsustatud, kas ka see loetakse maksustatavaks omanikuvahetuseks.
Ütleme siis nii, et mõte pole uus ja tundub, et konkreetse idee tutvustamisel on kasutatud kasutatud vana ja head hea-halva politseiniku varianti.
Lisan ka selle jutu originaalis siiapoole, sest kes teab...aasta oli siis 2008 ning numbreid vaadates on selge, et keskmine poliitik ei tea reaalsest elust suurt midagi, vähemalt sedasorti heategija, kes sarnaseid ettepanekuid riigikogu laudadele surub.
Vabandan siinsete endiste poliitikute ja tulevaste riigikogulaste ees juba ette ära, kui eelnev mõtteke mingil põhjusel solvav või siis riigi alustalade õõnestamisena tundub.
Reformierakondlane Jürgen Ligi usub, et kui praegu valitsuses kaalumisel olev autode registreerimismaks kehtestatakse, siis ei ulatu see üle 10 000 krooni.
"Suurt maksukirvest ei tule. Jutt saab olla mõnest tuhandest kroonist, mitte tuhandest ega ka mitte kümnest tuhandest kroonist. Sinna vahepeale kuhugi," rääkis Ligi intervjuus Vikerraadiole.
Ligi sõnul on praegune registreerimismaks, mis on tuhat krooni, pelgalt sümboolne.
Ligi sõnul on praegu parim automaks kütuseaktsiis. "Kütuse koha pealt maksu tõstmisel on aga selge piir. Samas on auto tootmine ja omamine ka keskkonnamõju ja koorem ning seetõttu tuleb ka tunnistada, et pelgalt kütuseaktsiis kõiki kahjusid ei korva," rääkis Ligi.
"See oli üks põhjus, miks meie koalitsioonipartner tuli välja jõuliselt ja propageeris seda, et tuleks kehtestada igakuine automaks, mis ulatus 5000 kroonini. See on täiesti pöörane number, nii kiiresti ei kehtestata selliseid makse. Viis tuhat krooni on räige kulu, mida inimesed välja ei kannata."
"Sellepärast me möönsime seal krokodillide komisjonis, et selline eraldi automaks on mõtlemise koht, kuid mitte selles suunas mõtlemise koht," märkis Ligi.
Kõik meie ideed arenesid edasi rahandusministeeriumis põhiliselt. Seal tekkiski mõte kehtestada registreerimismaks. Minu teada rahandusministeerium selle kallal töötab ja registreerimismaks on see maks, mida valitsus ka arutab.
Ligi näeks ühe võimalusena eelarvet päästa ka tee-ehituse arvelt kokku hoidmisega, kuid praeguse seadusandluse järgi on see võimatu.
"Teedetööd on selline asi, mis on seotud kütuseaktsiisiga - kütuseaktsiisist läheb 75 protsenti seaduse järgi teedeehitusse. Teede arvelt saaks kokku hoida, kuid selline väga suur jäikus on kahjuks riigieelarvesse sisse kirjutatud."
"Ma väga ootan õiguskantslerilt ettepanekut kaotada see piirang, et mida rohkem sõidame, seda rohkem ehitama teid. Raskel aastal tuleks mõelda pigem koolitoidule."