[CORRADOg60]

ei teagi kus see helkur siis levinud on ja kus mitte.

samas olen ka ise peatunud peale tondi nägemist, tagurdanud ja näo täis sõimanud
kunagi üks jooksis enne võsasse kui ma tagurdades kohale jõudsin.

Mõned aastad tagasi sarnases situatsioonis jäi endal peaaegu sõnadest puudu maanteel helkurita pimedas kooserdanud vanaproua vastuse peale, kui küsisin, et kas ta helkuri peale pole mõelnud, kuna teda pimedas näha pole.
Vastus kõlas; Pojake, kuidas sa load said, kui sa mind ei näe...
Pakutud helkurist keeldus ja kosserdas minema.

Ei saa mina aru, kus maailmas mõned elavad...

[MeelisV]

Eile Tallinna ringteel mingi teetööde auto (pirukas) taga haagis ehk liikuv hoiatus ja liiklusmärk

all oli tavaline märk - sinine ring valge noolega diagonaalis alla paremale mis viitaks et ma pean sõitma temast paremale
üleval aga vilkusid kollased tuled noolena alla vasakule mis nagu suunavad mind vasakult mööda sõitma

võta nüüd kinni

[CORRADOg60]

Tulede koha pealt ajab paar pisiasja pisut segadusse.

Udutulede kasutamine pimedas koos sõidutuledega on viimasel ajal jälle tõusuteel. 
Kusjuures pannakse põlema ilmselt täiesti teadlikult. Täna nägin mitu korda kus valgustatud asulasse sõites udukad kustu keerati ja pimedusse jõudes uuesti aktiveeriti. 
Eile tuli mingi dziibilaadne toode vastu, millel udukatega midagi ebaloomulikku oli juhtunud. Valgusjõud oli üle mõistuse tugev ja hajuti oma tööga hakkama ei saanud. Pimestas korralikult.

Ja igasugu koomikud on oma liikuritele Led töötulesid ja ledbare külge keeranud, aga ilmselt ei oma õrna aimu sellest, millal neid lülitada võib.
Tänased stiilinäited.
Vanem länkar, katusel kuus prozet säramas külgedele ja taha sõitmas Pärnu-Rakvere maanteel Türi linnas...
Jõhkra ledbariga(katuse äärest ääreni) navara töötava parempoolse lähitulega.
Kui bari põlema pani, ei näinud vastutulija kilomeetri pealt enam halligi.
Kui ümber lülitas, muutus mootorrattaks(üks kehvake lähituli)...

[Marko]

Pugesin korraks oma urkast välja ja käisin päeval Haabneemes. Seal läbitud kilomeetri jooksul oli mul legaalne võimalus KOLME nutisõltlase eluküünal kustutada, kõik eraldi juhtumid. Ühele lasin signaali kah kui hakkas jaba enamvähem ratta alla jääma, korraks vilksas pilgu ekraanilt üles, korrigeeris trajektoori paar kraadi ja buukis edasi.
Ma saan aru, et mu tolerantsus jättis genofondi remontimata täna, aga kas see ikka peab nii olema? Poolits vaatab kampaania raames, et ega ma 5% erinevaid rehve kasuta, tegelikud mured on mujal.

[veix__]

http://tv.delfi.ee/uudised/krimi/video-a...d=84944209

[v6sa]

Jälle üks geniaalne kuju, kelle arvates operatiivtöö annab üliinimlikud võimed ja kuulikindluse. Vilkurid ja helisignaal ei suuda tasalülitada impulssi...

Seekord oli vist õnnelik õnnetus ja keegi eriti (rohkem) viga ei saanud.

[MeelisV]

Üks osa võib peituda ka selles et kiirabi autode signaali ei ole kuulda.
Samas nad ise teavad ja tunnistavad seda.

[veix__]

Nurga tagant tulles (nagu videos) niikuinii on kehvasti kuulda ja pealegi ei ole juhil keelatud kõvasti muusikat kuulata ja minu teada isegi kurdid inimesed võivad autot juhtida. Vilkurid peaks juba olema hästi märgatavad, välja arvatud kui sõidab taga päevasel ajal, ei ole ju kohustust koguaeg peeglisse vaadata kui mingeid manöövreid ei tee vms. Ja jalakäijad/jalgratturid/mopeedautode juhid vist ei pea ju põhimõtteliselt üldse liikluseekirju tundma ja teadma mida tähendab siniste vilkuritga sõitev auto, mida siniste ja punastega ja mida oranzidega.

[hobiautod]

Kummaline on lihtsalt see, et sul käib pauk ninaees ja sa sòidad tuimalt minema. Et ruttu ruttu delfi le video saata. Kurb.

[r.i.h.o]

Mida seal ikka vahtida, pauk väike, laipu ilmselgelt pole ja med.personal, kes haavu seoks, polnud ka kaugel.

[mlsluik]

Lahedalt viskas golfi risti teepeale selle väikse pidurdamisega.. 

Aga jah, kiirabi autu sohvril nüüd pistulei vist soolas.

[hobiautod]

Tartus vist ongi kuidagi teisiti. Kűll Politsei sóidab ùlekäigurajal kellegi surnuks vilkuritega kuna öösel ei tohi inimesi sireeniga häirida ..
Kiirabiauto lihtsalt tammub otse 

Heade mótete linn. Kóik on móttes.

[Alts]

Riiamäe ette roninu oli joobes ülbik. Mõistlik inimene saab aru, mis ta teeb ja kõigi (ka enda erinevates joobeastmetes tunnetamine) on normaalne asjade käik. Kui enam ei tunneta või arvatakse, et "sebral võib"....

[hobiautod]

Et siis kui terve tallinna/tartu vanalinna purjus turistid/peolised lähevad üle sebra on nad kóik kohustatud hukkuma koolituse saanud operatiivtöötaja poolt ? 

No ma ei usu seda. 

Samamoodi ei usu ma seda, et vóimud ei loe seda foorumit. 

Ja väga tore kui loevad. Saavad mõne hea idee ja mõtte.

[r.i.h.o]

Inimesel on lisaks õigustele ka kohustused olenemata sellest kas ta on purjus, turist või lihtsalt väsinud peoline.

[indreksirk]

Inimesel on lisaks õigustele ka kohustused olenemata sellest kas ta on purjus, turist või lihtsalt väsinud peoline.

Liikluses on õigused ja kohustused väga sageli vastastikused. Hukkunu ei olnud ülbik, vaid kaitseväeteenistusest koju puhkusele tulnud noor mees, kellel elu põhiväärtused paigas. Oli tarvitanud alkoholi - alla keskmise joobe ning näiteks autojuhi jaoks ei kvalifitseeru see veel kriminaalseks joobeks. Kuna tunnistajaid oli mitu ja sündmusest ka videosalvestus, siis said asjaolud üsna selgeks. Õiguslik järeldus oli, tegemist oli õnnetusjuhtumiga, kus mõlemad pooled eksisid. Politseinik ei kasutanud helisignaali (see ei ole ka kohustuslik, kuigi alarmsõidu taktika kohaslet väga soovituslik), mis oleks tema märgatavust parandanud ning sõitis 2,5x suurema kiirusega, kui selles kohas ette nähtud. Alarmsõiduki juht peab tagama liikluse ohutuse, kui kaldub liiklusnõuetest kõrvale. 

Kaks noormeest reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületama asudes küll veendusid, et auto on piisavalt kaugel, kuid ei osanud nii kiiret lähenemist oodata. Otse läheneva sõiduki korral on väga raske hinnata tema kiirust ning inimene üldjuhul hindab ohutust sõiduki kauguse järgi. Ka vilkurite tajumine on oluliselt erinev vaadates otse läheneva auto poole - täistuled on oluliselt suurema valgustugevusega. Kuna ka helisignaali ei olnud, siis juhtuski see, et sõiduteele astudes hinnati kiirust valesti. Vaatab ju jalakäija eelkõige oma liikumise suunas ning läheneva auto kiiruse ja kauguse hindamine toimub üksnes episooditi. Vaid murdosa sekundit eraldas kokkupõrkest ja pääsemisest. Teine noormees said vaid kerge riivaka. Noormehed vaatasid ja alguses ei saanud aru, et oleksid vilkurid töötanud. Auto oli ikka väga kaugel. Uuesti vaadates (pilk on ju enamasti ikka oma liikumise suunas) nägid vilkureid, kuid endiselt oli auto nii kaugel, et tavakiiruse korral oleks rahulikult üle tee jõudnud. Kui aga tegelik olukord sai selgeks, siis kahjuks oli juba ühe jaoks hilja ja sammu kiirendamine enam ei aidanud. Oleme siiski kõik inimesed. 

Keegi ei tahtnud sellist tagajärge ega soovinud ka ülbitseda. Eksimine on inimlik. Tagantjärgi salvestusi vaadates ja ekspertiise tehes on aega iga sekundit pikalt analüüsida - tegelikus elus aga sellist analüüsimise aega kahjuks ei ole. Inimene ei ole robot. 

Juhtumi tagamaadest veel niipalju, et helisignaal jäeti sisse lülitamata kahel põhjendusel - et mitte häirida magavaid elanikke ning et otsitav õiguserikkuja ei kuuleks lähenevat politseisõidukit. Esimest põhjuse adekvaatsust võib igaüks ise hinnata, kuid alarmsõidu koolituse põhitõde on ikkagi enda nähtavaks ja kuuldavaks tegemine (eriti just asulas ja jalakäijatele, kuna lähenevast alarmsõidukist saab jalakäija erinevalt autojuhist esmalt teada ikka kõrvadega). Teise põhjuse oli politseisõiduki juht endale ise välja mõelnud, kuna info kohaselt lahkus Tartu kesklinnast relvataolise esemega inimene taksoga - vastu liikus kaks taksot, kuid politseisõiduki juht ei vähendanud isegi kiirust, et veenduda selles, kas just nende taksodega. Politseisõiduki juhil oli ka varasemalt kolm liiklusõnnetust alarmsõidukiga, sh kahel korral sarnases mõistliku kiiruse korral ärahoitavad. Pärast õnnestus tal veelkord kiiruseületamisega vahele jääda ning täna ta enam politseis ei tööta. 

Alarmsõiduki juhil on seaduse järgi küll õigus liiklusnõuetest kõrvale kalduda, kuid üksnes tagades liikluse ohutuse. Alarmsõidu eesmärk on jõuda kohale, juhid on koolitatud ning õpetatud ohte ette nägema. Nad teavad, kuidas liiklejad üldjuhul käituvad ja milliseid olukordi oskab inimene ette näha. See ei ole võidusõit. Kuidas konkreetne inimene konkreetses olukorras käitub, on muidugi iseküsimus - iga inimene sellele tööle ei sobigi. 

Liikluse üks alustõdesid on nägemine - pimeda ajal kiirusega 120 km/h sõites sõidame oma tuledest nö ette. Ootamatut olukorda ei ole enam võimalik lahendada pidurdamisega - politsei, kiirabi ja tuletõrje ei tohiks meid aitama sõites panna loteriid. Me ootame neid kohale - üldjuhul on vaja sõita mõne kuni mõnekümne kilomeetri kaugusele. Ajavõit mõnest sekundist mõne minutini. Oluline on ka see, et kohale jõudes alles töö algab. Erinevalt rallisõitjast, kellel finisisse jõudes algab puhkeaeg.

Ülekäigurada, pime aeg, helisignaali mittekasutamine ning 2,5x tavalisest suurem kiirus peaksid panema küsima - kas olen ikka ohutuse taganud, et näiteks laps või ka pime inimene ei jääks auto ette?

Liikluses ja meditsiinis kehtivad füüsikaseadused, kuid lahendused ja hinnangud on enamasti emotsionaalsed. Igaüks on ekspert. 

Püüdke maailma mitte näha must-valgelt. Olge ettevaatlikud ja teisi arvestavad.

[alfredo]

Kuulsin täna ühest huvitavast juhtumist, küll aastatetagusest ja mitte kodumaisest. Rääkis seda üks rändurist blogija. Lugu juhtus umbes kümme aastat tagasi Islandil.  

Tahtis vend siis saarele tiiru peale teha, aga autorendiks raha kulutada ei olnud. Kuna ta oli selline veits tuntum inimene, venelane muideks, siis olid tekkinud suhted Suzuki autoesindajaga, ka arvatavasti venemaisega. Kuidagi aidati sealt asjale kaasa ja ühel ilusal hetkel sai ta täiesti tasuta kohalikust Islandi esindusest omale kasutada ühe tutika, demoautona kasutatud Vitara, mis selleks puhuks uuesti salongist õue aeti. Auto oli juba puhtaks pestud ja üritati teist ikkagi maha müüa, juba mingid soodushinna sildid peal  ja nii edasi. Noh sai selle paariks päevaks kasutada ja hakkab seda suurt ringi sõitma. Vahepeal peab kinni, pildistab, sõidab edasi, nagu see reisimine käib. Ühel hetkel udu. Libedus, tundmatud teed. Sõidab küll jube ettevaatlikult aga tee ikka väga libe ja ühes ristumiskohas saab see lihtsalt otsa. Autoga siis otsejoones kraavi, mitu korda üle katuse ja hakkab vaikselt kuhugi sohu vajuma. Tore. Ise jäi küll enamvähem terveks, aga auto tüma mis tüma. Sai sealt kuidagi ikka välja ja helistab politsaile. Veel selline õnnelik juhus oli kogu asja juures, et fotokas vedeles tal kõrval  ja lendas sealt peale esimest tiiru purunenud aknast välja ja kukkus lihtsalt maha, seega jäi suuresti terveks ja kasutuskõlblikuks. Ülejäänud tehnikakraamist enamus lendas salongis ringi ja uppus autos ära. Vett oli seal soos sedapalju palju,et salong täitus vähehaaval, kuid kindlalt.
Islandi poliis pidi maailma sõbralikum olema, esimene asi oli tema eest igatpidi hoolitseda, s.t. anti soojad tekid ja joogid ja viidi tagasi kus iganes ta siis seal pesitses. Mundrikandjad orgunnisid ise veel autost järelejäänu äraviimise ja hoiustamise.

Kujuta nüüd ennast sellisesse olukorda. Ilmselt oleks pärast väikest toibumist viimane koht see paganama Suzuki esindus, kuhu helistada tahaks ja ilmselt veel vähem tahaks rääkida mis juhtus ja kuidas autoga lood on. Võttis ennast siis kokku ja teeb selle kõne ära. Seal ka inimestel esimene huvi selles, kas temaga on kõik ikka kombes ja lohutavad igatpidi - kahju et teie reis nüüd sedaviisi läks jne. Uurib siis vend, et mis sellest autoasjast saab, tal ilmselt eluaegne võlaorjus või muu sihuke ootamas? Selgus siiski, et kindlustus maksab esindusele selle kahju välja suuremas summas, kui nad viimases hädas ja soodushinnaga tervet autot müües olid soovinud. Ja hädas oli see esindus igatpidi, nad polnud juba kolm kuud ühtegi masinat müünud ja see raha oli kui taeva kingitus, et saaks töötajaile vähemalt palgad välja maksta ja muud kulud katta. Meenutame korraks, mis seis maailmas ja eriti Islandil kümnend tagasi majandusasjus oli. Nii et lugu läks ühtpidi kehvasti, kuid lõppes kõigi osapoolte jaoks suuremas osas õnnelikult.

[Suuredmootorid]

Indrekule aitäh selle kurva sündmuse ammendava käsitlemise eest. Olen ka ise kunagi säärase koolituse läbi teinud ja selles oli läbivaks teemaks ohutus ja ohtude ettenägemisvõime. Süüdi võisid olla selles ju mõlemad pooled, ent õnnetuse katalüsaatoriks said alarmsõiduki sohvri valed otsused ja õnnetuse vältimiseks olid pea kõik hoovad tema käes.

[alfredo]

Sai enne ja peale aastavahetust mõned korrad Pärnu vahet sõidetud ja üks imelik asi hakkas silma. Teed olid nagu enam-vähem sõidetavad, aga teatud aja tagant sattusid kas kolonni, või vähemasti tuntavalt alla lubatu liikuva duo-trio otsa. Minimaalne kiirus oli ühel sellisel suisa 60 kmh. Jälle vabasse vette jõudnud, sai kinnitust tõdemus, et piduri rollis oli tihtipeale mitte maksima kaubaveok, vaid vene numbrimärkidega väiksem või suurem sõiduato. Mõtlesin, et ehk on neil veel suvekummid all või lihtsalt võõral teel ebakindlus suurem või mis veel. Täna siis lugesin kuskilt mingeid komme, kus üks puutja alamaist oigas, et poisid - А 95 -ый уже 48 рубликов(0.66€). A fashislikes tanklates ligi kaks korda kallim. Millegipärast jooksis mõte kohe sinnakanti, et tegu on ilmselt lihtlabase kütuse kokkuhoiuga, ei muud.

[motamees]

... et tegu on ilmselt lihtlabase kütuse kokkuhoiuga, ei muud.

Ikka muud ka. Keskonnahoid on tänapäeval väga aktuaalne.