(07-01-2019, 09:49 AM)r.i.h.o Kirjutas: Inimesel on lisaks õigustele ka kohustused olenemata sellest kas ta on purjus, turist või lihtsalt väsinud peoline.
Liikluses on õigused ja kohustused väga sageli vastastikused. Hukkunu ei olnud ülbik, vaid kaitseväeteenistusest koju puhkusele tulnud noor mees, kellel elu põhiväärtused paigas. Oli tarvitanud alkoholi - alla keskmise joobe ning näiteks autojuhi jaoks ei kvalifitseeru see veel kriminaalseks joobeks. Kuna tunnistajaid oli mitu ja sündmusest ka videosalvestus, siis said asjaolud üsna selgeks. Õiguslik järeldus oli, tegemist oli õnnetusjuhtumiga, kus mõlemad pooled eksisid. Politseinik ei kasutanud helisignaali (see ei ole ka kohustuslik, kuigi alarmsõidu taktika kohaslet väga soovituslik), mis oleks tema märgatavust parandanud ning sõitis 2,5x suurema kiirusega, kui selles kohas ette nähtud. Alarmsõiduki juht peab tagama liikluse ohutuse, kui kaldub liiklusnõuetest kõrvale.
Kaks noormeest reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületama asudes küll veendusid, et auto on piisavalt kaugel, kuid ei osanud nii kiiret lähenemist oodata. Otse läheneva sõiduki korral on väga raske hinnata tema kiirust ning inimene üldjuhul hindab ohutust sõiduki kauguse järgi. Ka vilkurite tajumine on oluliselt erinev vaadates otse läheneva auto poole - täistuled on oluliselt suurema valgustugevusega. Kuna ka helisignaali ei olnud, siis juhtuski see, et sõiduteele astudes hinnati kiirust valesti. Vaatab ju jalakäija eelkõige oma liikumise suunas ning läheneva auto kiiruse ja kauguse hindamine toimub üksnes episooditi. Vaid murdosa sekundit eraldas kokkupõrkest ja pääsemisest. Teine noormees said vaid kerge riivaka. Noormehed vaatasid ja alguses ei saanud aru, et oleksid vilkurid töötanud. Auto oli ikka väga kaugel. Uuesti vaadates (pilk on ju enamasti ikka oma liikumise suunas) nägid vilkureid, kuid endiselt oli auto nii kaugel, et tavakiiruse korral oleks rahulikult üle tee jõudnud. Kui aga tegelik olukord sai selgeks, siis kahjuks oli juba ühe jaoks hilja ja sammu kiirendamine enam ei aidanud. Oleme siiski kõik inimesed.
Keegi ei tahtnud sellist tagajärge ega soovinud ka ülbitseda. Eksimine on inimlik. Tagantjärgi salvestusi vaadates ja ekspertiise tehes on aega iga sekundit pikalt analüüsida - tegelikus elus aga sellist analüüsimise aega kahjuks ei ole. Inimene ei ole robot.
Juhtumi tagamaadest veel niipalju, et helisignaal jäeti sisse lülitamata kahel põhjendusel - et mitte häirida magavaid elanikke ning et otsitav õiguserikkuja ei kuuleks lähenevat politseisõidukit. Esimest põhjuse adekvaatsust võib igaüks ise hinnata, kuid alarmsõidu koolituse põhitõde on ikkagi enda nähtavaks ja kuuldavaks tegemine (eriti just asulas ja jalakäijatele, kuna lähenevast alarmsõidukist saab jalakäija erinevalt autojuhist esmalt teada ikka kõrvadega). Teise põhjuse oli politseisõiduki juht endale ise välja mõelnud, kuna info kohaselt lahkus Tartu kesklinnast relvataolise esemega inimene taksoga - vastu liikus kaks taksot, kuid politseisõiduki juht ei vähendanud isegi kiirust, et veenduda selles, kas just nende taksodega. Politseisõiduki juhil oli ka varasemalt kolm liiklusõnnetust alarmsõidukiga, sh kahel korral sarnases mõistliku kiiruse korral ärahoitavad. Pärast õnnestus tal veelkord kiiruseületamisega vahele jääda ning täna ta enam politseis ei tööta.
Alarmsõiduki juhil on seaduse järgi küll õigus liiklusnõuetest kõrvale kalduda, kuid üksnes tagades liikluse ohutuse. Alarmsõidu eesmärk on jõuda kohale, juhid on koolitatud ning õpetatud ohte ette nägema. Nad teavad, kuidas liiklejad üldjuhul käituvad ja milliseid olukordi oskab inimene ette näha. See ei ole võidusõit. Kuidas konkreetne inimene konkreetses olukorras käitub, on muidugi iseküsimus - iga inimene sellele tööle ei sobigi.
Liikluse üks alustõdesid on nägemine - pimeda ajal kiirusega 120 km/h sõites sõidame oma tuledest nö ette. Ootamatut olukorda ei ole enam võimalik lahendada pidurdamisega - politsei, kiirabi ja tuletõrje ei tohiks meid aitama sõites panna loteriid. Me ootame neid kohale - üldjuhul on vaja sõita mõne kuni mõnekümne kilomeetri kaugusele. Ajavõit mõnest sekundist mõne minutini. Oluline on ka see, et kohale jõudes alles töö algab. Erinevalt rallisõitjast, kellel finisisse jõudes algab puhkeaeg.
Ülekäigurada, pime aeg, helisignaali mittekasutamine ning 2,5x tavalisest suurem kiirus peaksid panema küsima - kas olen ikka ohutuse taganud, et näiteks laps või ka pime inimene ei jääks auto ette?
Liikluses ja meditsiinis kehtivad füüsikaseadused, kuid lahendused ja hinnangud on enamasti emotsionaalsed. Igaüks on ekspert.
Püüdke maailma mitte näha must-valgelt. Olge ettevaatlikud ja teisi arvestavad.