Ma olen nüüdseks nii 10 aastat Via baltikat nühkinud, keskmiselt oma 30 korda aastas kindlasti, edasi-tagasi.
Alul sõitsin 'nagu tavaliselt' ehk 10+ üle, nii et väga valju trahvi ei saaks. Möödasõite ikka kogunes, veokaid ju palju ja igast muid uimerdisi.
Kaamerad kulusid kiiresti pähe, paar laksu ehk tuli alguses.
Siis mingi aeg tekkisid püsikatega autod, need kuidagi nagu rahustasid. Tiksungi 92-93, rekkadele eriti järele ei jõua ja jumalast mõnus rahulik on.
Ja olen märkama hakanud, et minusuguseid on veel
Ajaliselt pole mingit vahet, jõuan ma maale-linna 10-15 minti varem või hiljem.
Üks mõistusevastane, õigemini ilmselt meile veel harjumatu asi on ka viimasel ajal tekkinud. Vaat seal Kanamal kaevavad nad mingit tunnelit ja kaks rida tõmmatakse kokku üheks. Ja sama Järvevana efekt on, kõik pressivad kilomeeter varem I ritta. Hirm või ebakindlus või mingi muu psühholoogiline tõrge ilmselt.
Laheneks võibolla paari aastakümnega ise ka, aga kui maanteeametil muud teha pole, siis võiks ilmselt mingi kampaania või pikema trummipõristamisega teemat suunata.