[PlyVal64]

Siitilmast lahkumise ühe lõpliku põhjusena oli alkoholil raudselt oluline roll traktoristide-kombainerite elus aga igasugused liigesehaigused ja eelkõige kutsehaiguste haigla kompetentsi kuulunud vibratsioonitõbi olid suhteliselt noorte Meeste tervisehädade põhjused küll! Kusjuures seesinane vibravärk on siiani tõsine haigus mitmetes ametites aga vaat uutel trakatsitel seda pole. Mis Te arvate, miks antakse ka praegu kasvõi mootorsaagidele vibratsiooninäitajaid? Sest käte artroos kollitab, kui liiga palju vibreerida! Jne. Siis külmad ja rõvedad kuudid või üldse kuuditus - reumad jms! Vene lindiga sügiskülmadega kündmine - hullemat tervisetapjat annab välja mõelda! Täna lased mingi 150K€'se Claasi vmsellisega 25km/h särgiväel, kuulad Elmarit ja vilistad...

Tõstke käsi, kellel EI OLE selg haige??? Ei ole kunagi olnud ka??? Mina tõstan. Kuigi on elus ikka raskuseid ka tõstetud ja lapsest saati erinevate varrega tööriistadega olude sunnil toimetatud. 
Aga ühe suure alukaatri tegemisega tegin just vibradega (kahjuks polnud see Rotex!) epopahtlit lihvides oma kätele korraliku paugu, et täna on ka suuremamahulise kirvega puudelõhkumise järel kõigi 31 käeluu lahtitõmbamist ja üldist sanatoorset ravi a'la parafiinikindad. Ja olemegi sanatooriumite juures - needki tehti peamiselt just sedasorti vaeguste raviks tõsistele töömeestele! 

OK, olematus mahus oma heinamaal ja metsas mõistusega võttes see nõukatrakats ei tapa - nõus! Ja "raputab" külmunud metsas sõitas vist tõesti iga traktor, küsimus on istme ergonoomikas ja löökide amortiseerimises. Lihtsalt need masinad maksavad juba väga palju.... Teine asi on õiged tööriided ja jalanõud. See on sama ka merel: selle valdkonna areng on lihtsalt ulmeline! Vaat et kolmandiku töö- ja hobirõõmust teevad täna riided. 
Mis aga seda nõukatehnikat puudutab: vaatad rasketehnika alajaoutust, mis koosneb 99% mahus sellest õudusest (viimane normaalse tehnika thread oli restotud Unimog...), ja see on ju räige lappimine, mis käib! Ja läheb see Jumz külmaga persze, mida ta igal juhul ka läheb, ja ongi kõik, sest SOOJA telfriga garaget, kuhu nii kolakad sisse mahuks, enamusel ei ole. Mitte, et samavana "lääne" tehnika vähem laguneks - kindlasti mitte! Lihtsalt mingis oluliselt kergemas kaalus asja saab siis normhaagistega kuhugi sooja ravile viia. Ei pea krusa või üldse raskeveotreilat tellima. 
Enamus meist EI TAHA omale maa/suvekodusse või lihtsalt maavaldustesse MTJ'tti! Ja kui võtta nüüd selle saasta alghind, liidame sinna juurde sooja MTJ'ti ehitamise ja ülalpidamise kulud, on kordi targem uus ja garantiiga asi ligi võtta ja sellele lihtsalt katusealune teha.  Kui maameestel need MTJ'tid juba koduõuedes olemas on, lisaks oskused ja TAHE seda asja remontida, andku minna! Meil sealsamas metsa ümber on ka proua sugulastel päris kabedad russidele sobivad remonditingimused, aga see ei tähenda, et mina peaks seal sellisega mürama. See on üldse alatuim, kui võetakse "loomulikult", et "kellelgi sõbral-tuttaval-sugulasel on vahend-võimalus-oskused, eks ma siis vajadusel saan (tasuta ofkoors!) kasutada"... 

Seega UUS või uuemapoolne Belarus on ka täiesti teemaks, ei ole need kuidagi nüüd nii halvad, et vaatama ei peaks! Ja kui vaatad hinda, seda enam, sest see kolakas maksab ju samapalju, kui rootslaste lintputukas! Aga kohe on sama asi, kui mistahes muu suhteliselt kalli ja spetsiifilisema töövahendiga: kas see suur ja raske kolakas ikka leiab piisavalt rakendust? Siis vaatad seda väiksemat, siis veel väiksemat aga jälle uut ja jõuad tasapisi juba ATV juurde. Kui see ka ei rahulda mistahes põhjustel, jõuadki raudhobude jms juurde ja avastad, et mitte vaid rotsade aga ka tšehhide ning austerlaste samalaadsed on jube kallid! 
See nüüd tšehhide raadiojuhitav elukas ja ütleme et "unistuste vahend" täpselt selliseks eesootavaks tööks, sest mets on ka väga sarnane! Ahjah, neil on Tšehhis ka teine tootja ja selle RC-mudeli hind on juba 22900€+maksud! Mingi rootslaste samalaadne raadiojuhitav on ka veel ehk Lennartsforsi hind ei tundugi enam absurdne? Kusjuures see teiste puude vahel langetamise abitrikk on RAudHobude leivanumber! Kui mitu korda on tulnud teine puu ka maha võtta (räigelt ohtlik tegevus ju!), kui on kas tormimurd või omal 20cm valesti kukkuma hakanud... Siin saad ohutust kaugusest sõita!

Hoiatus: Kiivrikaamera pilt on natuke närviline! 

[Janka]

2007. aastal Saksas olles hakkas paarimees jonnima, et tema enam ei taha selle kuradima ürgaegse masinaga tööd teha.
No jäta või missioon pooleli, eksole, aga Pets polnud selle risu selga enam nõus istuma.
Täis hüdrovedu, difriplokid sellisel ju ei tööta, pidurid ei pea ja kõige selle kammajaa remontimiseks saab enne noorus otsa ja läheb jumalapäike looja, kui ühele poole saad...
No ja jonniski paar aastat vana Ponsse Ergo ülemuselt välja. Toodi Rootsist.
Tahtis seegi masin remonti saada enne kui taas korralikuks tööloomaks hakkas. Mis siis et töötunde vaid mõned tuhanded kellal.

No ja siis ühe järjekordse putitamise käigus ligines meile mingine ratsamees. Taat sõna kõige otsesemas mõttes.
Kappas hobusel meie juurde ja lausus pika jutu lõpetuseks kuldsed sõnad - "Metsatöö on saatanast! See lõhub kõik masinad ära. Mis põllul  kestab, see metsas oma otsa leiab!" "Ka inimesed teeb katki!"
Uurisime siis lõpuks, et palju papil ka aastaid on, et nii vapralt sadulas püsib ja millega ise eluaeg tegelenud on...
"Sechs und achtzig!", kõlas uhke vastus. Pensionini töötas kuskil tehases plekksepana.

Tõstke käsi, kellel EI OLE selga haige??? Ei ole kunagi olnud ka??? Mina tõstan. Kuigi on elus ikka raskuseid ka tõstetud ja lapsest saati erinevate varrega tööriistatega olude sunnil toimetatud. 

 
Ma ka tõstan!

[Janka]

See RC putukas on nagu on. Filmilt paistab kõik kena, pikk protsess, mis kaadrist välja lõigatud, on kindlasti teisem. Vaikselt saab nokitseda. Ainus tööprotsessi häda, et kui pika tüvena harvenduses-aegjärgses õngitsed, lõhub kole palju kasvavat ära. Targem on palgid pikkuses valmis lõigata, aga siis ka väljavedu töömahukam. Ega siis asjata ei soovitata tõstuki-käru ehk sortimendi veo varianti.
Mis suuremate masinate käredas külmas remontimist puudutab, siis Siberis ja Kaug-Idas ehitatakse isegi vooliku vahetamiseks kiirelt telk sellele sõlmele ümber, kus midagi lagunenud on. Presendist vari ümber, valgustus veetakse sisse ja gero sinna ka sooja puhuma. Vooliku muidu ei paindugi sellise külma käes, et seda omale kohale saaks vedada.
Kui masin hooajaks korralikult ette valmistatud, on katkimineku oht ka imetilluke. No oma lollus või töö viga võib igaühel sisse tulla, aga üldjoones räpakad, jõuga  rapsijad vennad selle töö peale ei sobi.

[PlyVal64]

Kappas hobusel meie juurde ja lausus pika jutu lõpetuseks kuldsed sõnad - "Metsatöö on saatanast! See lõhub kõik masinad ära. Mis põllul  kestab, see metsas oma otsa leiab!" "Ka inimesed teeb katki!"

Justnimelt hobusel...   Vana Mees on alati tark! 

Aga suutsin selle rotsade teise RC-raudhobuse tootja ka meelde tuletada: Myreback'i Oxen. Nad toodavad ka  suuremat Tandem Oxenit, millest üks kasutatu on isegi koos maksudega 16,5K€ eest saada. 
On tavaline klassikalise eestjuhtimisega Oxen kui siis RC mudel, nagu ka tšehhidel. Teoorias võiks olla selline riist üldse kõige vähem lagunev ja Inimest lõhkuv elik ohutu? Jah, efektiivsus mingi harvesteri suhtes on olematu aga polegi selleks mõeldud. Too RC on veel eriti ohutu selsamal püsti püsiva puu vintsimisel või mäest laskumisel (mida minul endal õnneks pole). Lisaks näiteks selline lahendus samal masinal suveks selgas - imeline. 
Mina laigin. 

[taxopets]

Vintsi teemal rääkides. Ainult palkide kohale tõmbamiseks ei maksa elektrilist vintsi ka karta. Kui aku ja laadimine korras on. Kindlasti on aeglasem kui muud alternatiivid aga puldiga juhtimine on väga-väga mugav võrreldes pidevalt kabiini ja välja ronimisega. Hüdrovintsi ehitamine kaugjuhtimise peale on võimalik, aga hinnaklass hoopis teine.

Aamen. Pluss veel saab kasutada puule õige langemissuuna andmiseks kui üksi metsas ja ise saega puu all. Ning kui midagi nihu läheb ja puu kusagile teiste vahele maha prantsatab, pole vaja saega võsas mütata vaid vintsid puu esmalt lagedamale.

[Marko]

 ...........ei maksa elektrilist vintsi ka karta.......... 

Hea tuttav autovedaja, kes kasutas elektrivintsi autode platele tirimiseks, ütles nii - aku peab heal juhul vastu ühe aasta. Seega elektrivintsi tasuvusarvutusse peab ilmselt lisama ka normist oluliselt tihedama uute akude soetamise.

[v6sa]

Ma hakkasin hiljem selle peale mõtlema ja tekkis küsimus, et mis siis ikkagi teeb traktorist sellise, et see hakkab nii väga jõhkralt tervise peale? 
...

Vibratsioon ja seljale käiv tõmbetuul.
Noorena ei märkagi. Ning vanad mehed peavadki valusad ja kõverad olema, eksole

Aga paksud kindad ja hea riietus aitavad ka, nagu juba mainiti.

Ei ole minul nõukatehnika vastu midagi. Aga ma tõesti ei mõista inimesi, kes on nõus värviga üle valatud teeneljakümne eest maksma viis või sarnase bilarussi eest kümme tuhat. Aga, meid on erinevaid ja kui kellelegi ikka meeldib end katki teha traktorilaadsetes toodetes, siis meil on vaba maa. Laske käia!

[v6sa]

Kuus tonni versus Kümme tonni..?????  Kumb upub kiiremini??? 

Päeva õhtale saades pole oluline kumb olnd mugavam vaid kummaga koju tagasi jõudsid....

Ja veel aeglasemalt upub kolm tonni. Kuigi sel on oma tõetera pehmes, määrab maksimaalse veojõu mass korda haardetegur. Ehk igal ajal ja kohas ei ole kergem parem

[viplala]

Ja veel aeglasemalt upub kolm tonni.  Kuigi sel on oma tõetera pehmes, määrab maksimaalse veojõu mass korda haardetegur. Ehk igal ajal ja kohas ei ole kergem parem

100% nõus. Kui keegi teist on proovinud metsast puid tuua tagasillaveoga trakatsiga ja kahesillalise haagisega, siis üllatute kui abitu võib üks võimas traktor olla   Mul on üks hiiglama vana soolo jumz veel, sai eelmine aasta proovitud sellega puid tuua kahesillalise haagisega. No kurat, see ei suutnud koormaga üldse liikuda, isegi siledal pinnal mitte. Ratas all plärtsti ringi ja nuta või naera, ei edasi ei tagasi. Peale seda kui sõber oli kaks korda metsast mind käinud välja tirimas, lõpetasin selle jura ära. Kopaga samas pole üldse mingit probleemi pidamisega. Seega ainult kopa raskuse vahe tagumikul ja kardinaalselt teine maailm. 

