08-03-2018, 00:50 AM
Siis pole mõtet ju põrandat ka soojustada, las maa seest soojus muudkui tuleb ja kütab gsraazi soojaks 
Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Garaaži ehitamine
Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
08-03-2018, 00:58 AM
(08-03-2018, 00:50 AM)Laurts Kirjutas: Siis pole mõtet ju põrandat ka soojustada, las maa seest soojus muudkui tuleb ja kütab gsraazi soojaks
Jah, kui põrand on keldrikorrusel.
Nõuka aegsetes garaasikanalites hoidsid korterielanikud oma juurikaid üle talve. Kortermajas läkist tuhlid kasvama ennem, kut sai mahagid pandud.
08-03-2018, 01:19 AM
Maa seest tuleb 4-5 kraadi Celsiust talvel. Kui üleval on nullenergiamaja, siis vesi ei külmu. Soojus alla ei lähe vabatahtlikult, see ka õige. Kui kanalisse sooja puhuda või veesärgiga ajada, siis soojustus omal kohal, muul juhul kaheldava väärtusega. Kui tihti seal kanalis tööd tehakse?
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
08-03-2018, 01:27 AM
Krt, maa all ongi soe. Maja/garaaži kanal on omas elemendis. Kui kanal soojustada, siis suure tõenäosusega selle sise temp jääb ikka maa ja välis tembi keskmesse ja kuna maa temp on üsna stabiilne, on kanali sise temp plussis. Ja ma kordan igaks juhuks, et soe ei liigu väga intensiivselt alla keldrisse ja külm vice versa.
Kui hakata kanalit soojustama köetud põranda puhul, siis on vaja, külmasildade vältimiseks, tuua soojustus välja läbi põranda betooni kihi. Seda saaks teha kaugemal kanalist, kuna kanali seinte turvalisus peab säilma jne.... aga tra milleks kõik see kepp?
Maapind on üsna hea isolaator, noh vähemalt meetri sügavuses, nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Kui seal otsas on köetav ruum, siis ongi tegelikult kanali soojustus lahendatud. Alt poolt tuleb alati + ja ülalt -, täpselt nagu akul kui see küllili keerata. Tule jumal appi või mõni muu tegelane, aga lihtsalt nii ongi.
Vundamendi soojustusest me ei hakka siinkohal rääkima, ega seda siia teemasse tooma, sest muidu läheb see teema lappama.
Kui hakata kanalit soojustama köetud põranda puhul, siis on vaja, külmasildade vältimiseks, tuua soojustus välja läbi põranda betooni kihi. Seda saaks teha kaugemal kanalist, kuna kanali seinte turvalisus peab säilma jne.... aga tra milleks kõik see kepp?
Maapind on üsna hea isolaator, noh vähemalt meetri sügavuses, nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Kui seal otsas on köetav ruum, siis ongi tegelikult kanali soojustus lahendatud. Alt poolt tuleb alati + ja ülalt -, täpselt nagu akul kui see küllili keerata. Tule jumal appi või mõni muu tegelane, aga lihtsalt nii ongi.
Vundamendi soojustusest me ei hakka siinkohal rääkima, ega seda siia teemasse tooma, sest muidu läheb see teema lappama.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
08-03-2018, 12:19 PM
1) legendist, et soe tõuseb ülesse
Soojus levib kolmel viisil. Allapoole ei levi konvektsiooni teel leviv soojus. Ehk siis küttekeha poolt soojendatud soe õhk.
Kiirgab ja juhib soojus ennast allapoole täitsa vabalt.
http://www.kvj.ee/soojusjuhtivusarv-u-arv
2) Kas pinnasest tuleb sooja või sinna läheb sooja
Kui garaažis soovitakse hoida >+5C temperatuuri, siis soe läheb põrandasse.
Kui +5C hoitakse, siis välisseina perimeetrist 2m kaugusel soe läheb kindlasti põranda alla, aga ruumi keskosas läheb arvutust mitteväärivas koguses või üldse mitte.
Soojakao arvutuse standardite kohaselt tuleks lihtsustatud meetodi korral põrand jagada 2m tsoonideks ja igal tsoonil oma soojatakistus. Kaugemal kui 6m välisperimeetrist loetakse soojakadu olematuks. Kui just selles saali mõõtu ruumis põrandaküte ei juhtu olema.
3) kas soojustada kanal või mitte
Ainult sõiduauto tarvis mõeldud üksikult paiknev postvundamendiga garaaz oma mõõtudega on selline, et see pinnas põranda all ei pruugi märtsikuuks enam midagi +5C, vaid märksa jahedam.
Ehk põrand jahutab ruumi ka siis, kui +5C oleks ruumiõhuna piisav.
Lihtsustatud arvutusmeetodi kohaselt arvesta soojustamata kanali korral umbes 8...9W soojakadu kanali seina ja põranda ruutmeetri kohta. Umbes 200W kokku siis ja max 1000kW*h energiakulu aastas - juhul kui garaaž on aastaringi köetav. 1kWh maksab 4...12 senti kütteliigist sõltuvalt.
Ise tead, kas viitsid mässata.
Soojus levib kolmel viisil. Allapoole ei levi konvektsiooni teel leviv soojus. Ehk siis küttekeha poolt soojendatud soe õhk.
Kiirgab ja juhib soojus ennast allapoole täitsa vabalt.
http://www.kvj.ee/soojusjuhtivusarv-u-arv
2) Kas pinnasest tuleb sooja või sinna läheb sooja
Kui garaažis soovitakse hoida >+5C temperatuuri, siis soe läheb põrandasse.
Kui +5C hoitakse, siis välisseina perimeetrist 2m kaugusel soe läheb kindlasti põranda alla, aga ruumi keskosas läheb arvutust mitteväärivas koguses või üldse mitte.
Soojakao arvutuse standardite kohaselt tuleks lihtsustatud meetodi korral põrand jagada 2m tsoonideks ja igal tsoonil oma soojatakistus. Kaugemal kui 6m välisperimeetrist loetakse soojakadu olematuks. Kui just selles saali mõõtu ruumis põrandaküte ei juhtu olema.
3) kas soojustada kanal või mitte
Ainult sõiduauto tarvis mõeldud üksikult paiknev postvundamendiga garaaz oma mõõtudega on selline, et see pinnas põranda all ei pruugi märtsikuuks enam midagi +5C, vaid märksa jahedam.
Ehk põrand jahutab ruumi ka siis, kui +5C oleks ruumiõhuna piisav.
Lihtsustatud arvutusmeetodi kohaselt arvesta soojustamata kanali korral umbes 8...9W soojakadu kanali seina ja põranda ruutmeetri kohta. Umbes 200W kokku siis ja max 1000kW*h energiakulu aastas - juhul kui garaaž on aastaringi köetav. 1kWh maksab 4...12 senti kütteliigist sõltuvalt.
Ise tead, kas viitsid mässata.
08-03-2018, 13:35 PM
Arvutus on kena asi, aga tegelikkus ei klapi sellega. Miks? Aga selle pärast, et arvutuse tegemiseks on vaja algandmeid. Kuskohast neid saab? Võetakse kuskilt kataloogist mingi katse tulemus, sageli võetakse ka lihtsalt "laest". Oleneb arvu asukohast valemis võib "natuke valesti" pandud arv oluliselt suureneda või väheneda. Ka ei suudeta ehituses teha asju ühese kvaliteediga, sealt ka erinevused.
Läks ükskord vaidluseks ja miski tark arvutusmees lubas arvutada "tulevase" (tegelikult andsin olemasoleva ahju andmed) ahju puudekulu. Tehte lõpus oli, et kunde peab iga päev ahju ajama 120kg puid. Tegelikult piisas 15kg. Ma arvan, et tehtes oli kuskil ka viga sees, aga ütelda välja 120kg kogus peaks tekitama juba loogilise vastuseisu. Arvutajad on aga arvudes niiiiiiiiiiiii kinni, et ei vaata üldse tegelikku elu.
Fakt on see, et kartulid kaetud kanalis viga ei saa. Arvutus selle tulemi kinnituseks on üleliigne. Enne garaasikanaleid kaevati lihtsalt maa sisse auk (kartuliauk), kuhu talvekartulid pandi. Vajadusel kaevati auk lahti ja võeti kogu ports välja. Kui see otsa sai, mindi järgmise augu kallale.
Läks ükskord vaidluseks ja miski tark arvutusmees lubas arvutada "tulevase" (tegelikult andsin olemasoleva ahju andmed) ahju puudekulu. Tehte lõpus oli, et kunde peab iga päev ahju ajama 120kg puid. Tegelikult piisas 15kg. Ma arvan, et tehtes oli kuskil ka viga sees, aga ütelda välja 120kg kogus peaks tekitama juba loogilise vastuseisu. Arvutajad on aga arvudes niiiiiiiiiiiii kinni, et ei vaata üldse tegelikku elu.
Fakt on see, et kartulid kaetud kanalis viga ei saa. Arvutus selle tulemi kinnituseks on üleliigne. Enne garaasikanaleid kaevati lihtsalt maa sisse auk (kartuliauk), kuhu talvekartulid pandi. Vajadusel kaevati auk lahti ja võeti kogu ports välja. Kui see otsa sai, mindi järgmise augu kallale.
08-03-2018, 22:36 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 08-03-2018, 22:39 PM ja muutjaks oli spitfire.)
Kuna mul mitu garaazi samas reas siis on olemas võrdlusmoment. Ega ma seal midagi mõõtnud ei ole aga tagumiku tunde järgi tuleb sealt maa alt sooja ikka korralikult.
Ühes garaazis on mul ainult klassikaline kanal ja see on neist selgelt kõige külmem. Teistes boxides on kogu garaazi ulatuses all samas mõõdus ruum. Ja need on mul erineva sügavusega. Kõige soojem on ikka see box mis kõige sügavam u. 2m. Sellist talve pole veel olnud kus seal oleks miinusesse läinud.
