Eksperiment Hado ( Xado )-USKUMATU AGA TOIMIB (õlita mootoriga 50km)

(07-04-2018, 20:34 PM)diesel Kirjutas:  väikeploki bensuka peal on meeriklastel mingi traktorikone tehtud küll.

ja väikse vahemärkusena mainiks, et riistapuu mida mina korduvalt ilma õlita sõites kokku joosta olen lasknud, tundub ka diisel olevat.
vähemasti seda asja ma olen sinna kogu aeg paaki valanud. ei kolksu esialgu veel ja ilmselt ühtegi saalet ringi ka tõmmand pole.

Legendaarne 5,7 Caddilaci diisel oli ju tavalise smallblocki peale ehitatud. Ja legendaarne on ta sellepärast, et kogu aeg on katki.


Samalaadseid katsetusi on hiljem veel tehtud, enamikku neist leiab otsingusõnaga "paadiankur". Kuigi selle sõna taga on loomulikult peidus ka palju muid ebaõnnestunud (diisel)mootoreid.
Vasta

katki olemine ei puhu pilli.
küsimus oli, et kas on bensukast tehtud trakatsikonet.
Vasta

(07-04-2018, 16:24 PM)stihl Kirjutas:  Ma ei tea esimese hooga küll ühtegi traktorimootorit, mis oleks bensuka peale tehtud.

Kui sa traktori all mõtlesid diiselautot, siis kohe saad valgustatud.

(07-04-2018, 14:44 PM)gruppen Kirjutas:  See, et bloki kood on nt xu-9 ei pea veel seda tähendama, et seal sees peituv sama on mis xud-9 blokis.

Ei pea ja ei tähendagi.

(07-04-2018, 10:09 AM)tõnn Kirjutas:  Diislitel on kõik asjad tehtud tugevamad, kolvid, kepsud. Surveaste ning pauk on silindris võimsamad.
Paksem või laiem saale ei anna võimsamat effekti ilma õlita töötamisel.

Impreza oli tagasihoidlikum ja ei hakanud huupi lahmima.

VW 1471cm* diisel ja 1588cm* bensakas. Võid tellida raamsaaled koodiga M5354 SA ja kepsusaaled B4538 SA. Pane kummale tahad.
Opel 1598cm* diisel ja 1796cm* bensukas. Raamsaaled koodiga B4628 LC ja kepsusaaled M5401 SA. Jälle sobivad mõlemale.
Piisab kahest tõestusfaktist.

hp
Vasta

Hakkas huvitama, et mille arvelt see löögijõu erinevus diislikepsu ja bensukepsu pihta peaks tulema?
Kulutab ju diiselmootor samaväärse võimsusega bensiinimootori suhtes vähem kütust ehk lõhkeainet. Laias laastus 20% vähem. Isegi kui arvestada, et see lõhkeaine kasutatakse sama võimsuse saavutamisel väiksemas arvus plahvatustes (võrreldav võimsus saavutatakse diislil üldjuhul madalamate pööretega kui bensukal, kah umbes 20%), siis peaks iga üksik plahvatus olema sellevõrra "kõvem" bensuka üksikust silindripaugust. Aga ikkagi ei ole kusagilt tulemas rohkem löögijõudu=võimsust kui see summarne 20% lisatuna üksikutele paukudele.
Pigem ehk tulenevad diiselmootorite erihädad hoopis 2-3x kõrgemast silindrisurvest, mis seab suuremad nõudmised silindrile, kaanele ja tihendile, mida bensiinimootorilt 1:1 üle võttes võib ebaõnnestuda.
Vasta

(08-04-2018, 15:13 PM)motamees Kirjutas:  Kui sa traktori all mõtlesid diiselautot, siis kohe saad valgustatud.



VW 1471cm* diisel ja 1588cm* bensakas. Võid tellida raamsaaled koodiga M5354 SA ja kepsusaaled B4538 SA. Pane kummale tahad.
Opel 1598cm* diisel ja 1796cm* bensukas. Raamsaaled koodiga B4628 LC ja kepsusaaled M5401 SA. Jälle sobivad mõlemale.
Piisab kahest tõestusfaktist.

Kulla inime, et MIND valgustada, võiksid vähemalt pool oma jutust tõtt rääkida ja teada autodest ikka rohkem teada, kui naabrimehe tagant pihtapandud vana saalekataloogi lehitsedes teada said....Smile))

Need mõlemad, mida sa siis tähtsa näoga "tõestad" on ju täiesti erinevad asjad. See, et mõõdud klapivad, see ei näita midagi, vaata kasvõi nende mootorite väntvõlle. 
Maailmas lihtsalt ei jätku igale mootorile OMA mõõtu, sest mm hulk teatud vahemikus on piiratud, seetõttu ka kattuvusi on üpriski palju. 
(ja tehas on selle viimase saale veel õlitusauke paksult täis puurinud, et sobiks võimalikult paljudele)

Samamoodi klapivad mõõtudelt ntx Jaguari bensuka ja mingi Mitsubishi diisli kolvirõngad (1 : 1), kas siis tekib sul kohe "tõestus", et Mitsu on oma mootori Jaguarilt pihta pannud????

Inimene, tõuse üles....kell juba sealmaal ka... Toungue


.
Vasta

(09-04-2018, 06:58 AM)stihl Kirjutas:  Kulla inime, et MIND valgustada, võiksid vähemalt pool oma jutust tõtt rääkida ja teada autodest ikka rohkem teada, kui naabrimehe tagant pihtapandud vana saalekataloogi lehitsedes teada said....

OK, sulle ka head päeva...

hp
Vasta

(08-04-2018, 22:20 PM)TeeTL Kirjutas:  Hakkas huvitama, et mille arvelt see löögijõu erinevus diislikepsu ja bensukepsu pihta peaks tulema?
...
Tuleneb peamiselt kõrgemast töörõhust töötakti ajal, aga ka kurvast tõsiasjast, et survetakti rõhud on diiselmootoril oluliset rammusamad. Ehk liugelaagri koormus on labaselt suurem.
Siinkohal on oluline mõista, et võimsus on pöördemoment korda nurkkiirus (radiaanides!). Saalesid koormab aga seesinane moment. Või õigemini, mitte moment, vaid seda läbi vändakaela tekitav kepsusuunaline jõud. Diislitel on seda momenti rohkem.  Big Grin
Xado võib teatud tüüpi pinnetel tõesti toimida, aga ikkagi lükkab see vaid edasi vältimatut.
Vasta

... naabrimehe tagant pihta pandud?!

Motamees, lollidega ei maksa vaielda.

Aga mingi austus peab ikka olema, see suur et..

Alrad.
Vasta

(10-04-2018, 11:31 AM)alrad Kirjutas:  Aga mingi austus peab ikka olema...

Jah, surnuid võiks ikke austada. A ju Stiil unustas ära, et naabrimees ammu manalateele läind.

Vanasõnagi mainib vasikaga võidujooksust ühte, teist.

hp
Vasta

(08-04-2018, 22:20 PM)TeeTL Kirjutas:  Hakkas huvitama, et mille arvelt see löögijõu erinevus diislikepsu ja bensukepsu pihta peaks tulema?
Kulutab ju diiselmootor samaväärse võimsusega bensiinimootori suhtes vähem kütust ehk lõhkeainet. Laias laastus 20% vähem. Isegi kui arvestada, et see lõhkeaine kasutatakse sama võimsuse saavutamisel väiksemas arvus plahvatustes (võrreldav võimsus saavutatakse diislil üldjuhul madalamate pööretega kui bensukal, kah umbes 20%), siis peaks iga üksik plahvatus olema sellevõrra "kõvem" bensuka üksikust silindripaugust. Aga ikkagi ei ole kusagilt tulemas rohkem löögijõudu=võimsust kui see summarne 20% lisatuna üksikutele paukudele.
 Suurem surveaste tähendabki ju, et "iga üksik plahvatus on kõvem". + järsu detoneeriva põlemise tõttu saavadki kõik mootori osad kõvema laksu. Kui tavalise bensuka surveaste alandada 10 pealt 6 peale, peaks ta ka tunduvalt pehmemalt käima. Kepsud tänaks kindlasti Smile Aga jõudu oleks ka palju vähem, sellise "kohvi" mootoriga tuleks kõrgemate pööretega sõita.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

Igasuguste xaadode jms "snakeoilide" teema võtab minumeelest ilmekalt kokku fakt, et pole vist autotootjat kelle garantiitingimused ei näe ette kütuse ja õlilisandite kasutamisel auto garantii lõppemist.
Mootorisse / ülekandesse käib sisse ikka tootja poolt ette nähtud õli sellisel kujul nagu ta kanistrist tuleb mitte mingi suvaline pasteet. Paaki käib tootjapoolseid norme täitev kütus, jahutussüsteemi käib vastav vedelik mitte mingi lekkepeataja ja jahutusvedeliku segu ja nii lihtne ongi.
Vasta

(11-04-2018, 10:26 AM)stennadi Kirjutas:  Igasuguste xaadode jms "snakeoilide" teema võtab minumeelest ilmekalt kokku fakt, et pole vist autotootjat kelle garantiitingimused ei näe ette kütuse ja õlilisandite kasutamisel auto garantii lõppemist.
Mootorisse / ülekandesse käib sisse ikka tootja poolt ette nähtud õli sellisel kujul nagu ta kanistrist tuleb mitte mingi suvaline pasteet. Paaki käib tootjapoolseid norme täitev kütus, jahutussüsteemi käib vastav vedelik mitte mingi lekkepeataja ja jahutusvedeliku segu ja nii lihtne ongi.

Päris nii lihtne ta ikka ei ole. Kui auto on tootja poolt prognoositud läbisõidu mitmekordselt ületanud siis ei kehti seal enam mitte üks tootjapoolne ettekirjutus. Ja et selle masina surmaeelset agooniat pikendada siis võetaksegi ravimid appi. Ja nii lihtne see ongi.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(11-04-2018, 11:19 AM)Daff Kirjutas:  Päris nii lihtne ta ikka ei ole. Kui auto on tootja poolt prognoositud läbisõidu mitmekordselt ületanud siis ei kehti seal enam mitte üks tootjapoolne ettekirjutus. Ja et selle masina surmaeelset agooniat pikendada siis võetaksegi ravimid appi. Ja nii lihtne see ongi.

Olen ise päris mitut niiöelda surmaeelset autot omanud ja pole kunagi tundnud mingit vajadust mingite imeravimite järgi. Kulunud mootoris saab kasutada tootja spetsifikatsiooni piires kõige paksemat ettenähtud õli ja ongi juba hästi. Kui midagi on katki tuleb see korda teha füüsiliselt juppide vahetamise/taastamisega mitte pasteerimisega või leppida kaotusega Big Grin
Nende vahendite toime on pigem autoomaniku närvisüsteemile üldist rahustavat mõju avaldav platseeboefekt kui midagi reaalset.
Eks inimene tahab ju sisimas uskuda, et mingi paarikümneeurone läikiva sildiga pudel suudab asendada tuhandetesse eurodesse küündivat mootori kapitaalremonti.

Kindlasti mõni saab mõnda aega niimoodi paremini magada.
Vasta

(11-04-2018, 12:09 PM)stennadi Kirjutas:  
(11-04-2018, 11:19 AM)Daff Kirjutas:  Päris nii lihtne ta ikka ei ole. Kui auto on tootja poolt prognoositud läbisõidu mitmekordselt ületanud siis ei kehti seal enam mitte üks tootjapoolne ettekirjutus. Ja et selle masina surmaeelset agooniat pikendada siis võetaksegi ravimid appi. Ja nii lihtne see ongi.


Nende vahendite toime on pigem autoomaniku närvisüsteemile üldist rahustavat mõju avaldav platseeboefekt kui midagi reaalset.
Eks inimene tahab ju sisimas uskuda, et mingi paarikümneeurone läikiva sildiga pudel suudab asendada tuhandetesse eurodesse küündivat mootori kapitaalremonti.

Samas on katseliselt ju tõestatud, et näiteks Xado ravimid tõesti aitavad agooniat pikendada. Selle sajandi algusepoole autode puhul korduvalt katsetatud, et peale Xado kulumist on mitmed probleemid tugevalt taandunud (näiteks õlikulu). 
Ilmselge on see, et keegi ei hakka 2002. aasta Corollale või 2005. aasta Almerale kapitaalremonti tegema, see oleks ju mõttetu. Aga kui Xado või muu imeravimi abil saab nende autode eluiga mõne aasta või mõnekümnetuhande km võrra pikendada, mis selles siis halba on?

Päris platseeboefektiks seda kindlasti nimetada ei saa.


Teine küsimus on muidugi selles, kas neid vahendeid tasuks kasutada autode puhul, millega ka edaspidi mingid plaanid on, näiteks vanatehnika.
Vasta

(11-04-2018, 12:09 PM)stennadi Kirjutas:  ...Nende vahendite toime on pigem autoomaniku närvisüsteemile üldist rahustavat mõju avaldav platseeboefekt kui midagi reaalset...

Närvi rahustamisest võid rääkida, aga platseebo effektiga võrdlemine on küll väga mööda. Kui sa oleks katsesõidu autos istunud, siis sa kriiditablettidest ei räägiks.
Aga loomulikult on nii, kes asjast ei tea, kõlbab ju õpetama ikka.
Tehase manuaalide jälgimine on juba ammu ajast arust. Nende tahtmine ongi, et sa kiiresti uue auto ostaks. Õlivahetusvälbad on venitatud juba nii pikaks, et rekkadel vahetatakse salaja õlisid, garantii katkemise vältimiseks.

hp
Vasta

Teemasse. 
Võib-olla. 
Sõltub kellegilt kuuldud tõdede ümberhindamise valulävest.

Vasta

Mingit katset selle teema kontekstis pole ju olnud. Katse oleks olnud siis kui oleks olnud kaks identset autot üks pasteediga ja teine ilma.
Puudub ju selle teema kontekstis võrdlusmoment.
Vasta

(11-04-2018, 13:22 PM)stennadi Kirjutas:  Mingit katset selle teema kontekstis pole ju olnud. Katse oleks olnud siis kui oleks olnud kaks identset autot üks pasteediga ja teine ilma.
Puudub ju selle teema kontekstis võrdlusmoment.

Sinagi pole katset kontekstis teinud, kuidas siis saad platseebost pajatada?
Iga hetk on sul võimalus katse teha.

hp
Vasta

motamees

Sinagi pole katset kontekstis teinud, kuidas siis saad platseebost pajatada?
Iga hetk on sul võimalus katse teha.



Minust kahjuks katsetajat ei saa kuna endale kuuluva tehnika ligilähedalegi ei kavatse ma selliseid "lisandeid" lubada.


Olen eelpoolkõnelejatega osaliselt nõus, et niiöelda müügi hetkeks ja heauskse ostja petmiseks võib mõni nendest lisandidest lühiajaliselt mõnigaid suremise sümptomeid leevendada.
Kui keegi on kuskilt netist leidnud katse kus on võrreldud tulemusi lisandita ja ilma kahel või enamal analoogsel sõidukil siis loeks huviga.
Vasta

Kas lasen Siksil õli välja ja lähen tripile? Kes uue mootori ostab?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne