(13-03-2019, 13:30 PM)PlyVal64 Kirjutas: ...
See külili viskamise jms jutt on jutuks hea küll. Kõik asjad saab külili, puruks, pooleks jne.
...
Priit, ära räägi asjadest, millega Sul pole kogemust. Kännust põrkab koormaga haagis kummuli jämedalt kahe sekundiga. Ning teha pole mitte midagi... Kas sel Goldonil on piirajaga kesliigend, ma ei tea. Aga kui ei ole, siis on kogu kaardimaja uppis, kui koormaga käru küliti heidab.
Iseküsimus muidugi, kas peab siis külili ajama, aga säärased asjad on kärmed külitama. Sellega tuleb lihtsalt arvestada.
Kas Sa arvad, et sõiduauto ei lähe kahe sekundiga OLEMATULT kiiruselt katusele??? KÕIK siin ilmas saab üle nipli keerata, k.a. monohulli üle vööri!!! Samamoodi on T-16 kolekiire küliliviskaja...kui omal mõistust peas pole!
TEINE küsimus: kas Sa arvad, et Itaalias viinamarjaistandused on LAUSKMAAL??? Äkki ikka mägedes ja äkki neil on KOGEMUS nii külilimineku kui selle vältimise oskusega. Kusjuures just nende Goldoni kalluritega veetakse seal palju metsa, sinutoru seda täis. Küll pole neil enamasti tõstukeid peal (kuigi võimalused on olemas) , sellesk on neil tavaliselt eraldi tõstukitega trakatsid. Ja see vahe on vast ka, et enamasti on seal vähe kõvem maapind.. aga mitte ka alati! Ja LUND sajab mägedes rohkemgi kui meil siin Eestis.
Jah, Eesti ei ole Itaalia aga selle meeletu kõrgetasemelise tööstus-suurriigi Insenere idiootideks ka ei tasu pidada.
(13-03-2019, 14:26 PM)PlyVal64 Kirjutas: ... kas Sa arvad, et Itaalias viinamarjaistandused on LAUSKMAAL???
...
Jah, Eesti ei ole Itaalia aga selle meeletu kõrgetasemelise tööstus-suurriigi Insenere idiootideks ka ei tasu pidada.
Ei ole lauskmaal. Aga on lõuna aspektiga mägedel, suunaga ülalt alla. Mitte piki nõlva. Sama ka Saksamaal, Prantsumaal, Hispaanias. Pöördealad ridade otstes on võimalikult loodis. Just selleks, et mitte kontrollimatult alla rulluda. Mida siiski juhtub päris tihti, kuid seda loetakse normaalseks elu osaks. Kui jääd terveks, on bueno ja kui saad surma, siis on peied.
Itaalia raske raua tööstus ei ole mingi kõrge tase. Jah, nad oskavad nokitseda, kuid siis teevad mingi rämeda lolluse sisse ja tulemus on ... itaaliapärane. Ning sõna "ergonoomika" tähendab neil midagi muud, kui meie siinkandis oleme harjunud. Rääkimata sellest, et neil on jummalast normaalne tarnida ühte kuradi hammasratast 7 nädalat!
Seda aparaati vaadates, mille pärast eufooria lahti läks, meenub kastiga uaz, mis Jõgeva vahel ringi kärutab, all on mingid laiemad äkilisema mustriga rehvid, taha kasti ja raami vahele on lisatud veidi täiendavat metalli ja sellele toetub Vahva-Jussi tõstuk.
Selle komboga veaks küttepuid välja nagu härra. Hüdro on ilmselt lahendatud elektriga, aga kindel ei ole selles.
(Seda postitust muudeti viimati: 13-03-2019, 16:55 PM ja muutjaks oli maisalup.)
No rehvimõõt ja kabariidid ja sama kui uaz. See minu lisatud masin selle päeast kallim, et seal on 25hp asemele juba aiste vahele pandud 60hj pada....
Kui heasti hõbepaju kirvega pooldub? Sai maha võetud koos okstega ca 7 ruumi puid. Päris pisike teine. Kuna hakke ralli käimas siis oksad lähevad hakkeks. Aga tüvi olevat tsipa suur. Õigemini kõige pealt ei leidvat ma ühtki masinat mis suudaks selle mõistlikult laoplatsi toimetada ja hakkuri haarats ei liigutavat seda pisikest tüve mitte üldse. http://nagi.ee/photos/maisalup/25382467/
Kuna seest mäda, siis ilmselt kujurid ei soovi ka seda
(13-03-2019, 16:35 PM)maisalup Kirjutas: ....
Kui heasti hõbepaju kirvega pooldub? Sai maha võetud koos okstega ca 7 ruumi puid. Päris pisike teine. ...
no sama pisikesed nigu minu omad, kännu diameeter minu käte siruulatus elik umbes 1,8 m, tegin ikka kütteks, kõigepealt saega kohe ahjupikkusse, siis kiilu ja kuvaldaga pooleks et jõuaks tõsta, siis punnisin trakatsi tagakühvlisse ja lõhkuja juurde, veel üks pingutus lõhkuja peale ja edasi juba ludinal.
(13-03-2019, 16:35 PM)maisalup Kirjutas: ....
Kui heasti hõbepaju kirvega pooldub? Sai maha võetud koos okstega ca 7 ruumi puid. Päris pisike teine. ...
no sama pisikesed nigu minu omad, kännu diameeter minu käte siruulatus elik umbes 1,8 m, tegin ikka kütteks, kõigepealt saega kohe ahjupikkusse, siis kiilu ja kuvaldaga pooleks et jõuaks tõsta, siis punnisin trakatsi tagakühvlisse ja lõhkuja juurde, veel üks pingutus lõhkuja peale ja edasi juba ludinal.
Pajud ja remmelgad(hõberemmelgas ehk hõbepaju) alluvad kirvetöötlusele väga hästi. Meetrise läbimõõduga pakku hakkad servast lauakaupa harutama ja jookseb ribadeks mis mühin. Kirves peab muidugi olema. Omal 5,5kg Valga depoo kirves. Miski pole veel ühtetükki jäänud.
No mul umbes 3.5kg kaaluv. Kuni 60cm pikad ja jämedad saare pakud lähevad mürinal pooleks. Eks ma need remmelgad kõik lasen siis kütteks kui üle liia higistamist pole. Hiljem lisandus selliseid 60...80 cm tüvesid veel juurde. Nüüd suure puu tegemise tuhinaga on 10 aasta küte olemas. Peab hakkama suurt puukuuri ehitama kuhu alla saaks lahedasti kõik see 150 ruumi mahutada mis lõpuks tehtud saab
(13-03-2019, 20:39 PM)maisalup Kirjutas: No mul umbes 3.5kg kaaluv. Kuni 60cm pikad ja jämedad saare pakud lähevad mürinal pooleks. Eks ma need remmelgad kõik lasen siis kütteks kui üle liia higistamist pole. Hiljem lisandus selliseid 60...80 cm tüvesid veel juurde. Nüüd suure puu tegemise tuhinaga on 10 aasta küte olemas. Peab hakkama suurt puukuuri ehitama kuhu alla saaks lahedasti kõik see 150 ruumi mahutada mis lõpuks tehtud saab
Mitme tolline saeleht sul on ja palju mootoril võimsust on. Mul on endal ka vaja selliseid suuremaid varsti tegema hakata ja mõtlesin stihl 261-le 20 tollise lehe panna, aga kas siis ikka jõuab normaalselt vedada.
Miks ei peaks jõudma? Egas sa võistlema lähe, et iga sek hinnas. Omale teed.
Ja just oli profidega teemaks kus 260 oli 18 tolline plaat pandud. Vanas kuusikus hea langetada.
(Seda postitust muudeti viimati: 13-03-2019, 22:39 PM ja muutjaks oli maisalup.)
Mul oli 18 tolline. Nibin-nabin piisas. Lõpus suutsin selle kinni kiikuda ja lõpetasin 15 tollisega. Aga 20 oleks paras meetrisele puule. Vähem punnimist.
Võimsuse kohta ütlen nii, et tehase seades on 3.0kw ja 60 kuubikut. Aga tehase seade tundus jõuetu inisemine. Hetkel jookseb 12000 asemel 13000 pöördel ja pakuks, et neid kwsid tuleb välja rohkem. 15 tollise plaadiga on mul 9 hambaga veotähik aga 18 tollisega on 7 hammast max lihtsalt ei jõua kiiremini tõmmata. Isegi mitte uue ketiga. Saart näris justkui paremini kui seda paju
261 on samade kw näitajatega töömahtu vähem ja kolvikäik lühem aga peaks ära venitama selle keti küll. Soovitan kasutada sirkelkei 98milespluss kasutada, sellega jookseb paremini kui 95 või mõne vana 98ga
(13-03-2019, 16:35 PM)maisalup Kirjutas: Kui heasti hõbepaju kirvega pooldub?
Seändse mõõdu juures võta 2 kirvest ja (kui okslikum siis lisaks paar kiilu, kuvalda ja venekeelne leksikon.)
Kahe kirvega jooksed ringi ümber paku, jälgid lõhesid, sihid ja udjad kordamööda. Kui on oksavaba külmunud puit siis jaguneb isegi mõne löögiga.
(13-03-2019, 20:39 PM)maisalup Kirjutas: No mul umbes 3.5kg kaaluv. Kuni 60cm pikad ja jämedad saare pakud lähevad mürinal pooleks. Eks ma need remmelgad kõik lasen siis kütteks kui üle liia higistamist pole. Hiljem lisandus selliseid 60...80 cm tüvesid veel juurde. Nüüd suure puu tegemise tuhinaga on 10 aasta küte olemas. Peab hakkama suurt puukuuri ehitama kuhu alla saaks lahedasti kõik see 150 ruumi mahutada mis lõpuks tehtud saab
(13-03-2019, 20:39 PM)maisalup Kirjutas: No mul umbes 3.5kg kaaluv. Kuni 60cm pikad ja jämedad saare pakud lähevad mürinal pooleks. Eks ma need remmelgad kõik lasen siis kütteks kui üle liia higistamist pole. Hiljem lisandus selliseid 60...80 cm tüvesid veel juurde. Nüüd suure puu tegemise tuhinaga on 10 aasta küte olemas. Peab hakkama suurt puukuuri ehitama kuhu alla saaks lahedasti kõik see 150 ruumi mahutada mis lõpuks tehtud saab
(13-03-2019, 22:25 PM)maisalup Kirjutas: Mul oli 18 tolline. Nibin-nabin piisas. Lõpus suutsin selle kinni kiikuda ja lõpetasin 15 tollisega. Aga 20 oleks paras meetrisele puule. Vähem punnimist. ... Saart näris justkui paremini kui seda paju ...
1. mina tegin oma 16 tollistega, kõige jämedamas osas (need pooleteist meetrised) külgede pealt kiiludega tükid välja kuni sai läbi lõigata keskpaiga
2. Pajulised ja haab on vintsked lõigata ja lõhkuda, lõhkuja ka tükkis just paju oksakohtades inisema, samas kõik kõvad puuliigid nagu kask, vaher ja saar käivad laksuga lõhki
Olin jämedate kaskedega sama probleemi ees. Korralikku paarikilost lõhkumiskirvest ka enam majapidamises ei leidunud, noti saega pooleks saagimisel oli valus saehäält kuulata. Võtsin Bauhofist prooviks odava vindiga noname kiilu ja peale lõin 3 kilose haamriga. Ei leidnud notti kuhu oleks kiilu kinni tagunud, kui haamriga ei ulatunud enam soonde lööma võtsin oksajupi ja kasutasin seda löömisel pikenduseks.
Nüüd tegin kütteks jämedaid tuulemurru mände, songa ennetamiseks lõin peenemad( nii 0,5 m) pooleks, jämedamad 3-ks, veel jämedamad neljaks ja edasi lõhkusin juba masinaga.
Energiakulu sellise kiiliga lõhkumisel on 1/10 kirvega lõhkumisest, isegi nahka ei aja märjaks.
need ja igasugu muudki kiilud on väga abiks asjad.
eriti mõnusad siis kui prillid ees juhtuvad olema.
siis ei jää töö pooleli, kui kild vales suunas lendab.
no samas muidugi on teiste kõvade meestega ka tore juttu puhuda
silmakliiniku emo järjekorras.
äkki lihtsam kiilude ja kuvaldaga müramisest saag võtta ja pakk lühikesteks juppideks kasvõi 10 cm pikk ja siis lõhkumiskirves ja mure murtud.ahjus põleb ühtemoodi,pole vahet kas 10 või 50cm pikk puu.
(Seda postitust muudeti viimati: 14-03-2019, 14:04 PM ja muutjaks oli maisalup.)
Ma silmaga emos käinud 4 korda. 1kord oma lollus ei kasutanud prille, 2 kord olid odavad sitad prillid lendas jälle relakaga säde silma. 3 kord teaktoriga sõites lendas mingi sodi silma ja kohe põletik ning 4 kord jälle mingi odav prill. Nüüd ainult kallis zekler või peltor prill koguaeg ees. Suvel tumedad, asendavad päikeseprilli ka. Niisama ka prill, kurat aitab silmaarstist küll. Ja koguaeg juhtuvad asjad nädalavahetusel ning siis tuleb tartu või tallinna emosse minna, kuna lähemal pole silmaarsti valves lihtsalt.
(14-03-2019, 14:03 PM)maisalup Kirjutas: Ma silmaga emos käinud 4 korda. 1kord oma lollus ei kasutanud prille, 2 kord olid odavad sitad prillid lendas jälle relakaga säde silma. 3 kord teaktoriga sõites lendas mingi sodi silma ja kohe põletik ning 4 kord jälle mingi odav prill. Nüüd ainult kallis zekler või peltor prill koguaeg ees. Suvel tumedad, asendavad päikeseprilli ka. Niisama ka prill, kurat aitab silmaarstist küll. Ja koguaeg juhtuvad asjad nädalavahetusel ning siis tuleb tartu või tallinna emosse minna, kuna lähemal pole silmaarsti valves lihtsalt.
Kuidagi tuttav jutt. Aga ole palun hea ja tutvusta meile oma häid prille,et saaksime aimu millised on kõige kindlamad,et silmad terveks jääksid.
Mul endal ka kogemused siin osade prillidega millest polnud summagi kasu,käiapuru lendas väiksest august otse silma ja päev rikutud. Kui ikka silmadega midagi juhtub siis vererõhk kohe tõuseb... Tänud.
