[13piisab]

maja ümbruse suurem haljastusprojekt: millal ja kuidas läheneda? Või siis nn standardlähenemisele taandades kõlaks küsimus: kuidas saada heinamaast kiirelt ja valutult (aga kuluefektiivselt ) muruplats?

mul on ca 1500m2 niidetavat murupinda, mis veel aasta tagasi oli käest lastud ehk pmst heinamaa (vastava taimekoosluse ja mätastega mõnes nurgas). Nühkisin möödunud aastal muruniidukiga ja sai niidukiga läbi küll, aga teeks selle heinamaa ühe ettevõtmisena pigem murulapiks, kui heinamaaks - ma ei ole mitme aasta silumiseks piisavalt kannatlik . Vajan niiehknaa kopplaadurit, et plats päris siledaks tõmmata ja maja alt välja võetud kasvupinnas (seda on paras mägi) ära planeerida. Lisaks valmistan pea 100m2 lapi ette tänavakivi-panekuks ning ehk kaevan ka ruumikale nn toimetamis-garaazhile vundamendiaugu.

kuidas haljastusüritusele läheneda - kas lihtsalt siledaks planeerides ja muruseemet peale külvates või eelnevalt maad "üles kündes" ja alles seejärel siludes? Või oodata vegetatsiooniperioodini, käia maa Roundupi vms-ga üle ja siluda siis? Kui lähenemine sisaldab kündist, siis ilmselt tuleb plats ka üle rullida? Lihtsa silumise puhul ei ole see ilmselt vajalik (kui kohatine mullakiht jääb piisavalt õhuke, et pind kõikjal kohe muruniidukit kandma jääb)?

millal on parim aeg - ilmselt enne vegetatsiooniperioodi algust? Sõltub ilmselt ka lähenemisest - praegu ei ole ilmselt mõtet Roundupiga vehkida? Maa kannab muidu juba vajadusel praegu probleemideta rasketehnikat.

ilmselt oleks kohane otsese haljastusspetsialisti konsultatsioon, aga ma ei tea vist ühtegi selle valla inimest...

[Marko]

Eks palju sõltub sellest kui paljudel praegu platsil olevatest taimedest Sa muru sisse lubad.

[diesel]

maja ümbruse ...

freesiga peeneks.
rehaga laiali.
ja rulliga siledaks.

[mlsluik]

Kopplaaduriga mulda planeerides jäävad nii-või naa hiljem lohud sisse, ise olen senini pealmise kihi üles kündnud ja siis kulltivaatoriga siledaks hõõrunud, seejärel kivid kokku korjata ja edasi juba dela tehniki.  Vähemalt eelmise maja juures tegin niimoodi. Muru külvamise jätsin ka vahele, külvatud muru tahab ka tihedamalt niitmist seega vana hää "talumuru" käib küll. Algub hakkab kasvama muidugi malts ja muu laialeheline aga üsna kiiresti jäävad alles vaid need taimed mis niitmist taluvad, umbrohi hävineb niitmisega iseenesest seega mürki vast pole vaja küll nüüd koduaias kasutada. 

Pilt töö käigust ja tulemusest.  Esialgsest platsist pilti pole aga ega seal midagi vaadata polnudki, paras songermaa ja hein oli russi kapoteni nii et purustajaga esimest korda lastes oli täitsa tegu sellega. 

[v6sa]

maja ümbruse ...

freesiga peeneks.
rehaga laiali.
ja rulliga siledaks.

Ilmselt parim vaeva-kulu suhe Lisaks ei ole muret igasuguse juurikandusega, kui Meri-Crusheriga 12 cm pealt läbi hekseldada

Igasugune keemia tapab ainult elavat taime. Seega - oota lehte. Ja seemnest tuleb uut, sellest ei pääse. Ikka kitkud.

Mina oma laiskuses laseks kopamehel mulla laiali ajada ja rulliks üle. 1500 ruutu pole kuigi palju ja kui kaldeid muuta pole vaja, ei ole ka mullatöödel (muu hulgas künnil) erilist mõtet. Pokud surevad ise paari aastaga ja ülejäänu tasandub niitmisega ise ära. Ega kurikuulus Inglise muru pole ju ka mitte midagi muud, kui madalakasvulised kõrrelised, mida on kasvuajal iga 7-10 päeva järel niidetud nii 250 aastat järjepidevalt...

Kui künni peale minna, siis head nahka säärasest kamarast ei saa. Parim tulemus oleks glüfosaat mai lõpus (kui taimed on vähemalt 3s lehes), künd jaanipäeva eel, siis kolm-neli kultiveerimist (sõltuvalt sellest, kui õudne see künd sai) 10-päevaste vahedega, seejärel rullimine ja heinaseemne külv juuli lõppu. Üks ontlik murusegu võiks talveks sedapalju jalad alla saada, et talv üle elada. Aga õrn on uus taimik küll. Iseasi, kas närv (ja naine   ) säärast kõnnumaad terve suve talub. Omaette ülesanne on leida säärane künnimees, kes suudab ja viitsib kusagil hoovil nikerdada. 0,15 ha on pagana vähe traktori jaoks...

[hulgus]

maja ümbruse ...

freesiga peeneks.
rehaga laiali.
ja rulliga siledaks.

+1
Kui sammalt palju, st varjuline ja niiske, siis enne mingi samblasurmaga üle, muidu kasvab rõõmsalt edasi. Roundup jm keemia on maitseasi. Ise ei kasuta, aga tulemus jääb ilus, kui kasvav taim sisse sööb.
Reha asemel võib edukalt kasutada äket ja sõiduautot või oma musklijõudu . Tasandamiseks on hea kaubaalus vms, millele raskuseid lisaks. Võib ka jälle auto järel tirida. Külvata võid ka enne silumist, veab seemne sisse ja katab.
Kõige ilusam muru kasvab kohtades, kus kõige rohkem tallatakse, sh ka kerge autoga.

[huvi5]

Freesimine on ajamahukas ja ei tasanda väga, kopaga suuremad rööpad ära.
Edasi nagu luik kirjutas, kultivaatoriga siledaks ja valmis, kui on suur isu rullida siis võib ju seda teha, 
paar kõvemat vihma ja on nagunii "rullitud"

[bom]

maja ümbruse suurem haljastusprojekt: millal ja kuidas läheneda? 

Soovitaks mõned tunnid maastikuarhitekti/aedniku aega osta ja vaadata veidi laiema pilguga kui mullatöö metoodika. Kogemus majaümbrusega, mille põhielemendid pani maastikuarhitekt + aednik ca 15 aastat tagasi paika. Kõik toimib siiani, liikumisteed on paigas, päike paistab õigelt poolt, taimede-puude grupid toimivad ja vajavad vähe hooldust. Kui kõike kohe ellu ei vii, on vähemalt mingi kaart ees mida mööda etapikaupa edasi liikuda. Põhikulu (mahukad pinnasetööd ja oma aeg) on ju ikka sama, asjaundja sisend aitab veidi sihikut seada.

[mihkelr]

maja ümbruse suurem haljastusprojekt: millal ja kuidas läheneda?

Ei tea kas sellisest oleks abi?

[hulgus]

Freesimine on ajamahukas ja ei tasanda väga, kopaga suuremad rööpad ära.
Edasi nagu luik kirjutas, kultivaatoriga siledaks ja valmis, kui on suur isu rullida siis võib ju seda teha, 
paar kõvemat vihma ja on nagunii "rullitud"

1425m2 krunt-120m2 ehitusalust pinda-mõned puud põõsad. Töid tehti kahel aastal, kahes jaos. Kahes suunas läbi ajamine korraliku freesiga 3-4h, kokku 8h. Avanti või TZ-ga oleks kordades kiiremini saanud. Tasandamiseks libistiga üle, on see siis prusiijupp, alus, rauajurakas vm iganes.
Miks frees? peenestab mättad, juurikad, kobestab külviks paremini. Minu õuepeal poleks näiteks Avantist suurema asjaga midagi teha.
Rullimisel ja vihmal on vaks vahet. Korralikult rullitud kuivale pinnale, autost rattajälge ei jää.
Kes mis tasemel tulemust soovib.
Eelmainitud aiaprojekt on asjalik nõuanne. Kui plaan ühel tasapinnal õunaaed luua, siis pole vahet, aga kui perenaisel omad soovid jorjenipeenra ja veesilma osas, siis need võiks enne paika panna. Kõrvalhoone ja maakaabli asukoha kah...

[maisalup]

ise soovitaks ka freesi libistit ja rulli ning tulemus saab hea...

[Marko]

Soovitaks mõned tunnid maastikuarhitekti/aedniku aega osta ja vaadata veidi laiema pilguga 

Maastikuarhitekti peab hoolega valima, eelnevaid projekte uurima/hindama. Vanemad lasid seitsmekümnendatel projekti teha, ainult vead. Muutuste tegemine on kallis või tüütu, oleneb tegijast.

[13piisab]

jäme killustik tänavakivi alla - kas peab olema kindlasti "tuhata" (ehk 4-32mm)? Kuna mul vajaminev kogus on päris mehine (50t - ca 40cm kihis ja ca 130m2), siis tekib kiusatus kulusid optimeerida ning võtta 0-32mm fraktsiooni, mis on materjalina 2x odavam. Sääst oleks 42% ehk üle 300eur. Kas see aga pärast jama ei korralda? Kogueelarvest moodustab ju kild ka nn kallimas versioonis kõigest 25% ning selle pärast lõpptulemit otsesesse ohtu seada ei ole mõistlik. Samas ka põhjendamatult kallist materjali maasse (mis ei ole mul liigniiske) matta ei ole mõistlik

[Daff]

jäme killustik tänavakivi alla - kas peab olema kindlasti "tuhata" (ehk 4-32mm)? Kuna mul vajaminev kogus on päris mehine (50t - ca 40cm kihis ja ca 130m2), siis tekib kiusatus kulusid optimeerida ning võtta 0-32mm fraktsiooni, mis on materjalina 2x odavam. Sääst oleks 42% ehk üle 300eur. Kas see aga pärast jama ei korralda? Kogueelarvest moodustab ju kild ka nn kallimas versioonis kõigest 25% ning selle pärast lõpptulemit otsesesse ohtu seada ei ole mõistlik. Samas ka põhjendamatult kallist materjali maasse (mis ei ole mul liigniiske) matta ei ole mõistlik

Killustiku mõte seal all on moodustada drenaaž, et vesi ära voolaks. See 0-32 on ehk liiga peen ja võib muutuda vett mitte läbilaskvaks.
Aga sa jaga see kild kaheks. Alla jäme ja peale peenem fraktsioon. omal näiteks tegin niimoodi. 120 ruutu valasin jämedat kildu täis. peale läks peenem kild.

[Meistrimees]

jäme killustik tänavakivi alla - kas peab olema kindlasti "tuhata" (ehk 4-32mm)? Kuna mul vajaminev kogus on päris mehine (50t - ca 40cm kihis ja ca 130m2), siis tekib kiusatus kulusid optimeerida ning võtta 0-32mm fraktsiooni, mis on materjalina 2x odavam. Sääst oleks 42% ehk üle 300eur. Kas see aga pärast jama ei korralda? Kogueelarvest moodustab ju kild ka nn kallimas versioonis kõigest 25% ning selle pärast lõpptulemit otsesesse ohtu seada ei ole mõistlik. Samas ka põhjendamatult kallist materjali maasse (mis ei ole mul liigniiske) matta ei ole mõistlik

40 cm kiht 130 ruutmeetrile on 52 m3. Seega see kaalub 52x2,7=140 tonni

[Kivipurustaja]

jäme killustik tänavakivi alla - kas peab olema kindlasti "tuhata" (ehk 4-32mm)? Kuna mul vajaminev kogus on päris mehine (50t - ca 40cm kihis ja ca 130m2), siis tekib kiusatus kulusid optimeerida ning võtta 0-32mm fraktsiooni, mis on materjalina 2x odavam. Sääst oleks 42% ehk üle 300eur. Kas see aga pärast jama ei korralda? Kogueelarvest moodustab ju kild ka nn kallimas versioonis kõigest 25% ning selle pärast lõpptulemit otsesesse ohtu seada ei ole mõistlik. Samas ka põhjendamatult kallist materjali maasse (mis ei ole mul liigniiske) matta ei ole mõistlik

Mina ei katsetaks.Hiljem vajumisi parandada üsna tüütu.Mul endal just sama töö ees ja alumiseks kihiks läheb 32-64mm.
fraktsioon,pealepoole 16-32mm ja viimane kiht siis liiv nagu ikka.Omal oli täpselt sama kiusatus aga konsulteerisin
professionaalidega ja keegi ei soovitanud katsetada.Iga kiht siis korralikult kinni vibrada.Mul pinda kah omajagu ca 250m2
teerull aitab.

[13piisab]

40 cm kiht 130 ruutmeetrile on 52 m3. Seega see kaalub 52x2,7=140 tonni

oi kurja - tõesti-tõesti! Seda enam on küsimus aktuaalne - 1200eur vs 2000eur annab juba maasemaetava tagasitäite hinnavaheks "paar oopelit"

ma konsulteerisin muidu juba eelnevalt tee-ehituse suurprojektidega tegeleva tuttavaga. Ta viitas küll, et kui pinnas ei ole liigniiske, võib nn tuhaga killustik olla piisav, aga viitas samas, et tulem on siiski katse-eksituslik ning tema valiks kindla tee ehk nn tuhata killu.

(selle projekti eelarve vajab mul nüüd täpset kirjapanekut: lugesin ta esiti "paari tuhande eero projektiks", aga mahud on nii laiuses kui "sügavuses" esialgu arvatust hulka suuremaks kasvanud. Pildil manus nädalavahetusel tekkinud "töömaast", mis paljastas, et nn kasvupinnast on esialgu loodetud 25..30cm asemel lausa 50cm)

[hundu77]

jäme killustik tänavakivi alla - kas peab olema kindlasti "tuhata" (ehk 4-32mm)? Kuna mul vajaminev kogus on päris mehine (50t - ca 40cm kihis ja ca 130m2), siis tekib kiusatus kulusid optimeerida ning võtta 0-32mm fraktsiooni, mis on materjalina 2x odavam. Sääst oleks 42% ehk üle 300eur. Kas see aga pärast jama ei korralda? Kogueelarvest moodustab ju kild ka nn kallimas versioonis kõigest 25% ning selle pärast lõpptulemit otsesesse ohtu seada ei ole mõistlik. Samas ka põhjendamatult kallist materjali maasse (mis ei ole mul liigniiske) matta ei ole mõistlik

Mina ei katsetaks.Hiljem vajumisi parandada üsna tüütu.Mul endal just sama töö ees ja alumiseks kihiks läheb 32-64mm.
fraktsioon,pealepoole 16-32mm ja viimane kiht siis liiv nagu ikka.Omal oli täpselt sama kiusatus aga konsulteerisin
professionaalidega ja keegi ei soovitanud katsetada.Iga kiht siis korralikult kinni vibrada.Mul pinda kah omajagu ca 250m2
teerull aitab.

soovitaks liivale alla ka kangast, muidu sipelgad ja vesi viivad liiva killu sisse minema

[Marko]

soovitaks liivale alla ka kangast, muidu sipelgad ja vesi viivad liiva killu sisse minema

Kangast ei tea mõmmigi aga killustik ise peaks ikka tuhaga olema või siis liiva täis uhutud. Korra on sarnast asja arutatud sama mehega garaažipõranda valamisega seoses.
Jämedale killule 0-16 pealepanekust jääb ilmselt väheks liiva kinnihoidmiseks ja vibra ei täida tühimikke ära, seda teeb vihm. Temal on kahjuks pohh su pinna siledusest

[13piisab]

Kangast ei tea mõmmigi aga killustik ise peaks ikka tuhaga olema või siis liiva täis uhutud. Korra on sarnast asja arutatud sama mehega garaažipõranda valamisega seoses.
Jämedale killule 0-16 pealepanekust jääb ilmselt väheks liiva kinnihoidmiseks ja vibra ei täida tühimikke ära, seda teeb vihm. Temal on kahjuks pohh su pinna siledusest

Nn tuha-kild on küll maamehe loogika kohaselt hea, aga tee-ehitajad seda ei soovita: see seob vett (sama viitas ülal ka "Daff") ja tekitab külmakerke-ohu. Ehk siis selle soovitamine on karuteene - ma püüdsin just aru saada, kui suur see risk on ning kas 2x odavam materjal on äkki nt 99,9% tõenäosusega samuti ok. Aga ma ei vaeva enam sellega oma pead:
- päris alla tuleb ca 2/5..1/2 kogu killukogusest 32-64mm kild (praegu küll lepitud, et homme hommikul tuleb 16..32, aga püüan fraktsiooni hommikul ära muuta. Ja kui ei õnnestugi, siis 16..32 sobib ju samuti ). Kopplaadur lükkab laiali. Tihendama seda kihti eraldi ei hakka
- peale 16..32 killustik (ca 1/2..3/5 kogu killukogusest), mis näeb 200kg tihendajat
- järgneb ilmselt geotekstiil + "max 50mm tasanduskiht" (liiv), millega juba ka kalded annab. Kusjuures geotekstiil ei ole kivipaigaldajate praktikas kohustuslik, aga nagu siin eelnevalt ka hundu77 viitas, siis see segab sipelgaid toimetamast ning mul on seda vaja teha...
- siis 80..100kg pinnasetihendaja. Kusjuures Talot kodulehe õpetus sellest ei räägi: http://www.talot.ee/file/Sillutuskivide_juhend.pdf. Küll aga räägivad sellest kivipaigaldajad ning ka maameheloogika
- edasi juba kivi, mille alla vajadusel veel lõplikuks silumiseks liiva
- 80..100kg tihendaja. Ilmselt sillutuspadja / uretaanpadjaga

see on teooria. Praktika algab paari päeva pärast. Kui ikka ilma antakse

muidu 150m2 kivisillutist maksab ilma tihendamis- ja ladumistööta (st ise mitte-rasketehnikaga seotud osa tehes) 45cm kasvupinnase puhul ca 4..4,5keur.