Kuidas ma tuunisin puulõhkumismasinat.
#1

Paar aastat tagasi muretsesin puulõhkumismasina. Ega enne ei söandanud muretseda ka, laenasin sõbra käest ühte sarnast, et prooviks või nii. Et kas tasub endale osta. Proov oli üle ootuste edukas ja mõne aja pärast tirisin Tartu Tööristakeskuse uksest ühe 5,5 tonnise võimega kõrgemal raamil oleva masina välja. Firmaks on küll Woodstar, aga eks need aparaadid on enamus Hiina tooted, ma ei üllatuks, kui nad ühest tehasest tulevad...
Noh, igatahes on igal masinal alguses miskine garantiimoodi asi kaitseks, et liiga "nobedate" näppudega tegelased kohe ratsionaliseerima ei hakkaks. Nii siis minagi - kasutasin masinat ettenähtud moel - ühe käega kang alla ja teise käega vajutasin nuppu. Ja nii mitu korda järjest. Siis sain natuke targemaks ja paigutasin pingi taha kõrgema laua, mis takistab tagumise halu või noti maha kukkumast. Nii tüütu oli seda teiselt poolt jälle üles õngitseda.
Siis vahetasin kätt - üks ikka kangile ja teine lülitile. Siis vahelduseks vajutasin vasaku põlvega kangi alla, vasaku käega nuppu ja parema käega sai siis haluga majandada. Vahel on pakk lühem ja siis tahaks kangi mitte lahti lasta, et silinder täiesti sisse ei jookseks - siis hoidsingi põlvega kangi nats all... Aga kaua sa ikka jõuad nii ühe jala peal seista, eks ju Smile! Vahel mõtlesin, et võiks juba Glebovale partneriks trügida, põlv tõuseb juba piisavalt kõrgele ja jalge vahel asuv miskine lihas kah enam ei valuta sellest pidevast tõstmisestCool!
Igatahes... aeg jõudis kätte ja nüid võtsin oma aparaadi ette!
Kõigepealt panin alla suuremad rattad. All olevad olid nii väikesed ja plastmassist ja jäid igasse auku kinni, eriti siis, kui tahta masinat tagurpidi lükata. Sai tehtud võllid ja mis seal ikka - vanad teljed minema ja teised külge. No nüüd sõida või külg ees, veereb kergelt ka üle suuremate takistuste.
Ja siis see mehhanismus. Sellega oli nii, et tegemine võttis aega vahest tunnikese, väljamõtlemine aga natke rohkem. Eks see ikka selle pärast, et tuli lahendus leida aga ega see ju nii iga päev tule. Aga ühel kenal hommikul lõi lambikese põlema! Põhiprobleem oli selles, et kuidas saaks ühe varbaga vajutades lahti hüdrokraani ja natukese aja pärast siis aktiveerida lüliti ja siis et oleks võimalus sama varvast liigutades lüliti uuesti välja lülitada, aga et hüdrokraaniga saaks veel manipuleerida silindri tagasiliikumist.
Alustasin sellest, et eemaldasin hüdrokraani kangi otsast plastnupu. Siis väänasin kangi ülespoole. Siis tegin ühest jämedamast poldist ühe vidina, mille sai kangi otsa keerata. Vidina teise otsa puurisin augu, kuhu suskasin parraja vedru.
Vedru teine ots on kokku pistetud ühe jämedamast traadist vardaga, varda teine ots läheb läbi alumise hoovaotsa.
Hoob on kokku keevitatud võlliga, mis on masina raami külge keevitatud vanadest mutritest tehtud aasade abil. Võlli teises otsas on samuti hoob, kuid sel on üks ots nagu pedaaliks, teine ots aga läheb raam teisele poole.
Selle teise otsa kohale kinnitasin nupu ehk lüliti. See on sihuke nupp, mis annab ühendust siis, kui peale vajutatakse, kui ei vajutata, siis ühendust ei anna.
Nüüd on mehaaniline osa valmis. Võtsin ette elektri. Selleks avasin selle musta karbi kaane. Seest leidsin kondensaatori, klemmliistu ja lüliti, juhtmetest rääkimata. Kiire pilk peale ja tegin järgmist - originaalnupu ühendasin skeemist lahti. Võrgust tuleva null-juhtme ühendasin otse klemmliistule ja sellega paaris oleva mähiseotsa samuti. Võrgust tuleva pingeotsa ja klemmliistul oleva vastava klemmi vahele ühendasin pedaali kohale paigaldatud nupu ehk aktivaatori, kasutades selleks muidugi juppi kahesoonelist juhet.
Kõik. Nüüd töötab asi nõnda - vajutades varbaga pedaali tõmmatakse hüdrokraan lahti. Kui hüdrokraan on lahti, siis kangi allaliikumine lõpeb, spiraalvedru aga võimaldab pedaalil edasi liikuda ja vajutada nupule, aktiveerides elektrimootori. Kui nott on poolitatud, siis laseb varvas pedaali natuke tagasi, nupp deaktiveerib elektrimootori, kui varvast veel natuke ülespoole liigutada koos pedaaliga, siis saab manipuleerida hüdrokraaniga, lastes silindrit niipalju tagasi, kui parasjagu tarvis on.
Nüüd olen juba paar päeva asja töös proovinud - väga hea on. Kui kellelgi on ohutuse koha pealt ütlemist, siis ärgu tehku proovi - kui pistan või unustan oma näpu kuhugi vahele - ehmatusest tuleb jalg pedaalilt imekiiresti ära Big Grin ja masin laseb silindri kohe ka tagasi. Ses suhtes on päris arusaamatu, et tootjad ise ei ole masinat tarbijasõbralikuks ehitanud.


Vasta
#2

(19-02-2014, 00:46 AM)Tift Kirjutas:  ... aga et hüdrokraaniga saaks veel manipuleerida silindri tagasiliikumist.
Kas silinder ise tagasi ei liigu?
Mul jäi naabrimehe tööriista põgusast vaatamisest mulje, et silinder jookseb ise tagasi. Selleks et liiga palju ei jookseks, oli tal puuklots vahele pistetud - see siis eeldab, et notid on enamvähem ühe pikkused.
Vasta
#3

(19-02-2014, 00:46 AM)Tift Kirjutas:  ... jalge vahel asuv miskine lihas kah enam ei valuta sellest pidevast tõstmisestCool!
Meenutab juba Stirlitzi anekdooti:
"Stirlitzit päästis katuselt alla kukkumast ainult suur ime. Järgmisel päeval "ime" valutas ja takistas käimist. Big Grin
Silindri tagasijooksu takistamine seisneb arvatavasti õli silindrist väljapääsu tõkestamises. Pedaali vabastamisel lastakse õljumi kanal vabaks.
Õigus, isand Tift?

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#4

ma olen oma masina kallal ka mõtisklenud, korra kiskusin musta kastigi lahti, aga mõistust on vähe antud.
Mina oleks arvanud, et enne tuleb mootor käima saada, kui kraan avada. Aga tegelt pole vist vahet.Rolleyes
Vasta
#5

(19-02-2014, 10:33 AM)pannkook Kirjutas:  ma olen oma masina kallal ka mõtisklenud, korra kiskusin musta kastigi lahti, aga mõistust on vähe antud.
Mina oleks arvanud, et enne tuleb mootor käima saada, kui kraan avada. Aga tegelt pole vist vahet.Rolleyes

Ei olegi vahet: enne pumba pöörlemist survet pole. Kas surve tekitada enne kangi näppimist või peale seda, pole vast vahet. Kuigi mine tea - äkki külmal ajal on ka...

Tubli töö ja asjalik kajastus. Kas alusraam jäi endiselt monteeritavaks? Või on nüüd ühes tükis?

Mina enda oma pole viitsinud näppida - mul vähe lõhkuda ja istuva tööviisi tõttu kipub niigi päästerõngast tekkima...Rolleyes Kuna minul on kahe kangiga variant, siis sobival kõrgusel oleva masinaga saab kenasti ühe käega manipuleeritud, kui hoobade kaitsekatteid mitte külge panna.Rolleyes

Kuidas töötasapinna oled lahendanud?
Vasta
#6

Ommikust! Vastan järjekorras: silinder liigub ikka ise tagasi, manipuleerimise all ma mõtlesingi seda, et saab kraani siis soovi korral lasta avaneda või siis mitte. Isand Basiliol on õigus.
Raam on endiselt lahti monteeritav, see alumine võll on täiesti alumise raami küljes ja ei takista midagi.
Halgude mahakukkumise takistamiseks kasutan masina taga seisvat eraldi lauda - sinna viskan ka lõhkumata pakke peale, hea ligi võtta. Kuna käed on nüüd totaalselt vabad, siis omapoolsesse külge pole nagu midagi tarvis panna, saab ise kinni hoida, kui tarvis.
Nüüd mõtlen, et vaja veel töökoha valgustus külge monteerida, saab tööd ka pimedamal ajal teha. Praegu kasutan eraldi prozektorit.


