Ja üleüldse pole võimalik enam midagi muuta, meid on pöördumatult prüsselile maha parseldatud ja edasi on vaid võimalus kusagil soojal maal pagulasena kuuse all elada.
Ma keeldun sellel halale kaasa wingumast. See on MEIE riik ja ainult MEIE saame seda paremaks teha. Mitte kedagi teist see ei koti. Ei Trumpi, ei Kimi, ei Junckerit.
Muide, just sel nädalal on see aeg ja koht, kus oma meelsust näidata.
Küsiks huvi pärast, et kas siit seltskonnast on kellelgi näiteks Nisula150 või analoogi taolist giljotiini endal kodus olemas? Rotaatori külge, mitte ekskavaatori kinnitusega. Sooviks sellest mõõdud/joonised teha. Ehk saab kaubale.
(26-02-2019, 14:55 PM)viplala Kirjutas: Küsiks huvi pärast, et kas siit seltskonnast on kellelgi näiteks Nisula150 või analoogi taolist giljotiini endal kodus olemas? Rotaatori külge, mitte ekskavaatori kinnitusega. Sooviks sellest mõõdud/joonised teha. Ehk saab kaubale.
Meil on olemas JAK 200. Ehk saate sellest vajalikud mõõdud-joonised teha?
Noo rääkige mis tahate, aga minumeelest on väiksemale metsaomanikule siiski kõige universaalsem tööriist atv. Veab välja metsa rikkumata nii pika tüve, kolmemeetrise kui ka kasvõi lageraia langilt küttepuu... Pealegi teed ära ka muud toimetused ning käid veel safaril ka kui tuju tuleb...
Vedasin ükspäev langilt "prahti" kokku sest maru palju jäi maha ja lõhkuda üldiselt ei viitsi, seega täpselt paras kütteks. Ja ei oska küll ühtegi halba sõna masina kohta öelda. Aga see kõigest minu arvamus.
Lisaks omast kogemusest:
ATV pluss on pehme vedrustus, traktoril pead leppima istme ja padjaga.
Tühisõidu kiirus metsaradadel pisut kiirem, teedel kõvasti kiirem, lanki mööda ronides vahet pole.
Miinuseks bensiinimootor, hüdraulika puudumine kui kärul tõstuk.
Haakeriistade ehitamine ka niijanaa, järelveetavatega vahet pole, küll aga küljes rippuvatega ja jõuvõlli tahtvatega.
ATV-l istub koorem kõik käru peal, traktoril osa tagasillal. Sellest tekkib pikkuse, pöörderaadiuse, kandevõime vahe aga kui ruumi on, siis see ka eriti ei sega.
Töö-ATV peab aeglast käiku omama.
Eks ta ole, ATV tehti alguses niisama paarutamiseks, pärast tekkis mõte ja vajadus midagi kasulikku ka teha ja siis hakati lisasid aretama.
Traktor on sünnilt selleks tehtud, et tööriistu külge haakida.
Kui ATV juba olemas on, siis muidugi pole eriti mõtet traktorit tahta aga mina valisin omal ajal millegipärast traktori.
Nojah, kaherattalised mootorrattad olid juba olemas. Naabri ATV-ga võrdlusmoment ka olemas.
Neid kordi, kui mina oma setiga töö ära teen ja ATV mees kõrval "ma saan ju ka" vaatab on rohkem kui üks kord olnud.
No jah. ATV on väikemetsaomanikule hea tööriist kui on hea mets. Kõigile ta ikkagi ei sobi.
Oleks minu mets ka sellisel tasandikul küll oleks hea ATV-ga masindada.
Omal enamus kallakuid kuni 45 kraadi ja paar järsematki nõlva. Orgu koondad küll kauba kokku aga järgmisest nõlvast üles ei vea. Tühja ATV-ga saad vaevu üles.
Päästab ainult vints ja pikk tross.
Tõsine argument kõige selle olukorra iseloomustamiseks oleks ehk fakt,et kunagi taheti minu maa peale ehitada suusahüppe torni.
Isiklik mägigi olemas 152m Amsterdami nullist.
(27-02-2019, 10:32 AM)Daff Kirjutas: No jah. ATV on väikemetsaomanikule hea tööriist kui on hea mets. Kõigile ta ikkagi ei sobi.
... Omal enamus kallakuid kuni 45 kraadi ja paar järsematki nõlva. ...
Isiklik mägigi olemas 152m Amsterdami nullist.
Sama seisukoht, mul maja 202 m kõrgusel, enamus künkaid ümberringi 200-208 m, lohud nii 185 m.
Mul kah mägine. Just eelmine nädalavahetus sai ühel nõlval tehtud harvenduse palgid ära veetud. Ei oska öelda kui järsk on, aga kohati ATV tühjalt igatahes üles ei lähe, ka suvel mitte. Ma olen üritanud sättida nii, et saab ATVga tühjalt sõita ringiga üles ja siis ülevalt laskuda alla palgi kõrvale. Ning kui palk küljes, siis koos palgiga otse alla orgu ning orgu mööda kodupoole. Üsna hästi olen selle asja toimima saanud igatahes. ATVl on head toimivad pidurid, millest on palju abi ning ka kiirus on piisav, et kannatab selliseid suuri tiire ringiga üles mäkke teha.
Leidsin ühe pildi eelmisest aastast. Tegu on sama mäe teise ja natuke laugema nõlvaga. Seal kannatas ilusti tagurpidi mäkke üles sõita et palk külge haakida, erinevalt sellest nõlvast mida sel aastal tegime.
Kas kellelgi on siin kogemust raieõiguse müümisega, kui metsa natuke rohkem käes on kui ise ära majandada jõuaks. Ise võtsin metsamajanduskava ja lõin mahud excelisse kokku , vaatasin palgi hinda ning summa tuli kokku päris ilus. Kõige parem pakkumine tuli aga sellest hinnast ca 4 korda odavam. Kui sealt tulumaks ära maksta ja hilisem metsaistutamise teenus ka veel sisse arvestada, siis kuivas summa üldse kokku. Laias laastus võiks öelda, et raieõiguse müügist parima pakkumise korral oleks saanud keskmiselt 10 euri puhast tihult, mis metsamajanduskavas kirjas oli. See oli aga parim pakkumine, mis teistest oli mäekõrguselt üle. Ülejäänud korrutasid kava mahu 10 euriga tihult. Nii võttes tasuks isegi palk küttepuuks teha ja maha müüa ja tuleks kokkuvõttes rohkem raha.
(02-03-2019, 11:24 AM)raulp Kirjutas: Kas kellelgi on siin kogemust raieõiguse müümisega, kui metsa natuke rohkem käes on kui ise ära majandada jõuaks. Ise võtsin metsamajanduskava ja lõin mahud excelisse kokku , vaatasin palgi hinda ning summa tuli kokku päris ilus. Kõige parem pakkumine tuli aga sellest hinnast ca 4 korda odavam. Kui sealt tulumaks ära maksta ja hilisem metsaistutamise teenus ka veel sisse arvestada, siis kuivas summa üldse kokku. Laias laastus võiks öelda, et raieõiguse müügist parima pakkumise korral oleks saanud keskmiselt 10 euri puhast tihult, mis metsamajanduskavas kirjas oli. See oli aga parim pakkumine, mis teistest oli mäekõrguselt üle. Ülejäänud korrutasid kava mahu 10 euriga tihult. Nii võttes tasuks isegi palk küttepuuks teha ja maha müüa ja tuleks kokkuvõttes rohkem raha.
Käed taskus raha vastu võttes ongi nii.
Võtad ülevaataja, tavaliselt metsaühistu tegelinski min 3% teenustasu.
Saagija ja väljavedija kompleksteenus keskmiselt 13 eur tihu.
Transport kokkuostja juurde km x tihu või fixhind.
Tihust on maha arvatud koor ja praak. Väike "materjalikadu" sinnaotsa.
Oksad ja võsa 1 eur kuup.
Kõmm otsa ja tulumaks maha.
70 eurisest palgihinnast jääbki näppu vähe. Kütteks ise tehes saad kolmekordse kasu. Ehk ära karda üraskit.
Mõistlik ehk osta või rentida veduk ja ise metsa äärde vedada ja lasta prussiks-lauaks. Mina nii vaikselt majandan, metsa jagub.
Raieõiguse müügist ei saagi raha ja seepärast pole kunagi müünud ka vaid ise majandanud.
Omal olen lasknud osa palki materjaliks lõigata ja materjali müünud sest nii tehes on vaja vähem riigile anda kui palgi müümisel.
Siis on variant müüa palk halva hinnaga, näiteks 40 eur palkmaja ehitajatele ja osta saadud raha eest neilt küttepuud ja küttepuuks sobivaid jääke 5 eur ruum ja see realiseerida ahiküttega inimestele.
Vähem vaevanõudev lahendus on ajada korda raieluba, leida firma kes metsa üles töötab või leida ise külapoe juurest lõikajad kes metsa maha lõikavad ja siis lasta kellelgi kel tehnika olemas see välja vedada.
Kui see tehtud leida kes materjali ostab ja kellelt ka raha kätte saab ja siis kas ostja organiseerib transpordi või tuleb omal leida vedaja ning ongi mets tehtud ja võib hakata metsauuendamisega tegelema.
(Seda postitust muudeti viimati: 02-03-2019, 15:08 PM ja muutjaks oli v6sa.)
No päris selle hinnaga ilmselt keegi ei osta. Pealegi peab see 135 € konteiner ka tekkima kliendi õuele.
Aga nii karm see elu ongi: metsamajanduskavas olevad tihud ei muundu vaevata eurodeks pangaarvel. Kas näed ise vaeva või lepid piskuga. KApitalismus, kastead.
See on MEIE riik ja ainult MEIE saame seda paremaks teha. Mitte kedagi teist see ei koti. Ei Trumpi, ei Kimi, ei Junckerit.
![[Pilt: 0111975979dcd28.jpg]](https://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/447/451/0111975979dcd28.jpg)
![[Pilt: 01119759893fdee.jpg]](https://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/447/451/01119759893fdee.jpg)