Belarus traktorid.

(02-03-2018, 18:34 PM)Daff Kirjutas:  See vana 52 oma. Saksas müüakse neid nii uusi kui ka vanu just vanale 52.

Kindel, et D-50-le ja mitte D144-le? Teeneljakümnel oli kompressor enne KSP-d. D-50 peaks ikka olema KSP ajami kohal...
Vasta

Kindel. Tal teine ots kaanega kinni ja võlli otsa käib väike hammakas. Ise kahtlustan et käib vahetükiga külgmise jvv kohale. Vanad on kõik maru õlised mis müügis.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Tekkis mõte aretada leeksoojendi D50le. Kas sellest on abi sest kaanel pole küünlaid ja käivitus toimub starteriga. Ise mõtlesin, et algul on kindlasti halb käivitumine, kui mootor pole sissetöötand. Pärast läheb paremaks ehk.
Kuidas keegi mootorit on sissetöötand? Kas raamatute järgi?
Tänud.

Ära tee väsinuna tööd, muidu vead kergelt tulema.
Vasta

(03-03-2018, 08:56 AM)52mees Kirjutas:  Tekkis mõte aretada leeksoojendi D50le. Kas sellest on abi sest kaanel pole küünlaid ja käivitus toimub starteriga. Ise mõtlesin, et algul on kindlasti halb käivitumine, kui mootor pole sissetöötand. Pärast läheb paremaks ehk.
Kuidas keegi mootorit on sissetöötand? Kas raamatute järgi?
Tänud.

Tee mootorile vanast vatitekist kate nii, et tuul kuskilt läbi ei puhu ja lükka soojapuhur paar tundi ennem sinna alla mootorit soojendama, ennem käivitust kuumaõhupuhuriga sisselaskekollektor ka soojaks ning kui korralik aku on siis käib nagu niuhti. Vanaisa viis vanasti keedetud kuumad seakartulid potiga põka mootori alla ja ka läks käima Big Grin
Vasta

Saadi valesti aru. Ma mõtlesin, et teeks samasuguse süsteemi nagu 80el. Aga see mõte jääbki mõtteks sest teen enda kaane korda.
See hülsside ära võtmine. No ei tea mina kuidas te mehed nende riistadega need kätte saate. Mul oli plokk tagurpidi pukkide peal ja andsin kuvaldaga läbi aretatud flants-tüki. Siis oli ka 6-7tõsist lööki et liikuma saada. 42 aastat ussitamist oli oma töö teinud.

Ära tee väsinuna tööd, muidu vead kergelt tulema.
Vasta

(04-03-2018, 08:38 AM)52mees Kirjutas:  See hülsside ära võtmine. No ei tea mina kuidas te mehed nende riistadega need kätte saate. Mul oli plokk tagurpidi pukkide peal ja andsin kuvaldaga läbi aretatud flants-tüki. Siis oli ka 6-7tõsist lööki et liikuma saada. 42 aastat ussitamist oli oma töö teinud.

See löömine on hoopis teine tera. Tõmmitsaga venitamine on kavalam sest sikutab vaiksemalt ja ei ole ohtu,et midagi ära lõhub. Kui juhuslikult vaja veel vana hülss tagasi panna siis parem on seda mitte narrida.
Veel on jama,et näiteks Don-i mootori hülssidel on mingid eriti laiad kummitihendid ja vaat seal nende hülsside kättesaamine oli ka tõmmitsaga suur ettevõtmine. Kuskilt läbi ploki ja aukude sai väikse gaasilambiga need tihendid ära põletatud ja alles siis saime hülsid ühekaupa kätte. Russi hülsside kättesaamine nende kõrval ikka kökimöki.
Vasta

Ma surusin alt tungiga pingesse ja siis korralik hüpe kehakaaluga traktori nina peal Big Grin, tulid suht lobedalt lahti.
Vasta

Kuidas keegi mootorit sissetöötand on? 15 min tuksuda ja siis sõitu?
Uutel kolbidel oli kaasas kaks õlirõngast, kuid ainult üks vedru. See mis käib rõnga sisse. Kummale see käib, kas ülemisele või alumisele?
Ahjaa, lihtsalt teadmiseks et D50 plokikaant annab üles ehitada D240 klappidega ja puksidega. Samad mõõdud kõigil juppidel.

Ära tee väsinuna tööd, muidu vead kergelt tulema.
Vasta

(13-03-2018, 09:02 AM)52mees Kirjutas:  Kuidas keegi mootorit sissetöötand on? 15 min tuksuda ja siis sõitu?
Uutel kolbidel oli kaasas kaks õlirõngast, kuid ainult üks vedru. See mis käib rõnga sisse. Kummale see käib, kas ülemisele või alumisele?

Järelikult on komplektist osa asju puudu.
On nähtud ka sellist komplekti kus polegi vedrusid.
Aga ka sellist kus on ainult 4 surverõngast ja ülejäänud õlirõngad.
Kindlasti peaks rõngaid ühekaupa hülssi proovima ja veenduma et hülsi ja rõnga vahelt valgust ei paistaks.
Eriti kehtib ülemiste surverõngaste kohta sest need kroomkattega ja nende sissetöötamine kestab kauem kui mootori eluiga.
Vihjeks et kui omale mootorit tegin oli mul 12 komplekti rõngaid kust sai valitud paremad välja.
Sissetöötamisega aga oli selline asi, et kuna kolvid olid 3 sajandikku ülemõõdus siis lasin paar tundi käia 1000 pöördega ja kui temp 80c peale sai lasin veel paar tundi käia 1500 pöördega.
Peale seda oli juba tunda et mootor käib vabamalt ringi.
Ei tea kas õige või vale, kuid hea mootor sai.
Jõudu oli niipalju et originaalasjadega sidur kippus libisema ja pidi vedrudele seibe alla panema.
Käivitus ka -15 väga hästi ja karterituulutusest praktiliselt midagi ei tulnud.
Vasta

Jäi kirjutamata, et õlirõngastest ühel( komplektist) oli ainult see koht, kuhu see vedru käib.

Ära tee väsinuna tööd, muidu vead kergelt tulema.
Vasta

Vaja oleks 2007 a mtz 82.1-le paigaldada plokisoojendus. Mis variandid üldse on ja küsiks kohe ka ära, kas keegi sooviks selle paigaldamise teenust osutada. Paiknen Viljandi lähistel.
Vasta

(13-03-2018, 20:21 PM)raulp Kirjutas:  Vaja oleks 2007 a mtz 82.1-le paigaldada plokisoojendus. Mis variandid üldse on ja küsiks kohe ka ära, kas keegi sooviks selle paigaldamise teenust osutada. Paiknen Viljandi lähistel.
Hea tõhus, lihtne paigaldada. 
https://www.pmkaubamaja.ee/et/plokisooje...t-mtz.html
Vasta

Pesumasina küttekeha õlivanni sisse.
Vasta

(13-03-2018, 21:36 PM)mtz80 Kirjutas:  
(13-03-2018, 20:21 PM)raulp Kirjutas:  Vaja oleks 2007 a mtz 82.1-le paigaldada plokisoojendus. Mis variandid üldse on ja küsiks kohe ka ära, kas keegi sooviks selle paigaldamise teenust osutada. Paiknen Viljandi lähistel.
Hea tõhus, lihtne paigaldada. 
https://www.pmkaubamaja.ee/et/plokisooje...t-mtz.html

Kas ma saan õigesti aru, et see läheb otse ploki külge. Plokil on kuskil mingi jahutusvedeliku väljalaskmiseks mõeldud plaat , mis on 3 poldiga kinni ja siis see plaat tuleb ära võtta ja see läheb sinna otse asemele. Kas juhe jääb tal külge või saab seda eemaldada?
Vasta

Eelpoolviidatud soojendi ei ole väga hea lahendus mootori soojendamiseks sest läheb ta ploki nurka ja kuna sealt vedelik läbi ei käi soojeneb mootor liiga kaua.
Kavalam on otsida kas plokki sisse käiv element või voolikute vahele käiv.
Vasta

See suur kärakas soojendi käib enam-vähem umbes sinna, kus asus käivitusmootori silinder/silindripea. Soojendamise koha pealt ei saa kurta,  kuigi aja koha pealt on ülalkõnelejal õigus. Võtab kaua aega.
Kas mitte uuema tüübi russidel polnud plokisoojendus kabiini all, paremas nurgas? Kuskil seal voolikute vahel, mis jooksid mööda piilarit üles kabiiniradikasse? 892-l oli seal miskine vidin, kui ma õieti mäletan. Ehk võis olla see voolikute vahele pistetav variant.

Almost Again
Vasta

https://www.kuldnebors.ee/search/varuosa...uage_id=et

Sellist soojendit kiidaks.
Tuttav pani laadurile 2kw ja tõesti saab 20 min mootori 40c soojaks.
Sealt tuleb ka energia kokkuhoid sest eespool viidatud purk on 1,8 kw ning alla tunni ei soojene muud kui ploki üks nurk.
Vasta

(14-03-2018, 10:00 AM)2715 Kirjutas:  Sealt tuleb ka energia kokkuhoid sest eespool viidatud purk on 1,8 kw ning alla tunni ei soojene muud kui ploki üks nurk.

Energia kokkuhoiu kohta ei saa ennem midagi kosta, kui pole teinud katsetusi. 
1,8kw küttekeha on sellise ehitusega, et nõuab termostaati. See on ka juurde kirjutatud. Arvata on, et see küttekeha on poole ajast välja lülitatud, kuna kuumeneb halva tsirkulatsiooni tõttu.
2kw küttekeha ei vaja termostaati ja kui see ka seal on, siis ilmselt ei rakendugi, kiire ringvoolu tõttu.
Soojenemise kiirus on ilmselgelt pumbaga soojendi kasuks.

hp
Vasta

Mida allpool mootorit on plokisoojendus,seda paremini tsirkuleerib. Vesi või tosool peab saama ringiratast käia siis soojeneb asi kenasti. Kui ringvoolu ei teki siis läheb plokisoojendus kuumaks ja ülejäänud ikka külm.Termostaat võib asjale isegi kahjuks tulla,oleneb muidugi kuhu see soojendus üldse vahele on pandud. Russi mootor on suur ka ja külmaga annab seda ikka kütta.Ma oma traktroritele pole veel viitsinud panna,sest talvel suurt tööd ei toimu ja ilma saab ka valida. Aga suurt alla 2 kw ei tasuks aretama hakata,sest väiksemaga läheb kaua aega. Muidugi mingi väike võiks ka kuskil olla 550W mis vajadusel ööläbi järel. See peaks soojas hoidma küll.
Vasta

Tahaks kuni miinus 10 kraadiga käima saada , vaja metsast natuke puid tuua talviti. See ploki külge käiv tundub kõige lihtsamini paigaldatav. Kas see punn, mille asemele ta plokis käib, tuleb lihtsa vaevavaga välja?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne