[hulgus]

https://www.u-wert.net/u-wert-rechner/
Sealse demo versiooniga saad äkki midagi teha.

Sain isegi mingid arvud vastuseks. soojustamata/soojustatud seina puhul.

U-value: 0,37 W/m²K /PEI n.e.: 149 kWh/m²/
U-value: 0,181 W/m²K /PEI n.e.: >149 kWh/m²/

Kui oskaks neid nüüd mingilgi moel loogiliselt asjaga siduda?

[veix__]

See on ainult seina kohta?

[motamees]

Seal saab lage ja põrandat ka teha (muuda sein laeks). Roovituste võimalus ja mitmed kihid. Akent ei mäleta. Lõpuks on ainult arvutamise küsimus.
Pead ka õhuvahetusega arvestama.
Näitab ära ka kriitilise niiskuspunkti. Saad modelleerida, kuda sellest lahti saada või viia ohutusse tsooni.

[Kjen]

Küsimus võimsuse vajaduse kohta.
Soojustamata Narva/Aeroc blokist sein, 300mm, plastaknad, soojustamata betoonpaneel lagi. Ruumid 3m kõrged. hoone alune pind on 400m2. (kunagi tulevikus plaan min 100mm peno soojustuseks ja laepealne ka).
Kütma hakkab puidu küttel katel.
Mis suurusjärgus peaks olema katla võimsus? kui palju radikate võimsus/hulk per. m2, et külmemal ajal +10-+12 sees hoida ja ekstreemse külmaga ruumid +kraadidega oleks?
Teoreetilised numbrid oleks head, aga praktilised kogemused on ka teretulnud.

Ma eeldan, et lugupeetav ei ole küll kütteala-asjatundja, kuid kuna tegemist on kahtlemata intelligentse inimesega, saab ta soovi ja viitsimise korral alljärgevast aimu, kuidas arvutatakse hoone soojakadu. Hoone soojakadu=radiaatorite vajalik võimsus. U-arvu leidmine on ainult 1 osa arvutustest.
 http://www.estplast.ee/files/u2/Hoone_so...oodika.pdf
See on nüüdseks küll üsna vananenud standard, aga füüsikaseadused ei ole maailmas siiski muutunud.
Soojuskadude leidmise meetoodika on täpselt sama, aga aastase energiavajaduse määramise metoodika on tänapäeval hulga keerulisemaks tehtud.
Soovides teada suure soojustamata garaaži orienteeruvat radiaatorite võimsust, ma julgeks ennustada 100W/m2, kui väljas on -10...-20C. Ehk siis te peate ostma 40kW võimsuse jagu küttekehasid.

Keerulisem on leida katla võimsust, kuna hetkel on puudu järgmised andmed:
- kas katelt köetakse iga päev
- Kui ei, siis kas pühade ajal on võimalik kütta elektriga?
- kas küttesüsteem rajatakse äkki külmakindel, st radikates on glükoolilahus?

Tahkekütusel katlamaja töötab sellise loogikaga, et katel kütab akumulatsiooni paaki, kust küttevesi omakorda süsteemi pumbatakse.
Töisel ajal, kui hoone viibib katlakütja, peab katel ära kütma küttesüsteemi + omama lisavõimsust akupaagi ülesse kütmiseks. Katlakütja lahkumisel näiteks kell 18.00 peab küttesüsteem kuni näiteks kell 9.00 hommikul hakkama saama paaki salvestunud kuuma vee + katlasse visatud viimase puusülemitäiega. 
Täpsustades eelküsitud ajalised parameetrid, on võimalik leida akupaagi maht ja katla võimsus, mis selle mahu 8...10h jooksul tuliseks kütta suudab. Ma kardan, et see paak peab ikka päris suur olema. >5m3.
Ja kas on võimalik üldse iga jummala nädalavahetus 10h oodata, et paak soojaks läheb.
Näiteks võin tuua ühe Harjumaal asuva autotöökoja, mille 
hoonealune pind on ca 100m2 ja köetav töökoja pind on 80m2. 
Soojustamata maakivist ja silikaadist seinad. 
Pisikesed EW aegsed aknad
Nõuka-aegsed metalluksed
Moodne garaazivärav
Soojustatud puitlagi.
10cm penoga soojustatud betoonpõrand.
Põrandaküte.
Installeeritud 50kW kivisöekatel Vidarus. Puudega võimsus vast 40kW. Halvasti hooldatud, väga pigitunud. Jaksab vaevaga õhtuks paagi ülesse kütta, samas kasutav kütus on vilets pehkinud märg lammutusjääk.
2m3 suurune akupaak
80m2 põrandakütet.
Sisekliimaga ollakse rahul.
Kui 1 külmemal nädalavahetusel katlakütja vedas alt (joovastava joogi mõjul), siis külmas põrandaküte lõhki. Katlamaja (eraldihoones) aga jäi isegi ellu. Nüüdseks kasutavad vesi-glükooli süsteemis ja tänu soojadele talvedel on mitu aastat edukalt toiminud, et nv on garaaz üldse kütmata.

[hulgus]

Küsimus võimsuse vajaduse kohta.

..
Soovides teada suure soojustamata garaaži orienteeruvat radiaatorite võimsust, ma julgeks ennustada 100W/m2, kui väljas on -10...-20C. Ehk siis te peate ostma 40kW võimsuse jagu küttekehasid.

Keerulisem on leida katla võimsust, kuna hetkel on puudu järgmised andmed:
- kas katelt köetakse iga päev
- Kui ei, siis kas pühade ajal on võimalik kütta elektriga?
- kas küttesüsteem rajatakse äkki külmakindel, st radikates on glükoolilahus?
...

Tänud juhatamast.
Tunnistan ausalt, et pole elus soojusarvutusi pidanud tegema ja katelt pole kütnud. Ahi, elekter jms. on välja aidanud.
Kütmine saab olema stiihiline, hea kui korra päevas keegi katlatäie läbi põletab. külmal ajal tuleb tõenäoselt katlakütja amet põhitööks võtta. Elektriga kütmine saab välistatud olema, kodus on põrandakütte avariivariandiks 6kw ioonkatel, pmst 100% elektriga küte. 125m2 +10c juures hoidmine ehituse ajal, maksis külmadel talvedel 200€ kuus ja ahju köeti lisaks. 400 ruudu elektriga kütmine oleks äriplaani lõpp, enne kui alatagi saaks.
Külmakindel segu läheb sisse igal juhul, elektrivarustus on heitlik, hoone mitte parimas seisus ja kui midagi järele annab, siis on piz---s...


Kõik katlamüüjad soovitavad 45-50kw katlaid ja kuni 2m3 akupaake. Minu arusaamise järele tundub katla võimsust väheks jääma, akupaak pigem väiksem, sest muidu seisan fakti ees, et hommikul tulles on tuba külm, päev otsa kütad ja õhtuks kui koju lähed on tuba soe...
NB! eripäraks veel see, et kütta vaja ka suvel, 40m2 kuivati vaja soojas hoida.
Kui kellelgi häid pakkumisi katelde, küttesüsteemi osade (pumbad jms) või lausa kütte tervikkomplekti jaoks, siis olen huvitatud.

head aastalõppu soovides,
a.

[olli]

Sooja hakkab ka suurema akupaagiga enamvähem sama ruttu tulema. Vast nii 30 min, siis katel töötemperatuuril ja akupaagi ülemine ots kah soe. Kui tahta tuba ka ruttu soojaks, siis on hea variant lisada süsteemi vesi-kalorifeer. See tõmbab ruttu õhu soojaks. Ühe katlatäie kaupa kütta pole väga mõtet, kuna esimesest katlatäiest pool läheb juba katla kuumaks ajamisele enamvähem äragi. Kõige kavalam alati terve paak 80-90 kraadini ajada. Mul 10 ribiga viadrus ning 2 m³ akupaak. Korraga läheb 2,5 - 3 katlatäit ja tule tegemisest siibri sulgemiseni umbes 3-4 tundi.

[Marko]

 tundub katla võimsust väheks jääma, akupaak pigem väiksem, sest muidu seisan fakti ees, et hommikul tulles on tuba külm, päev otsa kütad ja õhtuks kui koju lähed on tuba soe...

Akupaagi ja toasooja vahel on vastupidine seos. Mida suurem, seda soojem hommikul. Päevast kiiret kütmist ei pea akusse toppima, enne ikka ruumi, siis akupaak. Termostaat abiks. Mul kõrvalmajas sama teema, olen kalkuleerinud neid asju.

[Daff]

Sooja hakkab ka suurema akupaagiga enamvähem sama ruttu tulema. Vast nii 30 min, siis katel töötemperatuuril ja akupaagi ülemine ots kah soe. Kui tahta tuba ka ruttu soojaks, siis on hea variant lisada süsteemi vesi-kalorifeer. See tõmbab ruttu õhu soojaks. Ühe katlatäie kaupa kütta pole väga mõtet, kuna esimesest katlatäiest pool läheb juba katla kuumaks ajamisele enamvähem äragi. Kõige kavalam alati terve paak 80-90 kraadini ajada. Mul 10 ribiga viadrus ning 2 m³ akupaak. Korraga läheb 2,5 - 3 katlatäit ja tule tegemisest siibri sulgemiseni umbes 3-4 tundi.

Kui süsteem õieti paigas siis pole vahet kui suur akupaak on. Sooja hakkab tulema ühtemoodi. See eeldab muidugi, et kolmikklapp on süsteemis. Mul kütab katla esmalt 60 kraadi peale. Selleks kulub ca 20 minutit siis laseb klapi lahti ja hakkab küttma radikaid. Kui automaaatika saab info, et toast tuleb tagasi vesi vähemalt 21 kraadine hakkab radikatest ülejääva sooja veega kütma akupaaki.
Akupaak on mõistlik alati täies ulatuses ikka kuumaks kütta.

[v6sa]

Nii on.

Siinkohal väike meeldetuletus, et tasuta juust on ainult hiirelõksus ja kui tahta odavat süsteemi, tuleb kas kõva arvet maksta või ise tööd teha. Või siis leida keegi, kes tööd teeks...

[Marko]

tasuta juust on ainult hiirelõksus

Ma olen kümneid kordi proovinud kassas selgitada, et juust läheb hiirelõksu ja peab olema tasuta, ei ole õnnestunud. Ükskord kutsuti isegi turvamees.
Teemasse veel: suurem akupaak annab võimaluse ajal kui nagunii töökojas oled, leida need minutid, et tuld juurde visata ja tarbida kasvõi üleülehomme.

[viplala]

Kui keskkütte puhul kütab kõigepealt radikad kuumaks ja siis ülejäägi akupaaki, pole mingit vahet kütteaja ja ruumi tembi tõusu suhtes, kas akupaak on 10 kanti või pole seda üldse. Juhul kui sellisesse süsteemi paigaldada suur akupaak, siis oleks mõistlik ka katel üle dimensioneerida. Saad kohal oldud aja jooksul ka akupaagi soojaks ning hommikul tulles on sees soe veel. Juhul kui aga katel jääb väikseks või nn normaalseks selle keskkütte suuruse peale, ei suuda 8 tunniga korralikult ei ruume soojaks saada, ei akupaaki, olenemata selle suurusest. Seega tasub läbirääkimisi pidada oma rahakotiga ja osta mõnusalt suur katel veelgi suurema akupaagiga. Täpsete kulunumbrite taga ajamine on selles süsteemis nagunii pehmode värk

[Daff]

Viplala mõtte jätkuks. Jutt jummala õige. Kui panin katelt sisse siis sõbrad jooksutasid mul juhtme kokku oma tarkustega. Tellisin spetsialisti, Atmose volitatud paigaldaja. Läks kallimaks kui kahe sõbra katlad kokku. Aga hea sai tõesti. 
Tüüp hinnapakkumist tehes pani paberi lauale kus oli ära põhjendatud miks just 1600L akupaak ja 25 kW katel ja miks just 7 radikat nimelt sellise suurusega. 
Ja veel nende väikeste erakatlamajade juures on tähtis, et oleks peal automaatika. Hoiab ikka kõvasti puid kokku.
Praeguste ilmadega kütan katlatäie  puudega tünni (1600L) kuumaks. Kui on miinus viisteist õues läheb neli-viis halgu lisaks ja 24 tundi on maja soe.

[hulgus]

Kui keskkütte puhul kütab kõigepealt radikad kuumaks ja siis ülejäägi akupaaki, pole mingit vahet kütteaja ja ruumi tembi tõusu suhtes, kas akupaak on 10 kanti või pole seda üldse. Juhul kui sellisesse süsteemi paigaldada suur akupaak, siis oleks mõistlik ka katel üle dimensioneerida. ...

Sedand minagi arvan, et 100w/m2-le eeldaks 40kw jaksu katlalt. Enimsoovitatud Viadruse 10 ribiga katel on seal napilt piiri peal:s kuiva puiduga 40+kw. Üledimensioneerimisest pole seal väga midagi.

[veix__]

Oletame, et kui küttevajadus on 100 W/m2, siis 40 kw katel suudab ainult kütmise ajal ruumi temperatuuri hoida, akupaagi kütmisest pole juttugi. Kui tahad, et 100 W/m2 küttevajaduse juures oleks võimalik akupaak mõistliku ajaga soojaks kütta ning akupaagis olevast veest jätkuks 24 h-ks, siis on ikka päris võimast katelt ja suurt paaki vaja. Kui täpsustad, milline oleks mõistlik kütmise aeg, millega peaks akupaagi sedavõrd soojaks saama, et 24 h jätkuks (või ei ole nii palju vaja?), millise temperatuurini akupaaki kütta, millist temperatuuri on vaja küttekehadesse (maksimaalse küttevõimsuse korral ehk külma ilmaga), siis saaks täpsematest numbritest rääkida.

[hulgus]

Kuna tegu töökojaga, siis kütmist pole plaanis põhitegevusena võtta. Kui hommikul (lõunal/õhtul) tuli alla, siis hea kui viitsiks muude põhitegevuste kõrvalt korra paar puid peale pilduda. Kodu ka piisavalt kaugel, et mitte õhtul hilja, või varahommikul kütma minna.
Samas pole ka ükski müüja mulle üle 50kw küttekeha pakkunud.
Eelmine töökoja küte oli lahendatud aurugeneraatoriga, mis näeb välja kui J.Watti leiutis ja suuruselt peaks sobima poole Morna kütmiseks. Et asi kindel oleks, siis on teine väiksem varuks kõrval. Jämedad aurutorud jooksevad seina veeri mööda. Varasem kogemus auruküttega meenutab, et neis torudes 100+c kraadine surve all aur.
Nüüd tuleb radikate poole (Purmo, plekk ja natuke alumiiniumribisid) lasta nii kuum vesi, kui vähegi võimalik, termostaadid lähevad külge. Ja nagu juba mainitud, üle +10 kraadine tööruum on liigne luksus, olmeruumid on väikesed ja sinna saab juba soojemat tuba lubada.
Et valem veel keerulisem saaks, on all ka 300m2 kelder... aga selle jätab kaugemasse tulevikku.

[veix__]

Kui küttevõmsust on vaja 100 W/m2, siis 400 m2 korral on ööpäevas vaja soojusenergiat 960 kwh. Arvestame siis, et kütmine lõpeb 17.00 ning selleks ajaks on akupaak keskmiselt 80 C-ni köetud, hommikul kell 8 hakkab uuesti kütmine. Selleks, et radiaatorid ka -15...-20 C juures suudaks ruumi temperatuuri hoida, on ilmselt vaja vee temperatuuri u. 50 C. Seega akupaak võib hommikuks jahtuda 30 C võrra.
Õhtul alates 17.00 kuni hommikul 08.00 peab akupaak välja andma 600kwh. Seega päeva jooksul (8 h) peab olema võimalik see 600 kwh sinna sisse salvestada. Kui see peab toimuma 8 tunni jooksul, siis on vaja võimsust 75 kw. See võimsus tuleb siis lisaks sellele, millega katel päeval ruumi kütab (40 kw võimsusega), kokku on vaja katla võimsust 115 kw. Selleks, et akupaak saaks õhtust hommikuni eelpool mainitud tingimustel pidevalt 40 kw võimsusega soojust välja anda, on vaja 17 m3 mahuga akupaaki.
Ei tundu just väga mõistlik variant, seega midagi tuleks arvutuse aluseks olevates andmetes muuta (näiteks ilmselt 100 W/m2 on tugevalt üle pingutatud. Võibolla ka piisab külma ilmaga vähemast temperatuurist kui 50 C, selleks tuleb muidugi sobiva suurusega radiaatorid valida...).

Mul korteris on kusagil 50 W/m2, umbes pakuks et seal töökojas piisaks poole vähemast ehk 25 W/m2 (kas see ka nii on, seda ei oska keegi nö. lambist öelda, samas ju ruumid on oluliselt kõrgemad kui eluruumides). Radiaatorid (või kalorifeerid?) valiks sellise suurusega, et külmaga piisaks ka 40 C veetemperatuurist ja samas pingutame akupaagi kütmisega, et väga külma ilmaga kütaks kuni 90 C-ni. Sel juhul oleks pilt natuke ilusam juba: ~29 kw katel (katel peab reaalselt välja andma 29 kw, mitte et põlemisvõimsus on 30 kw, aga kui kasutegur maha arvestada, siis välja annab 24 kw) ja 2,5 m3 akupaak.
Nii et ruumide võimalikult täpne soojavajadus on kõige alus, selle järgi saab täpselt katla ja akupaagi paika panna.

[wagoneer]

Mul pea 500m2 töökojaks ja vanad ruumid. Kõrgusega 5,5m
Kütteks nafta ja vesiküttega puhurid laes. Riietusruumis ja kontooras radikad seinas. Ehk kaks viimast kogu aeg soojad ja muid ruumi osasid kütan kui tööd pean seal tegema. Ruumi olen jaotanud kaheks osaks. Ehk väiksem vast 200m2 on suuremast eraldatud kipsplaadist seinaga lihtsalt). Kuna puhurid 220V pealt ja väikse mootori võimsusega,siis panin ühele taimeri lihtsalt pistikule vahele. Ehk kui tean,et laekun X kell,siis hakkab tunnike enne puhuma.
Katel ning põleti on 40KW ja hetkel kui panen korraga tööle kolm puhurit,siis töötab katel põhimõtteliselt kogu aeg. Ehk katel on kole väike. Kuna aga tekkis kerge lootus saada gaasiga kütmise võimalus,siis ei hakanud ka katlaga tegelema. Nüüdseks selgunud,et seda siiski ei juhtu nii,et sai ka mõtlema hakatud mida teha.
Naabritel on mul pelletil töötavad puhurid mis on täisautomaatsed. Kütavad sarnaseid ruume päris edukalt. Hind on ainult päris krõbe.
Samas naftaga ka ei saa just väitta,et odav oleks. Puudega on paras mässamine kuid vaieldamatult kõige odavam.
Ehk jõuame ringiga tagasi tõdemuseni,et ei ole olemas head ja odavat asja.

[PlyVal64]

Mul pea 500m2 töökojaks ja vanad ruumid. Kõrgusega 5,5m
...
Ehk jõuame ringiga tagasi tõdemuseni,et ei ole olemas head ja odavat asja.

Sinu puhul äkki on mingis pikemas perspektiivis kõige efektiivsem "räige" soojustamine ja tasane/ühtlane põrandaküte? Ja minu arust ei pea olema ju ainult "põrnad" vaid osaliselt saab töökojas soojatorule betooni ümber valada seinaradiaatori moel Küsimus on ju üleskuumutatavas massis. 
Lisaks tavaline suur toatiivik laealla õhku segama korda paar tükki, mis sooja laealt tagasi töötsooni suruvad.

[hobiautod]

Mul pea 500m2 töökojaks ja vanad ruumid. Kõrgusega 5,5m
...
Ehk jõuame ringiga tagasi tõdemuseni,et ei ole olemas head ja odavat asja.

Sinu puhul äkki on mingis pikemas perspektiivis kõige efektiivsem "räige" soojustamine ja tasane/ühtlane põrandaküte? Ja minu arust ei pea olema ju ainult "põrnad" vaid osaliselt saab töökojas soojatorule betooni ümber valada seinaradiaatori moel Küsimus on ju üleskuumutatavas massis. 
Lisaks tavaline suur toatiivik laealla õhku segama korda paar tükki, mis sooja laealt tagasi töötsooni suruvad.

Kogemus òhksoojus pumbaga. Hoone moodne sandvits 3 seina, 1 sein kihtplastik valgussein. Pinda 150m2 kòrgus 6 m. Elektrikulu 100-200 eur i kuus talvel. Temp +10- +15 vastavalt vajadusele. Tiivikud laes. Mugav lihtne ja soodne.Lisan veel, et tänase päieselise ilma ja 0 kraadiga kûtab päike toa soojaks läbi kihtplastiku.
Suurim miinus on pidev tolmu lendlemine. Ehk tomutamist sisaldavate tòòde tegemiseks peab tòòkohal olema korralik kohtväljatòmme.

[aavu]

Kogemus òhksoojus pumbaga.
Suurim miinus on pidev tolmu lendlemine.

Kas filtreid peab iga päev puhastama? Õhksoojus pump ju tolmuimeja põhimõttega.