40'ga on sama teema. See tuleb metsast koormaga välja ainult siis, kui ühesillaline haagis tagarattaid koormab. Paned kahesillalise sappa, enam liikuda ei taha.

[v6sa]

40'ga on sama teema. See tuleb metsast koormaga välja ainult siis, kui ühesillaline haagis tagarattaid koormab. Paned kahesillalise sappa, enam liikuda ei taha.

Sest teenelikend kaalub kaks tonni. Ning "kaheteljeline" kaalub napilt kaks tonni. Tühjalt...

[v6sa]

...
 Mul on üks hiiglama vana soolo jumz veel, sai eelmine aasta proovitud sellega puid tuua kahesillalise haagisega. No kurat, see ei suutnud koormaga üldse liikuda, isegi siledal pinnal mitte. Ratas all plärtsti ringi ja nuta või naera, ei edasi ei tagasi. Peale seda kui sõber oli kaks korda metsast mind käinud välja tirimas, lõpetasin selle jura ära. Kopaga samas pole üldse mingit probleemi pidamisega. Seega ainult kopa raskuse vahe tagumikul ja kardinaalselt teine maailm.
...

See "kopa raskuse jagu" on umbes-täpselt teine soolujumps.

[Daff]

Kahesillalisele teed haardekaalu võimendi. Tross käru tagasillast haakekonksu külge. Raskema koha peal kergitad haakerauda ja käru esisild hakkab traktorit koormama.

[mlsluik]

Meil on olnud varem palju aastaid T40 metsas palgisikutaja ja veab ka käru mõistuse piires... Pidamise taha pole veel asi jäänud, mõnikord mõistuse taha pigem. 
Pole isegi vedavad esisilda....

[Janka]

Teoorias võiks olla selline riist üldse kõige vähem lagunev ja Inimest lõhkuv elik ohutu?

Teoorias küll. Praktika on teisem.
Kõige suurem viga on seesama, mis on tema kõige suurem pluss - ta on lintidega. Ja nendega näeb üksjagu ikaldust. Nii füüsilist kui majanduslikku.
*Rattad on tillukesed, teevad palju pöördeid selle vahemaa kohta, mida veokauguseks nimetatakse. Väga palju võrreldes suuremate, käru ratastega. Ja sellega kuluvad laagrid.
Kui on tehasest väljunud nii, et tark insener on oskanud sinna projekteerida koonusrullid ja pori kaitseks õiged tihendid, on hästi. Tavaliselt sellistel nõkatsitel pannakse kaks tavalist kuullaagrit, parimal juhul on nad RS-id ja kärab küll nende arust. Tegelikult ei kära.
Terril läksid veduki tagumiste rataste laagrid läbi esimese neljasaja tunniga. See oli naljanumber! Sõidad-sõidad ja ühel hetkel ratas alt läind ja lint maas... Täitsa persses!
Ja me polnud veel õiget vett ning soppa näinudki. Ainult lumi külmunud pinnasel. Kõigest poolteist kuud sai tööd tehtud ja pill laiali.
Tehase viga oli ka muidugi veel lisaks see, et vee sisseminekut takistas ainult mingine ülimalt naljakas kahest plekist koosnev tõrjerõngas. Kogu tihend inseneride arust. Oleks siis olnud veel zimmerling, aga ei.
Öeldi, et pressid aga iga päev nipli kaudu rasva ja küll vesi välja tuleb... Hui ta tuleb! Poristel vedudel kestsid laagrid poole vähem - 200 tundi.
*Lindid. Poputa ja nunnuta kuidas tahad, nad lagunevad. Ka seisval masinal kõdunevad ära. Kui materjal juba kuskilt narmendama hakkab, siis rebenemise protsess kiireneb tuntavalt. Kardab hullupööra kive, kände ja pori sees kaapimist.

Nii et kõik see, mis paistab ekraanilt ja reklaambrožüüridest ilus, ei ole seda päriselus. Üksjagu tööd ja vaeva ning tehase kasjakkide likvideerimist kulub iga metsatöö masina kallal. Olgu ta suur või väike. Keevitus-relakas peavad käepärast olema. Lisaks veel korralikuslt komplekteeritud tööriistakast pluss väike weldoxiladu  Isiklik kogemus räägib just väikeste masinate kahjuks. Mida suurem, seda tugevam ja kauakestvama rauaga - seega ka odavam pidada. Aga kas alati?
- Olin 2016-2017 talve Rootsis aastavanuse Ponsse Elk'i peal. Raud viimase peal. Ainult kalla ja talla, kui kummid seal kaljustel pinnastel vastu peaksid. Mersu mootoril ikkagi omad hädad. Küll nokiti pihustite kallal, küll arvati, et mingi andur pekkis. Esindus ei saanud kah sotti. No kuidas sa saad uut kiita, kui ta juba tehasest tulles ikkagi pask on?!

       

[meli666]

Tavaliselt sellistel nõkatsitel pannakse kaks tavalist kuullaagrit, parimal juhul on nad RS-id ja kärab küll nende arust. Tegelikult ei kära.
Terril läksid veduki tagumiste rataste laagrid läbi esimese neljasaja tunniga. See oli naljanumber! Sõidad-sõidad ja ühel hetkel ratas alt läind ja lint maas... Täitsa persses!
Ja me polnud veel õiget vett ning soppa näinudki. Ainult lumi külmunud pinnasel. Kõigest poolteist kuud sai tööd tehtud ja pill laiali.
Tehase viga oli ka muidugi veel lisaks see, et vee sisseminekut takistas ainult mingine ülimalt naljakas kahest plekist koosnev tõrjerõngas. Kogu tihend inseneride arust. Oleks siis olnud veel zimmerling, aga ei.

Selliste lahenduste korral on võidumees see, kel masin pidevalt töös. Laagri veerepinnal ei ole võimalust kärna roostetada. Kuigi eks pori ka kahjustab seda.
Kaotaja on aga hobikorras tegutseja, kes oma hooajal ajab laagrid vett ja pori täis ja siis need marineerivad järgmise hooajani. Kehvemal juhul on selleks ajaks laagrid nii kinni, et ratas hakkab üldse telje peal pöörlema. 
Muud lahendust vist polegi, kui need 16 ratast sellel pillil hooaja lõpul alt võtta, laagrid pesta mustusest ja uue määrdega alla.
https://www.kuldnebors.ee/search/metsand...d=25209552&pob_action=show_post_images&pob_cat_id=10797&pob_image_id=bd5942014bb573f4013e213ef1a73d39&pob_browser_offset=%25browser_offset%25&pob_view_language_id=%25view_language_id%25#bd5942014bb573f4013e213ef1a73d39.jpg
Uue ratta hind ei ole ka hirmus, aga eks see kajastu ka selles, kuna tihenditega see rulllaager kaitstud pole:
https://www.tooriistamarket.ee/et/ratas-200x50mm-must

[Janka]

Muud lahendust vist polegi, kui need 16 ratast sellel pillil hooaja lõpul alt võtta, laagrid pesta mustusest ja uue määrdega alla.

 400 tundi ei ole ju mingi hooaeg. 400 mototundi on umbes 480 astronoomilist ehk nelikümmend 12-tunnist tööpäeva. Hommikul kell kaheksa keerasin võtit ja õhtul kell kaheksa lukustasin ukse. Talvine hooaeg, kulla mehed, algab metsas esimeste külmadega, kui kruusateed rekaliikluseks avatakse ja lõppeb mai- või aprillikuise läbuga, kui teed veokatele jälle kinni pannakse.

[Janka]

Lahendus oli see, et saadeti tehas lõpuks sinna pimedasse kohta, kuhu ikka saadetakse. Kõige oma garantii katkemise ähvardusega.
Maandati masin seejärel pikemaks ajaks töökotta ja rakendati treial ning keevitaja töösse. Kõik kaheksa rattavõlli lõigati balansiiride küljest ära ja visati vanarauda. Balansiiridesse puuriti uute võllide tarvis tiba suuremad avad. Treial tegi uued võllid, milledest kuuele läksid sõiduauto koonusrullid peale ja kahele tagumisele mosse 2141 esirattalaagrid (kaks rida kuule sees, ühele rattale kaks laagrit - kokku neli rida kuule siis). Loomulikult tehti ka rattad ise ringi selliselt, et neile hakkasid uutele rummudele sissepoole kinnituma kapslid, milledes simmerlingid sees. Nii jäi see osakond kestma.
Hiljem, kui minu peldik need katsetused uue veermiku konstruktsiooniga oli läbinud ja oli näha, et ilmselgelt saime toimiva lahenduse, viidi sama ooper läbi ka ülejäänud seitsme masina juures.
Mis see kõik koos seisuegadega maksma läks, ma ei taha mõeldagi...
Aga üldjoontes oli olukord selline, et need kuradima Terrid oleksid lõpuks kõigil püksid vist jalast ära viinud, kui poleks võetud vastu otsust kogu see ühe mehe vasikavaimustuses liisingusse soetatud masinapark koheselt likvideerida ja mänguasjade asemel hakata tõeliste metsamasinatega tööd tegema.

[meli666]

 400 tundi ei ole ju mingi hooaeg. 400 mototundi on umbes 480 astronoomilist ehk nelikümmend 12-tunnist tööpäeva. Hommikul kell kaheksa keerasin võtit ja õhtul kell kaheksa lukustasin ukse. Talvine hooaeg, kulla mehed, algab metsas esimeste külmadega, kui kruusateed rekaliikluseks avatakse ja lõppeb mai-  või aprillikuise läbuga, kui teed veokatele jälle kinni pannakse.

Väljendasin viletsasti, aga minu mõte oli, et kui Terril läksid laagrid vett täis, siis seal Kuldsebörsi lingil piltidel oleva raudhobu tugirataste analoogset lahendust vaadates needki töökindlamad ilmselt ei ole. Lihtsalt tõin paralleeli.
Ja kui ka hobikorras aastas nädalase tööga ikkagi vesi peaks laagrisse sattuma ja määrdega segunema, siis järgmiseks hooajaks on laagri veerepind roostest rikutud, kui lahti ei võta, ära ei puhasta ja uue määrdega kokku ei pane.
Tõe huvides siiski, tundub see Börsi lingil olevat rataste osas isearetus ja sobitamine.
Originaalid on ülejäänud poeuute hobude pilte vaadates ikkagi sellised:
http://heavyduty.lennartsfors.com/
Kirjas oleva järgi rattad laagritega ja mittemääritavad. Aga kas see tihend tähendab nüüd lihtsalt kinnist laagrit või laager ja simmer eraldi.
Veel jäi silma, et lintide vedu on raudhobudel kahte moodi. On läbivate lindi aukudega ja tähikutega lahendus.
   

Teine ilma aukudeta lint ja tähiku lahendus teistmoodi.
   

Kunagi jamanud Weimeri metsaveokäru rattaid vedava rulliku lund täiskorjamisega, mida tuli tihti puhastada mõnede talvetingimuste korral.
Kui sulalumi pöörates nüüd linti kogunedes sinna kahe tähiku vahele kinni kitib...

[nootsii]

Ma arvan et mõistlik inimene ei osta 15K€ eest masinat millega saab ainult suvilas metsas mütata. Vähe universaalsem võiks olla eriti kui liisingut maksad. Ja välja laenamisega on alati, üks kõik kui head tuttavad, alati risk et keegi ei ole seda heaperemehelikult kohelnud.

[v6sa]

...
Mis see kõik koos seisuegadega maksma läks, ma ei taha mõeldagi...
Aga üldjoontes oli olukord selline, et need kuradima Terrid oleksid lõpuks kõigil püksid vist jalast ära viinud, kui poleks võetud vastu otsust kogu see ühe mehe vasikavaimustuses liisingusse soetatud masinapark koheselt likvideerida ja mänguasjade asemel hakata tõeliste metsamasinatega tööd tegema.

Ning see ongi peamine põhjus, miks meil on valdav lageraie rasketehnikaga.

MOTT.

Tänan.