Aga veel üks tähelepanek. Puit. Mida rohkem on garaazis puitu, seda kuivem ja stabiilsem on kliima boxis. Piisas juba sellest kui ühes kuivas boxis vanad paksud puituksed vahetasin rauduste vastu, kohe muutus ruum niiskemaks. Katsin ukse seest peno ja vineeriga aga sellest ikka vähe. Võimalik, et muutus ka õhu liikumine seoses uste vahetusega, aga plaan ikkagi nad paksu laudisega üle virutada, et sisekliima parem saaks. Kõige kuivemas boxis on kõik alumise ruumi seinad kaetud laudise ja puit riiulitega.
Ehk siis kui kanal on all kuiv, siis mida suurem seda parem. Soojustatud võiks olla pigem vundamendi välisperimeeter.
Ühes garaazis on mul ainult klassikaline kanal ja see on neist selgelt kõige külmem. Teistes boxides on kogu garaazi ulatuses all samas mõõdus ruum. Ja need on mul erineva sügavusega. Kõige soojem on ikka see box mis kõige sügavam u. 2m. Sellist talve pole veel olnud kus seal oleks miinusesse läinud.
Aga veel üks tähelepanek. Puit. Mida rohkem on garaazis puitu, seda kuivem ja stabiilsem on kliima boxis. Piisas juba sellest kui ühes kuivas boxis vanad paksud puituksed vahetasin rauduste vastu, kohe muutus ruum niiskemaks. Katsin ukse seest peno ja vineeriga aga sellest ikka vähe. Võimalik, et muutus ka õhu liikumine seoses uste vahetusega, aga plaan ikkagi nad paksu laudisega üle virutada, et sisekliima parem saaks. Kõige kuivemas boxis on kõik alumise ruumi seinad kaetud laudise ja puit riiulitega.
Ehk siis kui kanal on all kuiv, siis mida suurem seda parem. Soojustatud võiks olla pigem vundamendi välisperimeeter.
08-03-2018, 23:25 PM
Garaaži kanali puhul tasub mõelda kahele efektile:
1. maa seest õhkub soojust, kuid seda siis, kui see pind on ümbritsevast maapinnas ja perimeetrist eraldatud ning soojas ruumis. Ehk siis seda +4C sab põrandast siis kui see on ümbritsevast -20C maapinnast eraldatud soojustatud katkestusega (välissein ja vundament). Paremini toimib see siis, kui põrandapind on ka veidi madalamal. Keldri põrand on madalamal ja seega need kartulid seali idanema lähevadki.
2. mida tasub mõelda on see, kas garaaž on püsivalt soe või ainult siis kui seal kasutamise ajaks sooja sisse lülitad. Kui enamus ajast on garaaž külm, siis ka kanali pind jahtub külma õhu toime ju maha ja pole seda +4C kuskil. Lisaks vajub külm õhk alla ja külmas garaazis on kanal kõige külmem koht. Seda soovitas ka Bear Grylls oma ellujäämissaates, et kui teete lume sisse koopa, siis kaevake oma aseme ette sügavam auk, kuhu külm õhk langeb, siis on teie ümber soojem kiht.
Puhtalt minu tähelepanekud. Kindalsti on targemaid.
1. maa seest õhkub soojust, kuid seda siis, kui see pind on ümbritsevast maapinnas ja perimeetrist eraldatud ning soojas ruumis. Ehk siis seda +4C sab põrandast siis kui see on ümbritsevast -20C maapinnast eraldatud soojustatud katkestusega (välissein ja vundament). Paremini toimib see siis, kui põrandapind on ka veidi madalamal. Keldri põrand on madalamal ja seega need kartulid seali idanema lähevadki.
2. mida tasub mõelda on see, kas garaaž on püsivalt soe või ainult siis kui seal kasutamise ajaks sooja sisse lülitad. Kui enamus ajast on garaaž külm, siis ka kanali pind jahtub külma õhu toime ju maha ja pole seda +4C kuskil. Lisaks vajub külm õhk alla ja külmas garaazis on kanal kõige külmem koht. Seda soovitas ka Bear Grylls oma ellujäämissaates, et kui teete lume sisse koopa, siis kaevake oma aseme ette sügavam auk, kuhu külm õhk langeb, siis on teie ümber soojem kiht.
Puhtalt minu tähelepanekud. Kindalsti on targemaid.
08-03-2018, 23:44 PM
(08-03-2018, 23:25 PM)robi Kirjutas: Seda soovitas ka Bear Grylls oma ellujäämissaates, et kui teete lume sisse koopa, siis kaevake oma aseme ette sügavam auk, kuhu külm õhk langeb, siis on teie ümber soojem kiht.
Ja kui veel suurem ja sügavam auk kaevata, langeb kogu külm sinna sisse ja koobast polegi vaja
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
09-03-2018, 00:01 AM
Seda tarkust on teooriapaberil võimalik igatepidi veeretada ja muundada.