Vasta
#7

Kas jalg ära ei väsi, kanna peal tõstes on asend ebakindel? Olen näinud isetehtud lõhkujatel lülitusi, mida tehakse kas põlve või puusaga küljele lükates.
Vasta
#8

(19-02-2014, 11:45 AM)PSV Kirjutas:  Kas jalg ära ei väsi, kanna peal tõstes on asend ebakindel? Olen näinud isetehtud lõhkujatel lülitusi, mida tehakse kas põlve või puusaga küljele lükates.
Jah, alguses väsis küll. eks asi tahab harjumist, see nagu iga uue asjaga. Uue autoga sõitma hakates on samuti esteks natuke harjumist tarvis.
Eile lasksin kuus tundi järjest ja polnud enam mingit probleemi. Eks see sõltub ka, kui täpselt asi paigaldatud on. Kui pedaal liiga kõrgel on, siis on nats raskem.


Vasta
#9

Nii. Jalapedaali all olev lüliti andis ..otsad! Noh, selle nupukese ehitus ongi selline mitte just sagedaseks kasutamiseks vist. Hakkas teine kinni kiiluma ehk klemmid ei taht teineteisest enam eralduda ja mootor jäi sisselülitatud asendisse.
Asendasin selle ühe vana pesumassina seest saadud mikrolülitiga, vist 16 A. Tegin seda veel natuke ringi ka, noh, et ta ei lülitaks fikseerivalt sise.välja, vaid kui surve pealt kaob, siis kohe lahutab ka klemmid. Nüüd töötanud juba pikemat aega ja funkab laitmatult Smile .


Vasta
#10

Austet hr. Tift'il tuline õigus, et tehase komplektatsioonis puulõhkujad on ütlemata ebaergonoomilised. Eks ta ole, et tehas need nupud ja kangid eraldi ehitanud selleks, et hoidku kõigeväeline, keegi nende massinaga endale viga ei teeks.

Meie majapidamises on sarnane riistapuu ka tuunitud lülitusmehhanismiga.
Nimelt, see kang, mis õli liikumist juhib sai ca 35 cm pikkuse torujupiga pikendatud ja otse üles pööratud. Toru sees läheb käepideme sisse kaablijupp ja selle otsas on lülitusnupp. Käepide on nikerdatud pommikindluse mõttes nelikanttoru jupist ja nupplüliti sinna sisse kinnitatud. Muide seesama nupp, mis masinal tehasepoolt küljes. Painduvad kaablid, kõrid ja korralik isoleerimine on mõistagi kohustuslik!

Töötab nii, et käsihaaratsiga tõstan paku peale, haaran kangist, muljun pöidlaga nuppu ja lükkan kangi ettepoole ning pakk läheb pooleks. Kangist lahti lastes seiskub mootor ja silinder liigub tagasi. Tagasi lastes asetan ühe poole silindri taga olevale lauakesele ja hakin pingil olevat pakupoolt, ei pea teist poolt uuesti maast tõstma.

See lahendus hoiab kindlalt vähemalt ühe käe lõhkumise ajal töötsoonist eemal.

Tervitades, IP
Vasta
#11

(04-05-2014, 23:20 PM)Isapull Kirjutas:  Austet hr. Tift'il tuline õigus, et tehase komplektatsioonis puulõhkujad on ütlemata ebaergonoomilised.....
See lahendus hoiab kindlalt vähemalt ühe käe lõhkumise ajal töötsoonist eemal.
Tervitades, IP
Kena keik! Lihtsalt pool lõbu jääb isand IP-l saamata! Väga lahe on, kui näiteks on lõhutav pakk lühem, kui silindri otsas olev otsik reguleerida annab. Siis on hea jalaga reguleerida - pakk pooleks, tõstad nats varvast, mootor seiskub ja kui veel natuke varvast kergitada, siis saab lasta silindrit tagasi just nii palju, kui tarvis, et pakk jälle vahele mahuks. Nii liigub silinder vähem ja kulub vähem aega Smile . Ärge hakake nüüd kõik oma juba tuunitud masinaid ringi ehitama, see siin on lihtsalt üks näide ja minu variant.


Vasta
#12

[Pilt: fc3b0dd1ad07fc0253332222b5f96280.jpg]
 Nii...lisan siia siis ka ühe samasuguse massina pildi, mis on ümber tehtud samasuguselt, kui minu esimene masin tehtud sai. SÕbra oma. SÕber ütles, et esitas mind Nobeeli preemia nominendiks :Smile..


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne