Tuleb mullegi positiivse üllatusena, et ma polegi vähemus kes 2m küttepuu mõõtu vedamisel kasutab
. Pajatan oma meetoditest ka natuke:
Oman umbes 4ha soist kase/kuuse enamusega segametsa ja umbes 2ha jagu põlluäärseid lepikuid. Puid teen kahele elumajale, lisaks lauda karjaköögi pliit mis tarbib igasugu okslike monstrumeid. Kogumaht u25rm aastas. Mõõdud 25cm, 40cm ja 50cm.
Metsast harvendan kehvema minekuga ja defektidega kaske, langetan, järkan 2m ja väiksestesse hunnikutesse. Teed rajan iga aastaga kaugemale edasi(paras peavalu kuna palju suuri kive ja vanu kände sees). Jämedamad(üle 20cm) vean enamasti pikalt koju ja seal kohe halumõõtu. Vedamisega ootan kuni mets korralikult külmunud(kuna sisuliselt aastaringselt vesi peal ei juhtu seda enne kui vähemalt nädal -10* + tallamine). Vedamisel kasutan mitte rögisevaid vaid popsuvaid
T-25/DT-14+ isetehtud palgikäru. Kärule vinnan käsitsi, kasutades vanarahva tarkust ja haaratsit konti ei murra. Kevadel saen põka taga saega mõõdu(enamasti pliidipuu) ja lõhkumine ladumine.
Lepikust võtan jämedamaid ja kõveramaid(ahjupuu), jupitan kohe metsas ja käruga koju või vean pikalt üle põllu, sõltub kuda maastik ja tuju on.
Lõhun isetehtud hüdro lõhkujaga, haakub samuti traktoriga.
Miks kõik seadmed põkadelt jõu saavad- puudub tööstusvool ja hea mobiilsus.
Kütte tegemist võtan hobina ja ootan sügisel millal juba külma teeks ja metsa saaks.
Linnamees ei ole, hoopis vastupidi, käsi kirvest hoidnud ja jalg künnivaos juba enne kui ennast mäletan.
Uueneda plaanin halumasina näol ja kui satub odavamalt kätte mõni väiksem tõstuk, näiteks T-16 oma vms siis selle võiks palgikäru peale panna.
Kellegile oma vaateid ja võtteid peale ei suru, äkki saab keegi siit ideid või julgustust hoopis. Pilte miskipärast ei lase panna hetkel.