Selle toreduse nimi on ilmselt Morse kett. Kardetavasti on ka tänapäevastest seadmetest sama asja võimalik leida. Varieerub laius ja pikkus, samm klapib. Teravmeelne lahendus.
(Seda postitust muudeti viimati: 29-11-2017, 19:54 PM ja muutjaks oli Taaviw126.)
Aitasin ka natuke. Nikerdasin kuidagi need poldid välja. Kes veel pole harrastanud seda meetodit siis asi käis umbes nii et keevitasin üks mõõt suurema mutri murdund poldi otsa. Keevituse sättisin nii et annaks traati natu vähem kui normaalselt. Lasin ära jahtuda. Ajasin kollektori poldi juurest peaaegu punaseks(enne ajasin igaksjuhuks kogu kolle soojaks) ja keerasin poldid välja.
(Seda postitust muudeti viimati: 29-11-2017, 20:02 PM ja muutjaks oli Formika.)
Aitasin ka natuke. Nikerdasin kuidagi need poldid välja. Kes veel pole harrastanud seda meetodit siis asi käis umbes nii et keenitasin üks mõõt suurema mutri murdund poldi otsa. Keevituse sättisin nii et annaks traati natu vähem kui normaalselt. Lasin ära jahtuda. Ajasin kollektori poldi juurest peaaegu punaseks(enne ajasin igaksjuhuks kogu kolle soojaks) ja keerasin poldid välja.
Suur tänu Taavile, jälle sammuke edasi. Reedel sai Tartus Oleviga kokku lepitud, vaatame mis näo ta teeb, kui saab teada, et mootor on 70 a. põranda all olnud. Kuna nii plokikaane, kui kollektori tihendeid siitmailt võtta pole, sai need Ameerikast tellitud.
Nende Dodge mootorite puhul on üks hea omadus : igat juppi on saada.
Vastavalt rahakotile saad valida NOS ( New Old Stock) või järelturu
Ma ei oska selle Dodge mootoriga midagi peale hakata. On teine vist lageda taeva all seisnud ja karbussist vesi sisse jooksnud, igatahes mootor ringi ei käi. Ja kus see veetoru veel on? Kas pumba taga? Mootor on igasugu sitta täis, tuleb palju vaeva näha, enne kui sellest eluloom saab, kui on huvilisi, võin ära anda, kui olen kõik vajaliku küljest pookinud aga plokk koos kaane ja väntvõlli ja kolvi komplektiga on saadaval. Ainult järgi tulemise vaev.
Nädalavahetusel sai tegeldud kunagi hr. Laanelepa käest saadud esisillaga. On teist nagu kuuma kartulit käest kätte veeretatud. Põhjuseks silla väga halb seisukord. Aga kingitud hobuse suhu ei vaadata ja aeg hakkab ka otsa saama , nii et tuli härjal sarvist kinni haarata. Sai see sild ju kunagi võetud minu M1 projektile aga siis sain teise ja parema. Muidugi oli meeles, hr. Laanelepa vanaisa jutt, et sild kuulus kunagi 6-le Emkale. Kui olin ennast rohkem asjaga kurssi viinud, sain aru, et tegemist ikkagi tava Emka sillaga. Pool aastat otsinguid pole vilja kandnud ja nüüd otsustasin, et M11 tuleb ümberehitatud M1 esisillaga. Lootus oli hr. Laanelepale ta sild tagastada aga nüüd läheb vahetusvariant käiku. Käru tuleb tal komplekteerida GAZ 24 sillaga. Käändteljed olid kokku keevitatud ja pärast nende lahtilõikamist oli pilt küllalt masendav.
Eks näe mis siit välja võluda annab
(Seda postitust muudeti viimati: 19-12-2017, 19:09 PM ja muutjaks oli Formika.)
Täna oli Tartusse asja ja käisin ka mootorimehe Olevi juures veel paari vidinat viimas, et mingilegi projektile natuke hoogu anda. Olev olla Pealinna pagendatud. Laua peal seisis lahti võetud ja puhastatud mootor, millest siis omavoliliselt pilt sai tehtud. Kadestan kaaslinnlase ja kaasfoorumlase Taavi edusamme MM projekti kallal. Metsast pole midagi leidnud ja ka ei Venemaal, ega Ukrainas Gaz M1 ega Gaz M11-e juppe liikvel ei ole. Rõuge sepal jooksid ka sellid minema, nii et raamiga sel aastal ka ei juhtu midagi. Üldiselt seis masendav.
Gaz 11 projektis ka pisike edasiminek. Sain kätte Gaz 11-l kasutuses olnud Ameerika karbussi. Tehti neid spetsiaalselt Venemaale eksportimiseks ja tarne lõpetati pärast sõda, mis ka seletab mõningal määral Gaz 11-e marginaalset toodangut sõjajärgsel perioodil. Kuigi samal ajal toodeti ka Gaz 51-d ja alustati Pobedade tootmist, siis millegipärast nende karbussid 11-le ei sobinud. No 51 muidugi oli veoauto ja ruttu sai selgeks, et 11-ne mootor, mis oli mõeldud ikka sõiduautodele, veoautol ei toiminud. Tehti kiiresti muudatused. Senised plokikaane kinnitused muudeti. Kinnituste arv tõsteti 21-lt-35-le. Samuti muudeti kollektori avad suuremaks. Tulemusks oli siis Gaz 51 mootor, mis püsis tootmises kuni Liidu lagunemiseni vist. Pildil tegu originaalse Gaz 11-ne karbussiga, mida pole veel ühelgi taastatud või taastamisel oleval autol näinud ega kuulnud. Moskva mehed ütlesid, et seda võimatu leida aga Eestimaal leidub kõike. Nüüd veel sellest vaja eluloom teha.
Suur tänu kaasfoorumlasele znif9. Endal polnud juhust seda materjali leida. Proovin siit need õiged välja noppida ja vastavasse teemasse üles riputada. samuti tuleb väljatrükk teha ja igale täikale kaasa võtta. Võib-olla näkkab midagi. Äkki saaks sellise ka Gaz 14-le kusagilt?