[Marko]

Tänud!
Küsisin siin seepärast,et ehk huvitab vastus teisigi.

[veix__]

Oli külmkapiga selline lugu, et põhja hakkas vett kogunema ja vahel ust lahti tehes tilkus välja. Päris ammu juba olin ka täheldanud, et kui natuke aega (võibolla mõnikümmend sekundit vms) peale külmkapi ukse avamist ja sulgemist proovisid uuesti ust avada, siis oli see nagu kinni imetud ja päris raske oli lahti teha. Kui kohe mõne sekundi jooksul seda teha või hoopis paari minuti pärast, siis oli nagu korras. Mõtlesin küll, et huvitav kas külmkapi sisemus ei peaks kuidagi välise õhuga seotud olema, et rõhud tasakaalustuksid, kuid ei osanud esalgu midagi arvata sellest loost ja midagi ette võtta.
Vea põhjuseks oli külmiku tagaseinas oleva vee äravoolutoru ummistus. Tagaseinas on ettepoole ulatuvad servad ja siis mööda seina voolav vesi jookseb sinna madalamale keskele kokku ja seal on ava. Äravoolutoru jookseb külmiku taga. Ega ei olnud külmkapi hingeeluga eriti tuttav varasemalt. Igatahes see toru oli üsnagi "elu" täis ja kinni kasvanud. Toru raputades tilkus läbipaistvat ollust välja (nagu vedel sült), eks see mingi bakterite/vetikate vms jäänused olid. Põhimõtteliselt sama asi mis tekib libeda kihina vett sisaldavasse anumasse kui vesi seal mõnda aega seisab (basseinid, veekausid...) ja temperatuur "elu" jaoks sobiv on (umbes toatemp kuni 40 C). Sama asi veetorudel olevate mudafiltritega kui näiteks sooja vee temperatuur on liiga madal... või külm vesi on liiga soe ja/või seisab kaua torus. Arvatavasti äravooluava ummistus seestpoolt mingi külmkappi sattunud sodiga (leiva- ja saiapurud jms) ning siis vee voolamise takistuse tõttu (peaaegu seisev vesi, midagi imeaeglaselt imbus läbi) hakkas seal torus "elu" käima, toru jookseb külmiku taga ja seal taga on ka selline mõnus soe temperatuur. Puhusin seestpoolt väljapoole suruõhuga läbi. Vesi voolab nüüd kenasti välja ning peale ukse sulgemist kui õhk külmikus jälle jahtuma hakkab, ei teki sisse alarõhku ning ust ei imeta kõvasti kinni.

[Qunts]

Oli külmkapiga selline lugu, et põhja hakkas vett kogunema ja vahel ust lahti tehes tilkus välja. Päris ammu juba olin ka täheldanud, et kui natuke aega (võibolla mõnikümmend sekundit vms) peale külmkapi ukse avamist ja sulgemist proovisid uuesti ust avada, siis oli see nagu kinni imetud ja päris raske oli lahti teha. Kui kohe mõne sekundi jooksul seda teha või hoopis paari minuti pärast, siis oli nagu korras. Mõtlesin küll, et huvitav kas külmkapi sisemus ei peaks kuidagi välise õhuga seotud olema, et rõhud tasakaalustuksid, kuid ei osanud esalgu midagi arvata sellest loost ja midagi ette võtta.
Vea põhjuseks oli külmiku tagaseinas oleva vee äravoolutoru ummistus. Tagaseinas on ettepoole ulatuvad servad ja siis mööda seina voolav vesi jookseb sinna madalamale keskele kokku ja seal on ava. Äravoolutoru jookseb külmiku taga. Ega ei olnud külmkapi hingeeluga eriti tuttav varasemalt. Igatahes see toru oli üsnagi "elu" täis ja kinni kasvanud. Toru raputades tilkus läbipaistvat ollust välja (nagu vedel sült), eks see mingi bakterite/vetikate vms jäänused olid. Põhimõtteliselt sama asi mis tekib libeda kihina vett sisaldavasse anumasse kui vesi seal mõnda aega seisab (basseinid, veekausid...) ja temperatuur "elu" jaoks sobiv on (umbes toatemp kuni 40 C). Arvatavasti äravooluava ummistus seestpoolt mingi külmkappi sattunud sodiga (leiva- ja saiapurud jms) ning siis vee voolamise takistuse tõttu (peaaegu seisev vesi) hakkas seal torus "elu" käima, toru jookseb külmiku taga ja seal taga on ka selline mõnus soe temperatuur. Puhusin seestpoolt väljapoole suruõhuga läbi. Vesi voolab nüüd kenasti välja ning peale ukse sulgemist kui õhk külmikus jälle jahtuma hakkab, ei teki sisse alarõhku ning ust ei imeta kõvasti kinni.

See toru jookseb otse külmiku mootori peal olevasse anumasse kus ta mootori kuumuse tagajärjel aurustub.
Ma ei saa aru kuidas inimestel tekkivad sinna saia/leiva ja makaroni jäegid ???
Samas ei saa aru ma inimestest kes toovad nõudekad remonti mis on täis makorone ning muud maitsavt ollust! Kas peab nõudekaga pesema makarone ja haklihakastet ?
Paljude vigade põhjusteks on nõudekate puhul viitsimatus põhjas olevate filtrite puhastamine (mida uuem seda kiiremini satuvad minu juurde).
Pesukatel on viidud puhastus filtrid trumlite sisse mida inimesed ei puhasta, või ei oska (täna nägin masinat mida ei saanudki puhastada ilma lahti keeramata)
Külmikute puhul see sama tagaseinas olev, vee äravoolu kanal kus sees herned/sai/leib/makaronid ja muu huvitav maitsev kraam
Mootsatel pliitidel (keraamilised) Integreeritavad plaadid: külmjooted elektroonika plokkides kuna asuvad väga kuumas keskonnas.
Integreeritavatel ja tavalistel ahjudel tavalikseks probleemiks on voolukatkestus, kui kell peal siis ei tööta enam, seni kuni kell õigeks sättitud või ülekuumenemis kaitse otsad andnud (vanasti ei olnud selliseid asju) mis arvate mida teevad enamus või soovivad, et tehakse ? (uus termokaitse maksab umbes 30€).
Induktsoon pliidiplaatide levinud viga on dioodsildades ja mõnes takistis.
Kuivatitel tavaline viga: ei puhatata filtreid piisavalt tihti ja siis ummitub kondensaator, mis peaks kuumast aurust vee eraldama. Kõigehullemad on kompressor kuivatid millel tuleb kogu kupatus välja vahetada kui umbe läheb.
Minu soovitus, kui hakkate soetama omale uut tehnikat siis vaadake, et mida vähem igasugu lisavidinaid, on seda parem !!!
Tean, et naised kohe laidavad selle mõtte maha, et tema sõbrannal või veel parem, sõranna/sõbrannal on selline ja pidi kõige parem olema ja üldse ei tarbi vett ning voolu! Ega teie kehvemad ei saa ju olla ning peate soetama selle kõige uhkema ja parema  kuigi see maksab kõige paremat hinda aga naise sõna ju seaduseks.
Samas koolis õppitud füüsika oli ju tegelt mõeldud lollidele ja tänapäeval see ju enam ei kehti.

[veix__]

Sinna anumasse see ots läks jah ja otsast hakkas "sülti" välja venima kui toru raputasin. Toru oli nii täis, et niimoodi tühjaks ei tulnud. Mingit silmanähtavat sodi nagu ei märganudki seal torus, isegi mõtlesin et äkki lihtsalt nö. ise hakkas see toru kinni kasvama (soe keskkond, ega vee vool seal torus ju mingi suur pole, ikkagi peaaegu seisva vee kile tekib toru seintele ja seal hakkab siis "elu" käima).
Eks toidujäätmed võivad sinna kergelt sattuda kui näiteks mingi taldriku võileibadega/kookidega kappi paned ja taldriku peal olev kraam vastu külmiku tagaseina puutub, see on parajalt niiske ja võtab kohe puru omale külge ning siis tasapisi koos veega voolab seinalt alla.

[samodelkin]

Kui siin juba külmikute jutuks läks ja spetsialist vastamas.
Mina pole enda kapi alt küll mingit loiku leidnud, uksest välja ka ei jookse, ei tea mina, kuhu ta selle vee paneb!
Pole temaga midagi muud teinud, kui vahest harva puhtaks pesnud. (poissmehe asi)
Aparaat on Helkama JP3071, kahe kompressoriga ja ostetud 2009 suvel. (vist)
Millal siis võib suuremat väljaminekut oodata?


Pool vastust juba tuli enne ära...

[Qunts]

Kui siin juba külmikute jutuks läks ja spetsialist vastamas.
Mina pole enda kapi alt küll mingit loiku leidnud, uksest välja ka ei jookse, ei tea mina, kuhu ta selle vee paneb!
Pole temaga midagi muud teinud, kui vahest harva puhtaks pesnud. (poissmehe asi)
Aparaat on Helkama JP3071, kahe kompressoriga ja ostetud 2009 suvel. (vist)
Millal siis võib suuremat väljaminekut oodata?


Pool vastust juba tuli enne ära...

Spetsialist ei ole aga midag tean ja tavaliselt vastan mida väike aju talletanud on.
Sinul tuleb suurem väljaminek siis kui ülemine osa külmikust enam ei külmeta. Siis vahetad ära ülemise osa termoregulaatori ja järgmised aastad on jälle muretud. Nii umbes 20-30€ kui ise teed ja kui lased teha siis umbes 50-60€
Vee ta paneb sinna kuhu see vesi käima peab ja järelikult oled hoolas, et sul ei ole vaja muretseda.

[veix__]

Kasutan niiskuse eraldajat: http://www.alpicair.ee/products/air-dehu.../ar-24tr1/
Vaatasin, et juhendis on võimsuseks kirjas 600 W. Huvitav, millal ta selle 600W tarbib, ise energiamõõtjaga jälgisin ja pidevalt on võimsus 250 W kandis (kui pidevalt nii töötab, siis u. 20 eur/kuus). Ventilaatori kiirus on küll ka 1. astme peal (3 astet kokku), aga 3. astme peale pannes tõusis võimsus ainult veidi, jäädes 300 W piiresse. Ise mõtlesin, et huvitav kuidas see asi käib, kas siis kompressor koguaeg töötab ühte moodi ja kui saab soovitud niiskuse kätte, siis lülitub välja ja ventilaator jääb edasi tööle? Või lülitab kompressor lühemate ajavahemike tagant sisse-välja? Et huvitav, et ma pole nagu mingit suuremat võimsuse muutumist märganud ega kompressori sisse-välja lülitumist kuulnud, võiks arvata et kompressor tarbib enamiku võimsusest?

[Qunts]

Kasutan niiskuse eraldajat: http://www.alpicair.ee/products/air-dehu.../ar-24tr1/
Vaatasin, et juhendis on võimsuseks kirjas 600 W. Huvitav, millal ta selle 600W tarbib, ise energiamõõtjaga jälgisin ja pidevalt on võimsus 250 W kandis (kui pidevalt nii töötab, siis u. 20 eur/kuus). Ventilaatori kiirus on küll ka 1. astme peal (3 astet kokku), aga 3. astme peale pannes tõusis võimsus ainult veidi, jäädes 300 W piiresse. Ise mõtlesin, et huvitav kuidas see asi käib, kas siis kompressor koguaeg töötab ühte moodi ja kui saab soovitud niiskuse kätte, siis lülitub välja ja ventilaator jääb edasi tööle? Või lülitab kompressor lühemate ajavahemike tagant sisse-välja? Et huvitav, et ma pole nagu mingit suuremat võimsuse muutumist märganud ega kompressori sisse-välja lülitumist kuulnud, võiks arvata et kompressor tarbib enamiku võimsusest?

