[viplala]

Üks minu hea kadunud sõber kasutas tavalist harilikku pliiatsit

Harilikku pliiatsit pahteldamisel kasutataksegi. See sama süütu kui pahtlitolm

Grafiit on üks parimaid libesteid. Ei ta nakku ega hakka ka sinna külge miskit. Ainus mis pliiatsi jäljel on head, on see, et see on peenike joon materjali pinnal ja ei reageeri temale kantud ainetega. Kuna pliiatsi joone puhul on tegemist piisavalt peenikese alaga, suudavad enamus värvidest tekitada sinna peale kile silla, mis hoiab värvipinna ühtlasena, kuid nake aluspinnaga samas puudub selles kohas. Kui näiteks poleeritud metall katta grafiidiga, siis võib suvalise värvi sealt nagu supikile maha tõmmata. Pahtlitolm aga suudab seguneda peale kantava värviga, ning laseb lahustitel ning peale neid tulevatel liimainetel pinnani jõuda (oleneb muidugi tolmu kihi paksusest  ). Grafiit seda aga ei lase. Seega pole ta nii süütu midagi, lihtsalt liiga vähe materjali on sellisel pliiatsijäljel oma süütuse tõestamiseks 

[Talupoeg taluja]

 Seega pole ta nii süütu midagi, lihtsalt liiga vähe materjali on sellisel pliiatsijäljel oma süütuse tõestamiseks 

No aga minuarust on pliiatsikriip ikka üsna süütuke sinu(minu ka) rasvaste näpukeste jälgedega...

[sven1]

Vanad kultuurikihid maha ja uued peale!

   

   


   

   

[Formika]

Pool kuud viimasest postitusest möödas. Poiss ise väljamaal raha teenimas ja eks mul tuleb asjade käigul silma peal hoida. Väike edasiminek asja juures ikka on.
   

[Formika]

Kuna poisil plaan ka auto kahevärviliseks teha, siis seoses minu Pobedaga üles kerkinud probleemidega selles osas, sai ette võetud põhjalik uurimis töö selles vallas, et mitte ämbrisse astuda. Interneediumis leiab pilte Volga kohta aga mitte midagi Pobeda kohta veel, kuigi minu Vene tuttavad lubasid teha arhiividesse järelpärimise. Volga suhtes on pilt selge. Auto värviti enne nii seest kui väljast valgeks ja tumedam toon lisati hiljem. Tuttavatelt Ukrainast sain järgmised pildid, mis Volga suhtes peaks asja paika panema.
   
   
   
   
Väga hästi on piltidelt näha, kust täpselt need värvi jooned jooksevad. Sellega siis asi ühel pool.

Pobeda suhtes valitseb praegu eriarvamus. Praegu pakuti välja, et kuna põhivärv on ikkagi kirss, siis auto värviti enne seda tooni ja valged elemendid lisati hiljem, mis on ka üpris loogiline, kuigi endises NL-s oli palju ebaloogilisust, on värvimise protsess selle variandi puhul lihtsam ja ka võttes arvesse seda, et pagassi luugi ja kapoti sai eraldi värvida. Kuigi kapott ka osaliselt kahevärviline. Kuna kahevärviliseks maaliti ainult II seeria Pobisid, siis on äärmiselt raske leida originaalset pildimaterjali selle auto sisemusest ja kapoti alusest. Aga eks kaevame edasi ja fakt on see, et midagi ikka on valesti.

[porikas68]

Kuna poisil plaan ka auto kahevärviliseks teha, siis seoses minu Pobedaga üles kerkinud probleemidega selles osas, sai ette võetud põhjalik uurimis töö selles vallas, et mitte ämbrisse astuda. Interneediumis leiab pilte Volga kohta aga mitte midagi Pobeda kohta veel, kuigi minu Vene tuttavad lubasid teha arhiividesse järelpärimise. Volga suhtes on pilt selge. Auto värviti enne nii seest kui väljast valgeks ja tumedam toon lisati hiljem. Tuttavatelt Ukrainast sain järgmised pildid, mis Volga suhtes peaks asja paika panema.




Väga hästi on piltidelt näha, kust täpselt need värvi jooned jooksevad. Sellega siis asi ühel pool.

Pobeda suhtes valitseb praegu eriarvamus. Praegu pakuti välja, et kuna põhivärv on ikkagi kirss, siis auto värviti enne seda tooni ja valged elemendid lisati hiljem, mis on ka üpris loogiline, kuigi endises NL-s oli palju ebaloogilisust, on värvimise protsess selle variandi puhul lihtsam ja ka võttes arvesse seda, et pagassi luugi ja kapoti sai eraldi värvida. Kuigi kapott ka osaliselt kahevärviline. Kuna kahevärviliseks maaliti ainult II seeria Pobisid, siis on äärmiselt raske leida originaalset pildimaterjali selle auto sisemusest ja kapoti alusest. Aga eks kaevame edasi ja fakt on see, et midagi ikka on valesti.

 Soomes Kokkola juures on selline muuseum: https://www.elainpuisto.fi/uusi/hajottamomuseo/. Väljas ka palju vene tehnikat, kui mälu ei peta, siis ka kahevärviline Pobi takso. Tavaliselt sõidan sealt paar korda nädalas mööda, aga nagu kiuste, see nädal pole sattunud. Helistan homme sinna ja uurin.
 Volgast. Venes loetakse tugevaks 21 spetsiks Ivan Paderinit, kes on kirjutanud ka Volga fännide kultusteose "21". Mees on endale ajaloo kenasti selgeks teinud ja väga huvitavaid fakte välja uurinud.Usun, et oled ka temast kuulnud. Netist ei ole raske tema kontakte leida. Kindlasti oskab ta aidata ka värvimisega seotud probleemide korral.
  Pilti ka: https://www.youtube.com/watch?v=1ixUkqyh-w0&t=699s

[Formika]

 Soomes Kokkola juures on selline muuseum: https://www.elainpuisto.fi/uusi/hajottamomuseo/. Väljas ka palju vene tehnikat, kui mälu ei peta, siis ka kahevärviline Pobi takso. Tavaliselt sõidan sealt paar korda nädalas mööda, aga nagu kiuste, see nädal pole sattunud. Helistan homme sinna ja uurin.
 Volgast. Venes loetakse tugevaks 21 spetsiks Ivan Paderinit, kes on kirjutanud ka Volga fännide kultusteose "21". Mees on endale ajaloo kenasti selgeks teinud ja väga huvitavaid fakte välja uurinud.Usun, et oled ka temast kuulnud. Netist ei ole raske tema kontakte leida. Kindlasti oskab ta aidata ka värvimisega seotud probleemide korral.
  Pilti ka: https://www.youtube.com/watch?v=1ixUkqyh-w0&t=699s

 Olen selle Ivan-ga kohtunud ja ta kinkis mulle oma raamatu 21. Ajasime põgusalt juttu umbes paarkümmend minutit. Kahjuks osutusid tema teadmised küllalt piiratuks just mind huvitavate autode, ehk automaatkastiga Volga ja GAZ 23 puhul. Ütles ausalt, et tema huvi oli rohkem Volgaga seotud ajaloolised seigad, kui autode tehnilised üksikasjad, mida muide on aru saada, kui oled tema raamatu "21" läbi lugenud. Kõige suurem GAZ 23 spetsialist on Kiievis tegutsev Dimitri Gvozdejev. See oli mees, kes selle mudeli maailmale uuesti avastas ja tänu tema tööle on praegu maailmas 5 originaalset GAZ 23-e ja umbes sama palju replikaid, ehk tava Volga ja Tshaika mootori baasil toodetuid isendeid. Kahjuks automaat kastiga Volgast ei tea keegi suurt midagi. Nende arv maailmas on ka kuskil 5 ja 10 isendi vahel. 21 aut. replikat on veel raskem toota, kui 23-e. On ju sellel autol unikaalne väntvõll, siduri korpus, hüdromuhv ja käigukast.
Mis puutub kahevärvilisse Pobedasse, siis on pilt juba selge. Värvimisega panime puusse. Põhivärv Pobedal on alumine, millega on värvitud kogu sisemus ja värvi eraldusjoon sai ka kõrgele viidud. Kapott oleks pidanud üleni heledam olema. Samuti uksed, kuni kaare lõpuni.

[porikas68]

Helistasin täna Kokkolasse, nende Pobi tavaline hall. Hea, et Teil värviga selgus majas!

[jugaramus]

Täna jäi selline pilt fb-s silma
Car factory in Nizhny Novgorod Oblast 1956

[Formika]

Kuna GAZ 21 automaat osutus pea sama raskeks projektiks kui GAZ 23, siis natuke selle erisustest. Näiteks käiguvahetus mehhanism. Tegu küllalt keerulise elektromehhaanilise sõlmega, kus kaks lülitit, millest üks lülitab tagurpidi käigu tulesid ja teine plokeerib võimaluse starterit anda, kui kang pole õiges, ehk N asendis.  Loomulikult meil seda mehhanismi ei olnud. Oma naiivsuses arvasime, pole probleemi, meil ju GAZ 23 näidiseks ja mõned detailid ka. Aga võta näpust, tuli välja, et tegu täiesti erinevate asjadega. Nagu siin eelnevalt mainitud, siis tegu väga haruldase mudeliga ja erinevate hinnangute järgi eksisteerib neid, ehk automaat käigukastiga Volgasid, kuskil 5 - 10 isendit.  Kunagi sai mainitud, et ühel Ukraina juudil on kõik kolm üliharuldast Volgat. I seeria aut., II seeria aut. ja 23. Kuigi 23-d ehitasime paralleelselt ja sai mõnel korral koos probleeme lahendatud, siis tuttavad soovitasid mitte otse tema poole pöörduda, pidi väga närune hing olema, vaid ajada asja tema meistri kaudu. Saimegi mehega kaubale. Kruvis lülitus süsteemi alumise poole maha ja saime nende järgi jupid tehtud. Roolil olev lülitus mehhanism on sama, mis 23-l. Nüüd on ka viimane takistus projekti edukaks lõpetamiseks ületatud. 
   
   

[Formika]

Kui kellelgi on hirmus tahtmine ka VOLGA automaati ehitada, siis on avanenud selleks võimalus. Nimelt on saada mootor koos käigukasti ja mittetäieliku lülitus hoovastikuga. Kuna endale teeme siis tean, et hoovastik mittekomplektne. Kuigi mees väidab vastupidist. Mootor + AKK asuvad Moskvas ja hinda küsib
umbes 15 000.-€. Minu arust oli sama mootor 2 aastat tagasi Moskvas müügis, siis osteti ta 12 000.-€ eest ära. Vist on mehel mott või raha otsa saanud.
   
   

[Formika]

Kui keegi viitsib selle auto renoveerimise ajalugu vaadata, siis näeb, et pahteldus ja värvitöödeks sai see auto üle antud 13-dal Septembril. Möödas 4 kuud, Jah 4 kuud pahteldati seda autot. Seest ja väljast. Muidugi saab see auto nn ülerestaureeritud, kuid sellise kvaliteediga tehti ka mõned isendid tehases, eriti need, mis saadeti Lääne autonäitustele pilku püüdma, et soviettidele valuutat teenida. Muidugi ei väida me, et tegu kunagise näituse autoga, vaid tegu tulevase näituse autoga. Tegelikult ju tegu veel haruldasema isendiga, kui Gaz 23. Kui Gaz 23-sid toodeti 603 eksemplari, siis II seeria automaate kuskil 70 isendit. Niisiis eile sai auto värvitud. Sel nädalal saavad uksed ja poritiivad ka kahevärvilisteks ja siis nädalake kivistumist ja plaan on Jaanipäevaks komplekteerituks saada.
   
   
   
   

[Formika]

Nii, poisil auto värvitud ja nüüd siis vaja avada üks "nobedate näppude ring".
   
   

[mlsluik]

Ilusaid asju ikka tehakse maailmas... 

[speedsta]

Mõne maailma kese on Võrus

[Formika]

Volga automaadi juures ka vähe nokitsetud. Loodame, et Veebruarist saab teise käigu sisse ja asi hakkab lõbusamalt minema. Eks värv tahtis ka kivistumist.
   
   
   

[Formika]

Igasugu pisiasjad jäävad kahe silma vahele, nii ka selle projektiga. Suur ja raske automaat kast vajab spetsiaalset kinnitust. Ei sobi ka 23 oma. Tuli leida joonised ja vastav detail käte vahel valmis teha.
   
Kuna avastasin, et II ja III seeria Volgadel ka erinevad radiaatorid, siis tuleb üks küllaltki väsinud eksemplar salongi kõlbulikuks teha. Ehk nagu tavaliselt n.... hakkab pihta.
   

[MTJ juhataja]

Igasugu pisiasjad jäävad kahe silma vahele, nii ka selle projektiga. Suur ja raske automaat kast vajab spetsiaalset kinnitust. Ei sobi ka 23 oma. Tuli leida joonised ja vastav detail käte vahel valmis teha.

Kuna avastasin, et II ja III seeria Volgadel ka erinevad radiaatorid, siis tuleb üks küllaltki väsinud eksemplar salongi kõlbulikuks teha. Ehk nagu tavaliselt n.... hakkab pihta.

Pildil kujutatu ei ole õige radiaator, kuna temperatuuri andur peab asetsema jahutusvedeliku sissevoolu toruga kohakuti ja ülevoolutoru peab väljuma teisele küljele.

[Formika]

Igasugu pisiasjad jäävad kahe silma vahele, nii ka selle projektiga. Suur ja raske automaat kast vajab spetsiaalset kinnitust. Ei sobi ka 23 oma. Tuli leida joonised ja vastav detail käte vahel valmis teha.

Kuna avastasin, et II ja III seeria Volgadel ka erinevad radiaatorid, siis tuleb üks küllaltki väsinud eksemplar salongi kõlbulikuks teha. Ehk nagu tavaliselt n.... hakkab pihta.

Pildil kujutatu ei ole õige radiaator, kuna temperatuuri andur peab asetsema jahutusvedeliku sissevoolu toruga kohakuti ja ülevoolutoru peab väljuma teisele küljele.

Mis kuradi radikas see siis on. I seeria oma???

[Formika]

Igasugu pisiasjad jäävad kahe silma vahele, nii ka selle projektiga. Suur ja raske automaat kast vajab spetsiaalset kinnitust. Ei sobi ka 23 oma. Tuli leida joonised ja vastav detail käte vahel valmis teha.

Kuna avastasin, et II ja III seeria Volgadel ka erinevad radiaatorid, siis tuleb üks küllaltki väsinud eksemplar salongi kõlbulikuks teha. Ehk nagu tavaliselt n.... hakkab pihta.

Pildil kujutatu ei ole õige radiaator, kuna temperatuuri andur peab asetsema jahutusvedeliku sissevoolu toruga kohakuti ja ülevoolutoru peab väljuma teisele küljele.

 Mulle saadeti pilt ja öeldi, et kasutusel oli 2 sorti radikaid. Kuskil 1960 toimus vahetus.