[kass]

Tere! Kirjutan Teile Türi linnast ja mul on selline mure....!   Mõnedes kultuurides (eriti ida pool, näiteks Kaukaasia piirkond, Kesk-Aasia jne) on vanemad inimesed austatud ja lugupeetud! Saan aru, et meie viibime hoopis teistsuguses kultuuriruumis, Euroopia või mis see oligi, multikulti, homosexi, interhüper... iga tattnokk võib avaldada oma arvamust vanemate olijate suhtes, vabakasvatus, liberaalne vaade ja ms (ei tule rohkem  meelde). Aga kas see on ikka õige ja bro? Kas on normalne, et igasugune suvaline tattnokk, kes on teema autorist mõni aasta noorem, võib siin solvata vanemaid aksakale ja arvamusliidreid? Eesti muinasaeg on suhteliselt puudulikult kajastatud, üks põhilisi puudusi on muidugi interneti puudumine tol ajajärgul. See võimaldab igasuguseid väärkäsitlusi ja rumallahendusi meie ajaloo kirjeldamisel! (kass - puutin kutsub sind koju jms..) Aga mis iis, kui juhtivad harrastuspsühholoogid ja hüdrosidurite spetsid on kusagil teinud vea, vb selle sama haige kassi esivanemad on koos Lembituga mingi väikese viguri mänginud meie vaenlastele? Või on see Võru õpetlane, kelle nimi mulle praegu meelde ei tule, see Vladimir Vladimiri poja sõber, hoopis õigel teel, et tuleks Mart Laari jungreid ja Tuuli Roosmaa taoliseid pläkutajaid (ksf! kass) rohkem solvata ja pedereerida? ) Samas, on kass, kui selline veetnud hulga kuid ka puutini rahva hulgas ja midagi eriti halba pole tal öelda. Ma ei tea, kas see ksf!, kelle nimi meelde ie tule, on seal Venemaal eriti palju aega veetnud ja pole ka oluline, tema usk on niigi kindel!
Aga aitab  - mis on minu mure, se on , et tattnokkad, olge viisakamad vanemate inimestega, vb nad ei jaga teie (väikese tähega) automudeleid, nutiseadmeid, ag mingi seletamatu elukogemus on ikkagi olemas, mida noorematel ei ole, nii uskumatu, kui see ka ei ole! Ja seda teil ei ole!  Ja seda te ka ei saa, enne, kui vanemad ara ei sure! 

[Marko]

Aksakali staatusest Sa just loobusid, olgu reiting või 100.

[Marko]

Tere! Kirjutan Teile Türi linnast ja mul on selline mure....!   Mõnedes kultuurides (eriti ida pool, näiteks Kaukaasia piirkond, Kesk-Aasia jne) on vanemad inimesed austatud ja lugupeetud! Saan aru, et meie viibime hoopis teistsuguses kultuuriruumis, Euroopia või mis see oligi, multikulti, homosexi, interhüper... iga tattnokk võib avaldada oma arvamust vanemate olijate suhtes, vabakasvatus, liberaalne vaade ja ms (ei tule rohkem  meelde). Aga kas see on ikka õige ja bro? Kas on normalne, et igasugune suvaline tattnokk, kes on teema autorist mõni aasta noorem, võib siin solvata vanemaid aksakale ja arvamusliidreid? Eesti muinasaeg on suhteliselt puudulikult kajastatud, üks põhilisi puudusi on muidugi interneti puudumine tol ajajärgul. See võimaldab igasuguseid väärkäsitlusi ja rumallahendusi meie ajaloo kirjeldamisel! (kass - puutin kutsub sind koju jms..) Aga mis iis, kui juhtivad harrastuspsühholoogid ja hüdrosidurite spetsid on kusagil teinud vea, vb selle sama haige kassi esivanemad on koos Lembituga mingi väikese viguri mänginud meie vaenlastele? Või on see Võru õpetlane, kelle nimi mulle praegu meelde ei tule, see Vladimir Vladimiri poja sõber, hoopis õigel teel, et tuleks Mart Laari jungreid ja Tuuli Roosmaa taoliseid pläkutajaid (ksf! kass) rohkem solvata ja pedereerida? ) Samas, on kass, kui selline veetnud hulga kuid ka puutini rahva hulgas ja midagi eriti halba pole tal öelda. Ma ei tea, kas see ksf!, kelle nimi meelde ie tule, on seal Venemaal eriti palju aega veetnud ja pole ka oluline, tema usk on niigi kindel!
Aga aitab  - mis on minu mure, se on , et tattnokkad, olge viisakamad vanemate inimestega, vb nad ei jaga teie (väikese tähega) automudeleid, nutiseadmeid, ag mingi seletamatu elukogemus on ikkagi olemas, mida noorematel ei ole, nii uskumatu, kui see ka ei ole! Ja seda teil ei ole!  Ja seda te ka ei saa, enne, kui vanemad ara ei sure! 