Pole küll niikuskogujaid varem remontinud aga arvan, et kompressor peaks ikka vahest välja lülitama ka. Muidu ei saaks ta ju õhust niiskust kätte. Protsess ise peaks olema selline, et paneb mootori tööle, torud jäetavad ja siis lülitab mootori välja ning torud sulavad ja tekkib kondents vesi mis jõuab all olevasse anumasse.
Teine varjant mida kasutatakse jää tootmis aparaatidel on torude süsteemi pandud kolmtee klapp mis mingi hetk keerab gaasi liikumise teise suunda ja sellega tekitatakse kiire sulamis efekt ja jäekuubikud saavad omalt kohalt irduda.
Lisaks võib tal olla mingisugune küttekeha mis aitab sellele sulatus protsessile kaasa.
See 250W võib olla küll mootori võimsus aga võib olla ka suurem, näiteks kui kasutatakse inverter kompressorit mis vajadusel omale pöördeid juurde kruvib.

[wagoneer]

A mul probleem kahesüsteemse veeboileriga(elektromet). Kütteperioodil soojendab vett siis keskküttest tulev soe vesi, ehk boiler stabiilselt 60 kraadi on. Nüüd sai katel seisma pandud ja boiler elektri pealt käivitatud.
Mingil kummalisel põhjusel aga nupp millest reguleerida saab boileri temperatuuri käitub imelikult.
Eelmisest aastast oli nupp jäänud nii öelda kahe täpi peale mis võrdus kusagil 60 kraadise veega.
Nüüd aga järsku lajatas boileri keema   Hea oli,et ülerõhu klapp ikka ka sai pandud ja ise hommikul varajase unega. Selline turtsumine käis,et anna olla.
Hetkel reguleerimise nuppu saab keerata vaevu mõne millimeetri 0 positsioonist edasi,et juba vee temp pea 70 kraadi on.
Kas võiks eeldada,et reguleerimise nupp saba andnud või peaks viga otsima äkki mingist andurist mis boilerist infot peaks adekvaatselt väljastama?

[muska71]

A mul probleem kahesüsteemse veeboileriga(elektromet). Kütteperioodil soojendab vett siis keskküttest tulev soe vesi, ehk boiler stabiilselt 60 kraadi on. Nüüd sai katel seisma pandud ja boiler elektri pealt käivitatud.
Mingil kummalisel põhjusel aga nupp millest reguleerida saab boileri temperatuuri käitub imelikult.
Eelmisest aastast oli nupp jäänud nii öelda kahe täpi peale mis võrdus kusagil 60 kraadise veega.
Nüüd aga järsku lajatas boileri keema   Hea oli,et ülerõhu klapp ikka ka sai pandud ja ise hommikul varajase unega. Selline turtsumine käis,et anna olla.
Hetkel reguleerimise nuppu saab keerata vaevu mõne millimeetri 0 positsioonist edasi,et juba vee temp pea 70 kraadi on.
Kas võiks eeldada,et reguleerimise nupp saba andnud või peaks viga otsima äkki mingist andurist mis boilerist infot peaks adekvaatselt väljastama?

Boileritel sees ka ülekuumenemis kaitse mis rakendub mingi x tempi pealt ja välistab keema mineku juhul kui korras on.regullimisnupp peaks olema termostaadu küljes ja termostaat võib kah saba anda.testriga pisut sees mürada ja saab vea kätte.

[Qunts]

A mul probleem kahesüsteemse veeboileriga(elektromet). Kütteperioodil soojendab vett siis keskküttest tulev soe vesi, ehk boiler stabiilselt 60 kraadi on. Nüüd sai katel seisma pandud ja boiler elektri pealt käivitatud.
Mingil kummalisel põhjusel aga nupp millest reguleerida saab boileri temperatuuri käitub imelikult.
Eelmisest aastast oli nupp jäänud nii öelda kahe täpi peale mis võrdus kusagil 60 kraadise veega.
Nüüd aga järsku lajatas boileri keema   Hea oli,et ülerõhu klapp ikka ka sai pandud ja ise hommikul varajase unega. Selline turtsumine käis,et anna olla.
Hetkel reguleerimise nuppu saab keerata vaevu mõne millimeetri 0 positsioonist edasi,et juba vee temp pea 70 kraadi on.
Kas võiks eeldada,et reguleerimise nupp saba andnud või peaks viga otsima äkki mingist andurist mis boilerist infot peaks adekvaatselt väljastama?

Boilereid pole remontinud aga miskipärast arvan et temperatuuri regulaator (termokas või kuidas keegi kutsub) on omadega õhtal. Peaks ikka nii olema, et kui põhja keerad siis peaks olema max 70+/- kraadi.
Kui ülekuumenemis kaitse välja lööb siis ei tohi edasi enam soojendada.
Äkki leiad abi sellel lehelt  
http://sevi.ee/vi-inavto+imo+i2124799

[h2rra]

Tegin "Jaan Tatikat" juba 3 aastat tagasi, Suur eestlaetav "Candy" hakkas tsentifuugimisel laagri krõbinat - vilinat laskma, kuna laagrid kuival.  õlitamiseks lahti ei raatsinud nii vana masinat enam kiskuda ja puurisin augu umbes kahe laagri vahele võlli peale. Sealt tilgutasin tagasilla TAP õli sisse ja vait ta jäi. nüüd juba 4 aasta peseb õues tööriideid ja probleemi ei ole. talveks lasen pumba kuivaks ja kevadeni on lume all. Võimas masin ikka.     

 

[wagoneer]

Boilereid pole remontinud aga miskipärast arvan et temperatuuri regulaator (termokas või kuidas keegi kutsub) on omadega õhtal. Peaks ikka nii olema, et kui põhja keerad siis peaks olema max 70+/- kraadi.
Kui ülekuumenemis kaitse välja lööb siis ei tohi edasi enam soojendada.
Äkki leiad abi sellel lehelt  
http://sevi.ee/vi-inavto+imo+i2124799

Millegi pärast jah ülekuumenemise vastu midagi ei rakendunud. Kees mis mühises. Ja ülerõhust siis paukus välja.
Eks katkun selle juhtkonsooli sealt lahti. Loogiliselt peaks ju olema võimalik seda temp.regulaatorit vahetada ka nii,et vett ei pea välja laskma. No,et see termoandur nagu akumulatsiooni paagilgi mul paikneb eraldi toru sees.
Kästi täpne boileri mark neile saata. Siis ütlevad kas on ja millal on.
Aga tänud lingi ja info eest.

[Marko]

 puurisin augu umbes kahe laagri vahele 

Kas kasutasid ka mingeid ennetavaid meetmeid laastu sissekukkumise vältimiseks, tolmuimeja, puur tavotine, või lihtsalt auk?

[h2rra]

 puurisin augu umbes kahe laagri vahele 

Kas kasutasid ka mingeid ennetavaid meetmeid laastu sissekukkumise vältimiseks, tolmuimeja, puur tavotine, või lihtsalt auk?

Ei midagi ennetavat. Puurisin augu et saaks paar masinatäit tööriideid veel puhtaks, kuid kestab siiamaani. Roostes ja mölkis ta on kuid tulemus on positiivne. Hiinlasedki ütlevad, et:  " Pole tähtis, mis värvi kass on... peaasi, et hiiri püüaks".

[Marko]

Sel juhul on võimalus, et mõni sissepudenenud puurimislaast lõikas laagri sisemise simmeri natu katki ja tegi õlile juurdepääsu kuulide juurde

[h2rra]

Sel juhul on võimalus, et mõni sissepudenenud puurimislaast lõikas laagri sisemise simmeri natu katki ja tegi õlile juurdepääsu kuulide juurde

Kui laagri kuulid juba laulavad, siis pole see tihend enam tihendajaja määrimis agendiks oli vast vesi. Tap tagasilla õli aga on paks ja mingite vett tõrjuvate omadustega.  Miudeks GAZ käändtelje puksid ja munakute kausid määrin kah TAP õliga ja rool on kerge nagu võimendiga. Määrdepritsil keevitasin varda mansetiga umbseks ja õliga hea määrida .

Ps. Määrdepritse hulgim realiseerimiseks.

[veix__]

Kasutan niiskuse eraldajat: http://www.alpicair.ee/products/air-dehu.../ar-24tr1/
Vaatasin, et juhendis on võimsuseks kirjas 600 W. Huvitav, millal ta selle 600W tarbib, ise energiamõõtjaga jälgisin ja pidevalt on võimsus 250 W kandis (kui pidevalt nii töötab, siis u. 20 eur/kuus). Ventilaatori kiirus on küll ka 1. astme peal (3 astet kokku), aga 3. astme peale pannes tõusis võimsus ainult veidi, jäädes 300 W piiresse. Ise mõtlesin, et huvitav kuidas see asi käib, kas siis kompressor koguaeg töötab ühte moodi ja kui saab soovitud niiskuse kätte, siis lülitub välja ja ventilaator jääb edasi tööle? Või lülitab kompressor lühemate ajavahemike tagant sisse-välja? Et huvitav, et ma pole nagu mingit suuremat võimsuse muutumist märganud ega kompressori sisse-välja lülitumist kuulnud, võiks arvata et kompressor tarbib enamiku võimsusest?

Pole küll niikuskogujaid varem remontinud aga arvan, et kompressor peaks ikka vahest välja lülitama ka. Muidu ei saaks ta ju õhust niiskust kätte. Protsess ise peaks olema selline, et paneb mootori tööle, torud jäetavad ja siis lülitab mootori välja ning torud sulavad ja tekkib kondents vesi mis jõuab all olevasse anumasse.
Teine varjant mida kasutatakse jää tootmis aparaatidel on torude süsteemi pandud kolmtee klapp mis mingi hetk keerab gaasi liikumise teise suunda ja sellega tekitatakse kiire sulamis efekt ja jäekuubikud saavad omalt kohalt irduda.
Lisaks võib tal olla mingisugune küttekeha mis aitab sellele sulatus protsessile kaasa.
See 250W võib olla küll mootori võimsus aga võib olla ka suurem, näiteks kui kasutatakse inverter kompressorit mis vajadusel omale pöördeid juurde kruvib.

Nüüd sattusin nägema ka sellisel ajal kui ventilaator töötas ja kompressor seisis (tarbitava võimsuse põhjal arvan, oli u. paarkümmend W) ja nägin ka moment kui täiesti seisis. Sellest loogikast pole veel aru saanud (pole olnud aega väga kaua jälgida) millal lihtsalt kompressor seisab ja ventilaator tööle jääb ja millal täiesti seisma jääb (energiatarve oli vist 1 W kandis). Mis aga põhiline, teeb oma tööd- u. 1,5 l vett imeb iga päev õhust välja.

[Qunts]

Nüüd sattusin nägema ka sellisel ajal kui ventilaator töötas ja kompressor seisis (tarbitava võimsuse põhjal arvan, oli u. paarkümmend W) ja nägin ka moment kui täiesti seisis. Sellest loogikast pole veel aru saanud (pole olnud aega väga kaua jälgida) millal lihtsalt kompressor seisab ja ventilaator tööle jääb ja millal täiesti seisma jääb (energiatarve oli vist 1 W kandis). Mis aga põhiline, teeb oma tööd- u. 1,5 l vett imeb iga päev õhust välja.

Las ta töötab rahus, kui enam ei eralda vett õhust siis tuleks tähelepanu pöörata.

[sugraM]

Sai soetatud vana külmik ZIL Moskva puhtalt tema välimuse pärast. Plaan asi siis korda teha, uuesti üle värvida jne. Probleemiks on ukse tihend, millest järel vaid kõva ja habras mälestus. Kas kuskilt on võimalik leida sobivat asendust? Teiseks, mida teha tehnika poolepealt? Kui töötab, jätta rahule võin on mingi alternatiiv agregaadi vahetuseks uuema/parema jaoks?