Minu praktilised kogemused on pärit paksude seintega ca 100 ruutmeetrise põrandapinnaga maakivihoonest, mis enamjaolt seisab kütmata olekus ja kus talvisel ajal (jaanuar-veebruar) on tavatemperatuuriks 1,5 m kõrgusel põrandast -1 kuni +2*C. Soojustamata betoonpõrand, ei mingeid põrandakütteid ega muid kaasaegseid vigureid, küttekoldeks lihtlabane buržuika, mis köeb ainult töö tegemise ajal ja mille juures aeg-ajalt hea käsi soojendada. Burzuika suudab pika tööpäeva lõpuks parimal juhul selle eelkirjeldatud asukohaga termomeetri näidu +6*C juurde kergitada, hommikuks on sellest maksimaalselt +2 alles, kui sedagi...
Kui sinna auto sisse olen ajanud, siis tunnikese jooksul on põrandale valgunud vesi ka jäässe läinud. Sama vesi on nõrgunud sageli ka kanalisse, kus ta külmub ainult siis, kui garaaži uksed pooleks tunniks -15-20*C juures pärani "unustada". Hommikuks on koristamata jäetud põrand endiselt jääs, kanalis aga jää asemel vesi ja seda isegi siis, kui õhtul sai kanalisse avatud uste abil jää tekitatud. Kanalil sügavust 1,65m, toal kõrgust u 5m.
Minu praktilised kogemused on pärit paksude seintega ca 100 ruutmeetrise põrandapinnaga maakivihoonest, mis enamjaolt seisab kütmata olekus ja kus talvisel ajal (jaanuar-veebruar) on tavatemperatuuriks 1,5 m kõrgusel põrandast -1 kuni +2*C. Soojustamata betoonpõrand, ei mingeid põrandakütteid ega muid kaasaegseid vigureid, küttekoldeks lihtlabane buržuika, mis köeb ainult töö tegemise ajal ja mille juures aeg-ajalt hea käsi soojendada. Burzuika suudab pika tööpäeva lõpuks parimal juhul selle eelkirjeldatud asukohaga termomeetri näidu +6*C juurde kergitada, hommikuks on sellest maksimaalselt +2 alles, kui sedagi...
Kui sinna auto sisse olen ajanud, siis tunnikese jooksul on põrandale valgunud vesi ka jäässe läinud. Sama vesi on nõrgunud sageli ka kanalisse, kus ta külmub ainult siis, kui garaaži uksed pooleks tunniks -15-20*C juures pärani "unustada". Hommikuks on koristamata jäetud põrand endiselt jääs, kanalis aga jää asemel vesi ja seda isegi siis, kui õhtul sai kanalisse avatud uste abil jää tekitatud. Kanalil sügavust 1,65m, toal kõrgust u 5m.
09-03-2018, 00:47 AM
Kõik on suhteline. Talvel on kanal ikka see soojem koht. Suvel, jah vastupidi.
09-03-2018, 12:50 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-03-2018, 13:10 PM ja muutjaks oli PlyVal64.)
Maa soojus. Väikesed plusskraadid ise ei ole mingi soojus! Sestap tahetaksegi tuntavalt jahedamat pinda teoreetiliselt soojemast ruumist isoleerida. Õige kinnine maakelder ei lähe kunagi miinusesse, oht on vaid väga madalate LUMETA väliste miinuste juures, kus probleem on olnud pigem avatäidete materjal ja kvaliteet Ehk uksed ja eeskojad. Kui pinnasekiht ja isolatsioon kivi/betoonvõlvi peal on ka ebapiisav antud asukoha kliimasse, siis ka lae läbikülmumine.
Näites toodud juhus, kus õhtune jää sügava kanali põhjas on hommikuks tagasi vedelas olekus on ka loogiline. Kui ülemine tuba on piisavalt õhutihe, läheb kanali põhi nullkraadini igal juhul ja siis juba jää sulab Mida lähemal on kanali põhjale energiarikas voolav põhjavesi, mis on pigem +3 ja rohkem kraadi, seda soojem kanalipõhjas on. Lihtsalt ei ole +4 Inimesele töö tegemiseks mitte kuidagi "soe" Aga "soojustad" nüüd selle kanali põhja ja seinad penoga tagantpoolt ära, ongi kogu putka külm. Vundamendi perimeetri soojustamine KUNI külmumispiirini on üks teema, kanali ja/või maja keskel asuva keldri (klassikaline talu köögialune kartulisalv jms) seinte "soojustamine" hoopis teine ja mõttetus.
edit: PS - see "soe" kanali põhi ja külm tuba kokku annavad ka õhu liikumise ja kanali ning kogu garage ventileerumise talvel! Suvel on jama, siis kipub kopitama minema.
Näiteks moodsa maja soojustatud tarbitavale nullkorrusele moosikeldri tegemiseks tuleb kelder muust majast isoleerida ja jahutama panna justnimelt põrand! Ehk juba nulltsüklis tuleb jätta tulevase moosi/kartulikeldri põranda alla peno jms panemata, teoorias peaks selle seintele vaat et eraldi seinte vundamendi tegema ning põrandabetoon ei tohiks ka liiga paks olla, pigem õhem või üldse laotud tänavakivi, kuskohast tõuseb üles ka teatud hulk vajalikku niiskust. Vent on ju vajalik igal juhul. See siis põhjaveeprobleemita kohtades (näiteks meil siin Nõmmel 50+ meetrise liivakuhja otsas jms kohtades), mujal on kessoonvalu vältimatu ja niiskusrežiim tuleb muudmoodi lahendada.
PPS: sai just toodud alumiiniumkereline laev ja vesi on ju praegu 0-3 kraadi ning alu eriti hea sooja/külmajuht. IR-kraadikaga mõõtes 2X30 liitrit V12 + abimasinad tegid toa ja põrandaPEALSED pinnad päris soojaks, mootorite all pilsis oli ikkagi sitemal juhul 0,6 kraadi ja oht kingstonid jääsupis sõites jäässe saada... Ei lähe see soe ilma sunduseta kuidagi isegi meeter allapoole Isegi karteri soojuskiirgus (õli 225 liitrit + tonn malmi) oli ebapiisav soojendamaks 40 cm kaugusel asuvaid metalljubinaid.
Ehk uksed ja eeskojad. Kui pinnasekiht ja isolatsioon kivi/betoonvõlvi peal on ka ebapiisav antud asukoha kliimasse, siis ka lae läbikülmumine. Näites toodud juhus, kus õhtune jää sügava kanali põhjas on hommikuks tagasi vedelas olekus on ka loogiline. Kui ülemine tuba on piisavalt õhutihe, läheb kanali põhi nullkraadini igal juhul ja siis juba jää sulab
Mida lähemal on kanali põhjale energiarikas voolav põhjavesi, mis on pigem +3 ja rohkem kraadi, seda soojem kanalipõhjas on. Lihtsalt ei ole +4 Inimesele töö tegemiseks mitte kuidagi "soe" Aga "soojustad" nüüd selle kanali põhja ja seinad penoga tagantpoolt ära, ongi kogu putka külm. Vundamendi perimeetri soojustamine KUNI külmumispiirini on üks teema, kanali ja/või maja keskel asuva keldri (klassikaline talu köögialune kartulisalv jms) seinte "soojustamine" hoopis teine ja mõttetus. edit: PS - see "soe" kanali põhi ja külm tuba kokku annavad ka õhu liikumise ja kanali ning kogu garage ventileerumise talvel! Suvel on jama, siis kipub kopitama minema.
Näiteks moodsa maja soojustatud tarbitavale nullkorrusele moosikeldri tegemiseks tuleb kelder muust majast isoleerida ja jahutama panna justnimelt põrand! Ehk juba nulltsüklis tuleb jätta tulevase moosi/kartulikeldri põranda alla peno jms panemata, teoorias peaks selle seintele vaat et eraldi seinte vundamendi tegema ning põrandabetoon ei tohiks ka liiga paks olla, pigem õhem või üldse laotud tänavakivi, kuskohast tõuseb üles ka teatud hulk vajalikku niiskust. Vent on ju vajalik igal juhul. See siis põhjaveeprobleemita kohtades (näiteks meil siin Nõmmel 50+ meetrise liivakuhja otsas jms kohtades), mujal on kessoonvalu vältimatu ja niiskusrežiim tuleb muudmoodi lahendada.
PPS: sai just toodud alumiiniumkereline laev ja vesi on ju praegu 0-3 kraadi ning alu eriti hea sooja/külmajuht. IR-kraadikaga mõõtes 2X30 liitrit V12 + abimasinad tegid toa ja põrandaPEALSED pinnad päris soojaks, mootorite all pilsis oli ikkagi sitemal juhul 0,6 kraadi ja oht kingstonid jääsupis sõites jäässe saada... Ei lähe see soe ilma sunduseta kuidagi isegi meeter allapoole
Isegi karteri soojuskiirgus (õli 225 liitrit + tonn malmi) oli ebapiisav soojendamaks 40 cm kaugusel asuvaid metalljubinaid.
09-03-2018, 13:02 PM
Kisub päris põhjalikuks 
Ma lisaks ühe elemendi veel, selleks oleks kanali põhja tehtud eraldi sügavam koht, sisse betoneeritud ämber vms.
Sihtotstarbeks võimaliku koguneva vee koondamine ühte kohta, kus pumbata või kühveldada.
Või kui on võimalik, siis sinna drenaaz või kanalisatsioon tuua.
Peale elektrivoolu ja kaablikõri põrandas on mugav ka samasugune suruõhuühendus.
Kanali seinte soojustamisega ma küll eriti pead ei vaevaks.
Ma lisaks ühe elemendi veel, selleks oleks kanali põhja tehtud eraldi sügavam koht, sisse betoneeritud ämber vms.
Sihtotstarbeks võimaliku koguneva vee koondamine ühte kohta, kus pumbata või kühveldada.
Või kui on võimalik, siis sinna drenaaz või kanalisatsioon tuua.
Peale elektrivoolu ja kaablikõri põrandas on mugav ka samasugune suruõhuühendus.
Kanali seinte soojustamisega ma küll eriti pead ei vaevaks.
09-03-2018, 13:25 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-03-2018, 13:26 PM ja muutjaks oli PlyVal64.)
(09-03-2018, 13:02 PM)pkmp Kirjutas: Kisub päris põhjalikuks
Ma lisaks ühe elemendi veel, selleks oleks kanali põhja tehtud eraldi sügavam koht, sisse betoneeritud ämber vms.