ajaloo jaux
nonii igaks juhuks

[kass]

Aksakali staatusest Sa just loobusid, olgu reiting või 100.

Jah, ma riskisin! Pööbel ei armasta tõde! Ta tahaks muidu huina-muinamist! Ise proovin hoida postituste arvu 4444 ja teemade arvu 200. Ja selle aksakali staatusega... katsu olla objektiivsem, ära tõmble tühja-tähja pärast! Oleme ikka eesti mehed, koerakasvatajad jne....

[Talupoeg taluja]

Vanade inimeste austamisest siis.


Tuleb lugu meelde kooliajast kus veel Ikarus bussiga sai sõidetud kooli ligidalt bussijaama poole. Ühe korra,vast see oli kuskil 80-ndate algupoole,meenub nagu kolmas klass. Sain bussi ja nägin kohe tühja kohta kuhu ennast maha prantsatasin. Pikk koolipäev seljataga,lõunased tunnid.... asi oli õhtapoole kuskil kella 15-17 vahel. Koolikott oli nii raske,et selle vinnamine väsitas täielikult. Sain maha istuda,kui kohe üks vanem proua hiilis küljealla ja kukkus kägisema. Ise nii noor ja vanemaid inimesi ei austa. Ma ei oleks tohtinud pingile istuda tema arvates. Bussis oli näha veel mõni üksik vaba koht..... Ma ei öelnud midagi,kuulasin ära vaikselt. Kuna sõitsin vist ainult üks-kaks peatust siis lõppes see asi kiiresti. Ma olin väga väsinud. Vanemaid inimesi peaks austama aga tookord sain aru,et üks vanamutt läks üle piiri. Ka praegu kui kuulen mingite prouade käginat siis on mu kõrv terav. Enam ma vait ei ole. Tolle aja peale tagasi mõeldes siis ,milline ülekohus-kas siis väikene inimene ei väsi ja ei võiks ka bussis istuda,et natukene puhkust saada? Ka väikene koolijuts väsib. Õppimine on ka töö! Kui vanemad inimesed seda ei austa siis pole neil ka mingit respekti minu poolt. Loodan,et tänapäeval on asjad muutunud ja austatakse ka nooremaid,need ka inimesed.
Aga korralikult käituvaid inimesi(loe vanainimesi) austan ikkagi. Eriti vanatehnikasõpru,neid kes ikka ja jälle oma tarkusi jagavad. Muidugi pole seda kuskilt otsast märgata.... aga salamisi ikka.  

Aga Sina kõuts kass, Sind austan ma ka  ja isegi siis kui Sa oleksid must kass.   Sellepärast,et oled ju minust vanem.... Mitte eriti aga noh.... mõni aasta vist ikka rohkem.

[kass]

9 aastat, aga ma tänan! Ja tore, kui ei pea selle austuse väljateenimiseks midagi tegema, aastad teevad ise musta töö ära! 

[tõnn]

Kui austust aastate eest jagada, siis tuleks oma väljalaske aastaarv ka profiili ära märkida.
Hetkel on märgitud vaid foorumiaastad, mida on mul rohkem, kui Hr. Kassil. - Kas ma olen nüüd rohkem austust väärt?

Või tuleks austust jagada tegude eest?

Mulle tundub, et Hr. Kass`i teod ja väljaütlemised tulevad rohkem hetke emotsioonist.
Soovitan edaspidi oma kirjutisi kaks korda läbi lugeda, selle ajaga võib emotsioon üle minna.

[honkomees]

Toetan herr Kassi seisukohti. Vanemaid tuleb austada, see on meie riigi püsimajäämiseks hädavajalik - toon paar tsitaati oma aastatuhandevahetuse aegse oopuse seest.

Suure võimudistantsiga maades õpetajat austatakse (eakaid õpetajaid veel enam, kui noori), õpilased tõusevad õpetaja klassi tulles püsti. Õpetamine on õpetajakeskne: õpetuse tase sõltub täiesti õpetaja pädevusest. Klassis valitseb range kord ja vestlust alustab alati õpetaja. Õpilased kõnelevad klassis vaid õpetaja õhutusel ja õpetajale ei väideta avalikult vastu. Õpetajaid koheldakse austavalt ka kooliväliselt. Kui õpilane käitub halvasti, siis võtab õpetaja ühendust õpilase vanematega, kellelt oodatakse rangust. Kehalist karistust koolis peetakse normaalseks, see sümboliseerib õpilase ja õpetaja vahelist ebavõrdsust ning aitab kujundada iseloomu. 
....
Kui me seame eesmärgiks Eesti majandusliku edasikestvuse ja arengu, siis tuleb maksimaalselt ära kasutada piiratud inimressurssi. Järelikult ei tohi kool tähelepanu pöörata üksnes kõige andekamatele, vaid ka nõrgematele. Kollektivistlik kultuur on sel juhul individualistlikust eelistatum, kuna kollektivistlikes kultuurides jälgitakse väga hoolega, et partnerit ei solvataks ega alavääristataks. See kaitseks ja soosiks kehvemate vaimsete võimetega õpilaste arengut. Kollektivistlikus kultuuris väärtustakse kõrgelt mingi oskuse äraõppimist, mitte abstraktset “õppimise õppimist”. Konkreetse oskuse äraõppimine on jõukohane ka piiratud vaimsete võimetega õpilastele ja nad leiavad seeläbi kollektivistlikus ühiskonnas endale sobiva ja sealjuures austusväärse koha. Maskuliinses kultuuris valitakse tulevane amet arvestades perspektiivi, karjäärivõimalust jms. Feministlikus kultuuris valitakse amet huvide järgi, arvestamata eriti reaalsusega. Tänapäeva Eesti probleemiks ongi väärmentaliteet: püüdlus mingite abstraktsete teadmiste poole, ülikoolihariduse poole ja konkreetsete oskuste alahindamine. See on individualistliku ja feminiinse kultuuri tagajärg. Samas majanduses napib oskustööjõudu. Vähevõimekate õpilaste õppetase on madal väikese võimudistantsiga kultuurides, kus õpingute taseme määrab õpilase võimekus. Samuti on vähevõimekad õpilased tihti sellest tingituna ka halva käitumisega, kuid väikese võimudistantsiga kultuurides asetuvad vanemad konfliktis lapse poolele kooli vastu. Järelikult on vaja kujundada suure võimudistantsiga kultuuriidentiteeti, kus õpingute taseme määrab mitte õpilase võimekus, vaid õpetaja pädevus. Pädeva õpetaja leidmine on alati lahendatav probleem, eriti maskuliinses kultuuris, kus hinnatakse õpetaja andekust, pädevust, haritust. Suure võimudistantsiga ühiskonnas on ka kooli ja vanemate koostöö halvastikäituvate laste kasvatamisel tõhus. Maskuliinne ühiskond soosib edasipüüdlikkust. Õpilane püüab olla klassi parim, püüab silma paista. See on eriti oluline keskpäraste ja tagasihoidlike võimetega laste arenguks. Seevastu feminiinse kultuuri normiks olev keskmine õpilane soodustab nõrgematel õpilastel vaimse arengu seisakut. Kong Fuzi väärtushinnangud (pikem ajaorientatsioon) soosivad visa õppetööd ja säästvat majandust. Reaktiivse, kuulava kultuuri õpilane austab trükiinformatsiooni, elektroonilisi andmebaase ja on hea kuulaja. Vaikimine võimaldab kuuldut enda jaoks mõtestada ja käsitleda infot kontekstis, seoseid ähmastamata. See on eduka õppimise ja edasises elus suhtluse peamine tegur.

Seega on soovitav koolitöö ja majandusarengu seisukohalt kujundada kollektivistlik, suure võimudistantsiga, maskuliinne, pikema tulevikuorientatsiooniga, reaktiivne ja suure ebakindluse vältimise tarbega kultuuriidentiteet.
...
Eesti ees seisab kahe kultuuri vahel olles tee valik. Kas multikultuursus nagu praegune ideoloogia või hoopis uue kultuuriidentiteedi kujundamine nii eestlastele kui venelastele. Uue identiteedi  plussiks oleks eelkõige neutraalsus, st kumbki pool ei suru peale oma, vaid mõlemad õpivad uut (nt nii nagu sisulise riigikeele küsimus on lahendatud ülipaljurahvuselises Indias – Inglise keel on kõigile 600-800 keele rääkijatele ühtmoodi võõras ja samas mitte ühegi naabri oma). Lisaks laseks uus identiteet inimestel ja riigil edu saavutada ja elus püsida.
...
Iga tsivilisatsioon (sh ka Põhjamaad) teeb läbi USA mudeli, et seejärel teha läbi Rootsi (Vana-Rooma vm hääbuva tsivilisatsiooni) mudel. USA-s elavad Rootsi mudeli järgi sealsed põlisasukad indiaanlased, nad on ehk isegi mõnevõrra rootslastest ees. Loodetavasti kogu maailm ei liigu selles suunas. Samas Rootsi viimase aja majandustulemused ei viita sellele, et tegu oleks tulevikuühiskonnaga, pigem on see ajalooline tupiktee, mis viib väljasuremisele nagu on juhtunud bioloogiliste liikide arengu käigus. Ka USA areng on ilmselgelt jäämas maha ajastu nõuetest.

...

Jaapani, Soome ja Aasia “tiigrite” edu, vaatamata nende vähestele ressurssidele, annab tunnistust reaktiivsete, kuulavate kultuuride elujõust. Tõenäoliselt peitub siin maailma arenguvõti. Lääne iga hinna eest tõeotsimine viib vaidluste ja konfliktideni. Idas tõe jaluleseadmisega ei tegelda, oluline on erinevalt mõtlevad inimesed ühe eesmärgi nimel tegutsema saada. Kompaniid järgivad perekonnamudelit, kus hoitakse au sees patriarhaalset suhtumist töötajatesse, ülalt alla suunduvaid  käske, alt üles suunduvat lojaalsust, kuulekust ja pimedat usku. Kogu Aasias peetakse kollektiivi pühaks ja selle juhile omistatakse peamise iseloomujoonena heatahtlikkust. Töö-eetikat peetakse Jaapanis, Koreas ja Hiina kultuurialadel enesestmõistetavaks. Eesmärgi saavutamist, võitu äris peetakse ülioluliseks, kuid veel olulisemaks on kannatlikkus, et see võit tuleks õigel ajal ja saavutataks korrektsete vahenditega. Lubamatu on kasutada kõrvalteid ja sooritada kahtlasi tehinguid. Konfutsianistlik perekonnamudel on majanduslikult efektiivne, mida tõestab Jaapani majanduslik edu ja järjest kiirenev majanduskasv Koreas, Malaisias, Tais ja mujal Kagu-Aasias. Jaapani majandusjuhtimist eristab Euroopa ja USA omast rõhuasetus inimsuhetele: kooskõlastatus, grupiorientatsioon, vastastikune usaldus, koostöö, töötajate moraalsed omadused, juhtide ja tööliste vaheliste suhete harmoniseerimine. “Inimpotentsiaali” mudeli järgi on inimesel vajadus kasutada ja arendada oma võimeid ning saada sellest rahuldust. Väidetavalt otsib USA ideaalseid telliseid (inimesi) majanduse ülesehitamiseks, Jaapan aga leiab igale kivile sobiva koha ja kasutab need ära. See ideoloogia peaks eriti sobima Eestile, arvestades meie piiratud tööjõuressursse. Töötajad tunnetavad juhtide kõrgemat haritust ja kompetentsust ning ei taju end allasurututena. Juhtidel, mänedžeridel pole silmatorkavaid privileege. Kõige olulisemateks elementideks olid eluaegse töölepingu süsteem ja kollektiivse otsustamise protsess. Tegevusalana märgivad jaapanlased mitte eriala, vaid firma. Paljud töölised ei kasuta täielikult oma puhkust, kuna nad on veendunud, et nende kohus on töötada firma hüvanguks, ilmutades sellega lojaalsust. Jaapani tööline peab oma tööd tähtsamaks õigustest ja veendumustest. Jaapani juhid eelistavad stimuleerimist, innustamist karistamisele. Harmoonilised inimsuhted võimaldavad luua tõhusa kvaliteedijälgimise süsteemi, mis on paljuski Jaapani majandusime aluseks. Jaapani kvaliteedijuhtimisele pandi alus pärast II maailmasõda, kasutades USA eeskujusid, kuid arvestades rahvuslikku eripära. Tänapäeval on Jaapani juhtimismudel Euroopa ja USA mänedžeridele eeskujuks. Eranditult kõik töötajad on haaratud kvaliteedijuhtimise protsessi. Esmatähtsaks peetakse kvaliteeti, mitte lühiajalist kasumit. See on täielikus kooskõlas konfutsiaanliku ideoloogiaga. 
Konfutsiaan­liku dünaamika vaatlemine näitab seoseid kultuuris domineerivate väärtuste ja majanduse arengu vahel. Ilmselgelt soosib huvitatus kaugemast tulevikust majanduse arengut. Üldjuhul on neis maades majanduskasvu indeks märksa kõrgem kui maades, kus tuntakse huvi vaid hetkeolukorra vastu. 

[hulgus]

Tekkis küsimus: mis asi see vanus, siis õigupoolest on?
Number passis?
Number profiilis mis näitab mitu aastat elust on AM peale raisatud?
Number mis näitab postituste arvu?
Või lihtsalt isiksuse sisetunne mis määrab tema käitumise?
Kui ikka isik tunneb, et on juba liiga vana ja teda peaks ainult seetõttu austama, siis palun edaspidi eksituste vältimiseks see eraldi välja tuua, nagu juba paljud lp. kaasfoorumlased on seda teinud, kes ennast mitmetsetmet mastimeheks või isaks tituleerind.
Loeme, saame aru ja austame, nagu nooremate lugejate noorusajal, kui metallikoormate all küüru vajunud veteranid käisid kohustuslikus korras oma memuaare pajatamas. Kuulasime kangelaste legende, kiitsime aga takka ja hoidusime provokatiivsetest küsimustest.

ps. noorus on läbi aegade hukas olnud.

[kopraonu]

Ma olen veidi segaduses,kellest või millest see teema on ajendatud?

Vanainimeste austamisega on lood nii,et austus teenitakse välja. Sa võid olla ka 100.a aga kui inimene on teiste vastu ebaviisakas ja lihtsalt käitub nagu laps. Siis vabandust,kuidas ma saan sellist inimest austada,kes ei austa teisi ega ka iseennast.
Jutt ei käi kellegi pihta konkreetselt vaid on üleüldine üldistus. 

[Basilio]

Mulle tundub, et Hr. Kass`i teod ja väljaütlemised tulevad rohkem hetke emotsioonist.

Ei maksa alahinnata hea veini osatähtsust maailma asjade üle arutamisel. Või palderjani.

[diesel]

käesoleva teema otsest ajendit ma ei tea.
aga targutada tahaks ikka.

esiteks on muidugi väike sõbralik tögamine teinekord igati sobilik, aga kohati jääb küll mulje, et iga lugupeetud ksf peab oma pühaks kohuseks regulaarselt võtta jutuks palderjani-märtsikuu-veini-...
kutsun lugupeetavaid üles sellega pisut piiri pidama.

ja teiseks peab märkima, et vanasti (no siis kui mina veel noor olin) oli eelduslikult kombeks endast vanematesse lugupidamisega suhtuda. ja kui mõni kodanik lugupidamist sugugi ei väärinud, siis ka noored pigem otse ja avalikult peale ei hüpanud.
nüüdsel ajal aga näikse hea toon olevat enda maailma nabaks pidamine ja lubjakate kohene p..si saatmine on pigem normiks kui erandiks.
looduses ka muidugi toimib tugevama õigus ja vanurid saavad noorte kihva-sarve-sõrga tunda kohemaid kui ise veidigi töntsiks jäävad.
inimloomade puhul aga on siiski pigem tegemist kultuuritusega.
foorumites muidugi enamasti kaaskodanike nägu ja passi ei näe ja sel juhul on ju igati abiks arvestada ka liikmeks oldud aja ja postituste arvu ja teiste foorumlaste antud reitinguga.

[stretch]

Mulle tundub, et Hr. Kass`i teod ja väljaütlemised tulevad rohkem hetke emotsioonist.

See on selles suhtes huvitav seisukoht, et kuidas saab hetkeemotsiooni ajel vanatehnikat restaureerida või muuseumi vedada?

[Marko]

Ma olen veidi segaduses,kellest või millest see teema on ajendatud?

Teema on (hinnanguliselt) ajendatud hetkeemotsioonist ja läbilugematusest. Võimalik, et ka natuke palderjanitinktuuri on hoogu lükanud. Unt sellega, kes patuta, visaku esimene kivi! Ülejäänud pasa, mis teema tegemiseks tõuke andis, on adminn õnneks nahherisse saatnud. Selle palusin alles jätta, kuna öösel ei viitsinud enam jahuda.
 Seega siis: elu EI OLE ainult see kui tõsiusklikud tammuvad ümber roostes rattaraamide kuhja või hindavad Wäga Wana motika taastamist. Nad võivad peast teada sildiaukude vahet või kolvi mõõtusid, see EI ANNA õigust irvitada Bella käigushoidjate ja natuke uuema tehnikaga tegelejate üle. 
See foorum on täpselt selline, nagu ta olema peab. Neid ülikitsalt spetsialiseerunuid on nähtud, kõik varjusurmas. 
Seega soovitan kasvõi ainult lugeda huvitavana tunduvat osa! Inimeste üle, kes unustavad või ei oska otsingut kasutada, pole vaja naerda! Kui vaatamata kõigele "kerges jopes" (tsitaat KSF ddig-lt, aitäh!) selline himu ikkagi tekib ja käed hakkavad mõtet viivitamatult ellu viima, siis on pardaarvuti valesti programmeeritud. Softi ülekirjutamise ajal peaks jopet üldse mitte kandma.
Parimat!
Marko
vabakutseline analüütik

[Veteran]

. Neid ülikitsalt spetsialiseerunuid on nähtud, kõik varjusurmas. Nii arvab lp. Marko.

      Julged mõtted igatahes aga lase veel korra, mitte ei saa aru kes või mis!

[honkomees]

... Vanainimeste austamisega on lood nii,et austus teenitakse välja....

Vanem on ka see, kes on välja teeninud sinust kõrgema ametikoha, rääkimata east. 
Vanainimest austatakse alati, kui sulle tundub, et tal pole õigus, siis VAIKI. Loe minu ülaltoodud tekstilõike, seal on ka vaikimise kasulikkusest vaimsele arengule jms.

[kopraonu]

... Vanainimeste austamisega on lood nii,et austus teenitakse välja....

Vanem on ka see, kes on välja teeninud sinust kõrgema ametikoha, rääkimata east. 
Vanainimest austatakse alati, kui sulle tundub, et tal pole õigus, siis VAIKI. Loe minu ülaltoodud tekstilõike, seal on ka vaikimise kasulikkusest vaimsele arengule jms.

Lugesin ära aga ausalt,ei saanud midagi uut teada,mida ma varem ei teadnud. Meie ja Aasia kultuuri ruum on ikka kaks eri asja.
Teisalt võtame asja nii, austus vanemate ja eakate vastu kujundatakse kodust. Kui kodus valitseb pardakk(korralagedus vaimsel kujul) siis ei maksa imestada,et nooremad sind pikalt saadavad. Äärmisel juhul lausa käsipidi kallale tulevad või sinu üle mittekohast nalja viskavad.

Teine teema on see,mida siin mõtleme aga kuidas ülejäänud ühiskonna hoiak kujundatakse,meedia,riigi ja teiste osapoolte poolt. 
Minul eakatega probleeme pole olnud v.a nendega,kes nagu nii kõigi teistega ka enda eakaaslastega tülli kisuvad. 
Aeg on õpetanud nendega läbisaama/arvestama ja ka elukogemused,mis tekivad sul ajajooksul.

[Talupoeg taluja]

Mnjah. Tänapäeva noored,arvan enamuses.... ei ole veel niikaua elanud,et saaksid aru mida iga tegevus või mõte tähendavad. Sellepärast saadetakse psse. Tegelt on ju vanemal põlvkonnal suur elukogemus ja me ei või iial teada palju "sitta" on nad läbi hammaste lasknud. Noored arvavad,et nad oskavad midagi. Tegelt käib neil kõik kiiremini,paremini jne. Aga juba vanarahvatarkus ütleb,et mis kiiresti,see sitasti. Palju sõltub ka sellest,palju "asjasse" süvenetakse.
lp. Hankomehe postitust lugedes võib asjaga nõus olla aga kas meie ühiskond muutub selliseks,et oleks areng paremuse poole. Meie rahvast on raske panna korraga teisse olukorda. Ma olen mõelnud,et kes on selles süüdi,sakslased,venelased...jne? Või raske orjapõli? Kõik kakuvad eri suundades,ühte suunda on raske minna. Mingi vana pask on meil ajudes millest kuidagi lahti ei saa. Vast üks inimpõlv edasi muutub midagi. Kui jälle uut sõda vahepeal ei tule mis jälle inimesed ära rikub.
Üldiselt tuleks ikkagi vanemaid austada aga samas mitte ka lõugu kinni hoida ja lasta ennast solgutada lollide poolt. Ma olen aru saanud veel,et tasub hoida sinnapoole kus elu edasi liigub. Aga ikka nii,et nõrgemaid ära ei sõkuks,sante ei mõnitaks ja ka ise ellu jääks.
T.

PS. Üks mõte on veel:
Nimelt paljud nooremad teavad kuidas asjad käivad.... nad on seda vanematelt inimestelt,meediast,sõbralt jne... kuulnud ja näinud AGA nad pole seda ise läbi elanud ja nende käpaksed pole kunagi seda teinud. Rääkima on nad sellest varmad. Ehk siis spetsialiste kõik kohad täis.....

[Walter]

Kuna tundub et teemat on vahepeal kohitsetud siis jääb teemaalgataja poolne teema tekitamise põhjus veidi arusaamatuks aga sellegipoolest austan vanemaid ning eriti kõige vanemat austet ksf! Kassi kui selle foorumi maasoola ja andku kõigevägevam talle pikki aastaid ja teravat sulge!

[stretch]

Mitte käesolevat teemat ei ole kohitsetud, vaid asi sai alguse pigem ühes teises teemas. Oli põnev lugemine öösi!