Sihtotstarbeks võimaliku koguneva vee koondamine ühte kohta, kus pumbata või kühveldada.
Kanali seinte soojustamisega ma küll eriti pead ei vaevaks.
Jällegi merelt tuntud pilsikaev, kuhu siis pumbaautomaatika ujuk ja tühjenduspumba veevõtt panna. Väga asine märkus ka maismaal garagesse kanali ehitamisel
Kui juba põhjalikuks läks
09-03-2018, 21:57 PM
Kui garaaž on alles ehitus järgus - planeerimises, siis mille kuradi jaoks seda kanalit üldse ehitada on plaan?
Poest uus tõstuk, mis on võimeline upitama 3-4 tonni maksab 2-3K euri. Maasisse topid seda raha sama palju, kui mitte rohkem kui hakata ideaalset asja teostama.
Jah, kui plaan on ronge või rekasid hooldada, siis on kanalil nagu eelis ja eesmärk, muul juhul laus lollus.
Kanaleid ehitatakse ikka ruumidesse, kus garaaž on olemas, kuid lagi madal ja uue hoone asemel on lihtsam põrandasse auk kaevata.
Poest uus tõstuk, mis on võimeline upitama 3-4 tonni maksab 2-3K euri. Maasisse topid seda raha sama palju, kui mitte rohkem kui hakata ideaalset asja teostama.
Jah, kui plaan on ronge või rekasid hooldada, siis on kanalil nagu eelis ja eesmärk, muul juhul laus lollus.
Kanaleid ehitatakse ikka ruumidesse, kus garaaž on olemas, kuid lagi madal ja uue hoone asemel on lihtsam põrandasse auk kaevata.
Come to the dark side, we have cookies!
13-03-2018, 22:29 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 13-03-2018, 22:48 PM ja muutjaks oli 13piisab.)
(09-03-2018, 21:57 PM)phyl Kirjutas: Kui garaaž on alles ehitus järgus - planeerimises, siis mille kuradi jaoks seda kanalit üldse ehitada on plaan?on olemas ka arhitektuurne vaade, mis seab piiranguid
mu garaazh kerkib olemasoleva 3,43m harjakõrgusega hoone jätkuks ja kõrgemat "klotsi" ma kindlasti ei tee. Niigi teen möönduse - garaazhikatuse kalle saab olema olemasolevast hoonest erinev, kuna 1,9m kõrge uks oleks juba kurbnaljakas
(plaanin ava kõrguseks 2,3m, millega saab vast hakkama)kanali soojustamisest: ma soojustan tagasihoidliku 100mm-ga. Mul on ka endal kogemus suvel niiske kanaliga ja samale vaatele juhtis lisaks Priidule ka otsesuhtluses tähelepanu üks ksf!. Lisaks sõnastas sama ksf! väga hästi ühe mu üldprintsiibi: uut asja pole mõtet "käib kah" mentaliteediga ehitada ja 21.saj on küsitav ka see, kas maa-alune soojustamata välisperimeeter isegi "käib kah" tüübiks klassifitseerub. Pigem mu silmis mitte - pole ei raske ega kallis (ma ostsin kanal-keldrile nii perimeetri-EPS, kui armatuuri ära ja armatuur oli vist soojustusest kallimgi) see soojustada.
kuna õhk hakkab ilmselt garaazh+kanal koosluses eri aastaaegadel erinevalt liikuma, siis plaanin nii kanalile kui garaazhile teha ventilatsiooni mõttes 2 (160mm) auku: ühele sissepuhke- ja teisele väljatõmbeplafoon ning tuuldugu kumbki ruum omasoodu. Garaazhi-väljatõmbele läheb kohe ka ventilaator vahele.
ülal jagatud viide veetihedale betoonile oli hea - teen oma garaazhi maa-alused osad sellest. Annab ehk täiendava lootuse, et kanalist ei saa basseini.
ehitustehnilisi vaateid, mida ma enne ei teadnud - on ehk järgmistele garaazhi ehitajatele abiks:
- veetiheda betooni kasutamisel peaks valama kõik korraga, aga nt ma ei suuda kanalivalu nii plaanida. Veetihedust aitab parendada põrandale seinavalu eel savilindi (pidi olema ca 2cm lai lint) paigaldamine - kui saab vett, asub paisuma ja tihendama. Paigaldatakse konstruktsiooni tsentrisse, et paisumiskoormus (kuigi kas see on tegelikult teema
) võimalikult hästi jaotuks- armeering töötab betoonis ca 4cm kaugusele ehk siis betoonikiht ei tohiks jääda armeeringust rohkem, kui 4 (mööndusega 5) cm kaugusele - muidu võivad paisumised seal betooni praod tekitada. Ehk siis ma plaanisin kanaliseinad teha "pigem paksemad" (ca 13cm), aga selle vaate toel saavad nad olema 10cm - kolmemõõtmelise armeeringu ehitamine oleks liialdus...
- põranda valamisel peaks enne kopterdamist andma talle lisandit (google annab "korrodur"-viite?), et pinnakiht tolmuvabaks muuta
aga minu naistepäevakingiks olid "üks auk" ja "üks mägi". Auk peaks homme veel natuke suurenema ning mägi peaks kusagile mujale minema. Saame näha - ilmaennustus oma stabiilsest miinusest rääkimisega ei innusta just valutöid plaanima - külmumisvastased lisandid ei sobi kokku ei kandvate konstruktsioonide ega veetiheda betooniga
("Jäätumiskindlat betooni ei tohi kasutada kandvate konstruktsioonide valamisel ega veetiheda (W) või külmakindla (XF) betoonivalu korral.")
muidu mu kanalisse tulevad nii pinnasevee-tühjendussüvend plus vee väljapumpamiseks torud, 3f elekter kui valgus (viited headele seina süvistatavatele ning pigem ühte suunda laialt valgustatavatele valgustitele on teretulnud!). Ning nn kanaliruumi laiuseks kujuneb ca 2m - on tõesti hea hoiupaik nt autoratastele ja rehvidele! Sellega seoses on hetkel puudu projekteerija eksperthinnang kanaliservade lahendusele. Ehk kui paks teha ja kuidas armeerida autorataste alla jääv kanaliserv, millel all tuge ei ole, mis on ca 5m pikk (paistab, et kujuneb nii - pikem oleks küll parem, aga on keeruline teha) ja mis saab aeg-ajalt tungraualt üpris väikesele pindalale koonduvat survet tunda.
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
13-03-2018, 23:45 PM
Mu tagasihoidlik arvamus ei pruugi õige olla, projekteerida ei oska. Aga ise alustaksin sellisest variandist ja siis vastavalt nõuannetele läheks lihtsustamise teed. Muide, põhjavee tase võib seda kanalit kergitama hakata kui ta sisse ei pääse. Panin oma mõtte joonisesse.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу.
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
14-03-2018, 11:00 AM
Metallist kokkukeevitatud garaazikanaleid , mis on meisterdatud just kuiva kanali omamise mõttega , kergitab vesi väga eduliselt , betoonist kanalitel on drenaaz ümber olnud ( nendel , mida mina olen näinud ). Kuivkäimlate lampkastid olid betoonist seinte ja põhjaga , "nutikamad" valasid põhjad õhemad ja vesi muidugi lammutas põhjad , jättes seinad paika.
14-03-2018, 12:09 PM
Kui drenaaz ei tundu võimalik või optimaalne (krundil pole nii madalat kohta, kuhu saaks drenaazi koguneva vee ära juhtida), siis betoonist (ja ka rauast) "vanni" saab edukalt seda ümbritseva pinnase alla ankurdada. Lihtsaim viis selleks tundub olevat see, et põrandaplaat oleks hulka suurem kui vanni seinade välisperimeeter. Nii et seinadest kaugemale ulatuv põrandaplaadi osa jääks vanni ümbritseva pinnase alla. Kui põrandaplaadile valada sisse armatuur ankrud, mille külge hiljem seina armatuur kinni siduda, siis pole oluline, et valu ühe osana tehtud saaks. Küll aga võib vajalikuks osutuda võõp hüdroisolatsiooni kasutamine seina ja põranda ühenduskohale veekindluse andmiseks (kui on kasutatud veekindlat betooni).
Kui aga vähegi võimalik, siis ikka drenaaz. Hea oleks kui drenaazi ja imbväljaku vahele jääks ka vähemalt üks kaev, kust on võimalik kontrollida et süsteem valet pidi tööle ei oleks hakanud. Tegu võib olla näiteks sama kaevuga, kuhu ka septikust välja tulev vesi jookseb enne imbväljakusse minekut. Kui imbväljakut pole, siis ainult drenaazi jaoks piisab suure tõenäosusega kõige lihtsamast imbkaevust (paar kaevuraket üksteise otsas, põhjas natuke killustikku). Lihtsalt pinnasevee tase kaevu kohas peab madalam olema.
Kui aga vähegi võimalik, siis ikka drenaaz. Hea oleks kui drenaazi ja imbväljaku vahele jääks ka vähemalt üks kaev, kust on võimalik kontrollida et süsteem valet pidi tööle ei oleks hakanud. Tegu võib olla näiteks sama kaevuga, kuhu ka septikust välja tulev vesi jookseb enne imbväljakusse minekut. Kui imbväljakut pole, siis ainult drenaazi jaoks piisab suure tõenäosusega kõige lihtsamast imbkaevust (paar kaevuraket üksteise otsas, põhjas natuke killustikku). Lihtsalt pinnasevee tase kaevu kohas peab madalam olema.
14-03-2018, 12:13 PM
(13-03-2018, 22:29 PM)13piisab Kirjutas:(09-03-2018, 21:57 PM)phyl Kirjutas: Kui garaaž on alles ehitus järgus - planeerimises, siis mille kuradi jaoks seda kanalit üldse ehitada on plaan?on olemas ka arhitektuurne vaade, mis seab piiranguid
mu garaazh kerkib olemasoleva 3,43m harjakõrgusega hoone jätkuks ja kõrgemat "klotsi" ma kindlasti ei tee. Niigi teen möönduse - garaazhikatuse kalle saab olema olemasolevast hoonest erinev, kuna 1,9m kõrge uks oleks juba kurbnaljakas
kanali soojustamisest: ma soojustan tagasihoidliku 100mm-ga. Mul on ka endal kogemus suvel niiske kanaliga ja samale vaatele juhtis lisaks Priidule ka otsesuhtluses tähelepanu üks ksf!. Lisaks sõnastas sama ksf! väga hästi ühe mu üldprintsiibi: uut asja pole mõtet "käib kah" mentaliteediga ehitada ja 21.saj on küsitav ka see, kas maa-alune soojustamata välisperimeeter isegi "käib kah" tüübiks klassifitseerub. Pigem mu silmis mitte - pole ei raske ega kallis (ma ostsin kanal-keldrile nii perimeetri-EPS, kui armatuuri ära ja armatuur oli vist soojustusest kallimgi) see soojustada.
kuna õhk hakkab ilmselt garaazh+kanal koosluses eri aastaaegadel erinevalt liikuma, siis plaanin nii kanalile kui garaazhile teha ventilatsiooni mõttes 2 (160mm) auku: ühele sissepuhke- ja teisele väljatõmbeplafoon ning tuuldugu kumbki ruum omasoodu. Garaazhi-väljatõmbele läheb kohe ka ventilaator vahele.
ülal jagatud viide veetihedale betoonile oli hea - teen oma garaazhi maa-alused osad sellest. Annab ehk täiendava lootuse, et kanalist ei saa basseini.
ehitustehnilisi vaateid, mida ma enne ei teadnud - on ehk järgmistele garaazhi ehitajatele abiks:
- veetiheda betooni kasutamisel peaks valama kõik korraga, aga nt ma ei suuda kanalivalu nii plaanida. Veetihedust aitab parendada põrandale seinavalu eel savilindi (pidi olema ca 2cm lai lint) paigaldamine - kui saab vett, asub paisuma ja tihendama. Paigaldatakse konstruktsiooni tsentrisse, et paisumiskoormus (kuigi kas see on tegelikult teema
- armeering töötab betoonis ca 4cm kaugusele ehk siis betoonikiht ei tohiks jääda armeeringust rohkem, kui 4 (mööndusega 5) cm kaugusele - muidu võivad paisumised seal betooni praod tekitada. Ehk siis ma plaanisin kanaliseinad teha "pigem paksemad" (ca 13cm), aga selle vaate toel saavad nad olema 10cm - kolmemõõtmelise armeeringu ehitamine oleks liialdus...
- põranda valamisel peaks enne kopterdamist andma talle lisandit (google annab "korrodur"-viite?), et pinnakiht tolmuvabaks muuta
aga minu naistepäevakingiks olid "üks auk" ja "üks mägi". Auk peaks homme veel natuke suurenema ning mägi peaks kusagile mujale minema. Saame näha - ilmaennustus oma stabiilsest miinusest rääkimisega ei innusta just valutöid plaanima - külmumisvastased lisandid ei sobi kokku ei kandvate konstruktsioonide ega veetiheda betooniga
("Jäätumiskindlat betooni ei tohi kasutada kandvate konstruktsioonide valamisel ega veetiheda (W) või külmakindla (XF) betoonivalu korral.")
muidu mu kanalisse tulevad nii pinnasevee-tühjendussüvend plus vee väljapumpamiseks torud, 3f elekter kui valgus (viited headele seina süvistatavatele ning pigem ühte suunda laialt valgustatavatele valgustitele on teretulnud!). Ning nn kanaliruumi laiuseks kujuneb ca 2m - on tõesti hea hoiupaik nt autoratastele ja rehvidele! Sellega seoses on hetkel puudu projekteerija eksperthinnang kanaliservade lahendusele. Ehk kui paks teha ja kuidas armeerida autorataste alla jääv kanaliserv, millel all tuge ei ole, mis on ca 5m pikk (paistab, et kujuneb nii - pikem oleks küll parem, aga on keeruline teha) ja mis saab aeg-ajalt tungraualt üpris väikesele pindalale koonduvat survet tunda.
Pakuks lihtsamat töökäiku:
1. vala põhi ära sobiva mõõduga ja seinte alasse seo püsti sobiva vahega sidusarmatuur,
2. seinad lao Columbia/Magna 150mm plokist ja igasse teise ritta pane pikki armatuur 12mm- see oleks ka sul valusaalungi eest
3. kui müürid üleval pane viimasesse ritta ka armatuur ja siis igasse teise avasse ülevalt alla püstised armatuurid põhjani e. alumise sidusarmatuurini.
4. vala avad täis ja tihenda vibronuiaga
5. välisseina tee hüdromastikiga ja soojusta omale sobiva paksusega stüroksiga
6. aja auk kinni ja vala põrand peale niimoodi et põrand kataks kanali ääred pooleldi siis jäävad ka kattelaudadele servad.
Sellise lahendusega tehtud mitmeid aiavundamente ja pole veel ükski lõhkikerkinud.
H.
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 9 külali(st)ne