Mootorsaag - hooldus ja remont ning turg

(22-04-2019, 17:05 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Eelmine oli klassikaline 180 ja see ei pidavat üldse suutma metsatööd teha. Tal ostetud maal omajagu tormimurdu ja eelmine aasta läks selle punniga sisse. Tund ja saag kinni, sest läks kuumaks. Seepeale ostiski uued  Big Grin Senimaani vanas suhekodus õunapuid nüsida ja grillile mõned puud teha kannatas. 

Profiklassi ükskõik mis firma sae laseb ka kergesti kokku, kui saepuru asemel ainult tolmu lendab ja pöörded taevas on. Näinud seda naabrimehe toimetamisi vaadates mitu korda.
Ehk 90% tõenäosusega ei olnud asi mitte nõrgas saes, vaid ketiteritamisoskuses või üldse selle puudumises.
180 õiendab metsas ilma kokku jooksmata ära küll. Eriti, kui ainult langetamine, laasimine ja palgi mõõtu lõikamine. Jämedama materjali küttepuupakuks jupitamisel võiks tõesti võimekama vaadata.
Vasta

(22-04-2019, 20:00 PM)meli666 Kirjutas:  
(22-04-2019, 17:05 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Eelmine oli klassikaline 180 ja see ei pidavat üldse suutma metsatööd teha. Tal ostetud maal omajagu tormimurdu ja eelmine aasta läks selle punniga sisse. Tund ja saag kinni, sest läks kuumaks. Seepeale ostiski uued  Big Grin Senimaani vanas suhekodus õunapuid nüsida ja grillile mõned puud teha kannatas. 

Profiklassi ükskõik mis firma sae laseb ka kergesti kokku, kui saepuru asemel ainult tolmu lendab ja pöörded taevas on. Näinud seda naabrimehe toimetamisi vaadates mitu korda. Ehk 90% tõenäosusega ei olnud asi mitte nõrgas saes, vaid ketiteritamisoskuses või üldse selle puudumises.
180 õiendab metsas ilma kokku jooksmata ära küll. Eriti, kui ainult langetamine, laasimine ja palgi mõõtu lõikamine. Jämedama materjali küttepuupakuks jupitamisel võiks tõesti võimekama vaadata.

Üldiselt olen nõus aga ka praegu oli tegelasel mitu uut varuketti. Viilimine on üks asi, pingis teritatud ja oskaja poolt mahaviilitud puruhambaga asjad teine teema. Kes ikka hobiks 1,5K eest asju ostab, see väga ketiteritamise eest küsitava 2-3 euro pärast ei põe. 
Küsimus oligi aga jupitamises ja järjest töös, milleks amatöörikas ikkagi ette pole nähtud. Mina ei tea, pole selle 180'ga ise saaginud, küll samasugust P351'te vägapalju aastaid piinanud.  Aga tundi jutti pole vist tõesti lasknud, ikka paned vahepeal seisma ja kõrvale ära. 1,4kW on ju vähe. 

Lihtsamalt öeldes peale esimest kokkupuudet: Stihl on selgelt ülehinnatud! Tegelikult saagisin koolis korra ka 261'ga ja see on muidugi teine asi aga lihtsam ots on saksmannidel arutu kullahinnaga! Nad on "nõrgad ja rasked" - selline tunne jäi! Mingit VAU!-efekti ei olnud küsitava summa eest. Küll oli seda Echoga ja oli HPG'ga. 
Loen tutvustust 449€ hinnaga asjal - Suurepärase võimsuse-kaalu suhtega mootorsaag, mis on ideaalne ehitustöödeks, küttepuude saagimiseks, laasimiseks ja kuni 35 cm puude langetamiseks - ja no ei tekkinud lubatud tunnet! Võtan samalt lehelt lahti konkurendi 409€ hinnaga asja ja nende jutt - Lihtsalt käivituv, mõistliku kaalu ja võimsuse suhtega mootorsaag metsatööks talunikule, majaomanikule ja väikemetsaomanikule - on oluliselt tõesem. Rääkimata siis põhimõtteöiselt sama raskest aga võimsamast saest, mis on protsentuaalselt röögatu 76€ jagu odavam. Kuna värske võrdlus on ju oluliselt lahjema Echoga samajämedate sama küla sangleppadega, siis oli MS251 pettumus! Olles vahepeal veel 90-eurosega suure jalaka ära tükeldanud... seda enam. Kusjuures tuleks odavatele ka kallid ketid peale panna ja siis läheb vist eriti lõbusaks! 16€ on kesmine hea pika lati keti hind. Selle 76raha eest saab lühema hea lati, mõne keti ja pikale ka ühe varuketi - nii suur on hinnavahe! Näiteks nii: 23€ eest latt + 2X15€ ketid + 16,50€ varukett ja 6.50 jääb viinaraha üle ka, et uued latid/ketid enne tööd sisse leotada. Karm matemaatika!
Vasta

Kolmnurķ ja võsa? Ja siis räägivad ,et reduktorid on kehvad.Vaarikas on kolmnurga max,rohkem pole mõtet lõhkuda.
Vasta

(22-04-2019, 23:16 PM)metsnik Kirjutas:  Kolmnurķ ja võsa? Ja siis räägivad ,et reduktorid on kehvad.Vaarikas on kolmnurga max,rohkem pole mõtet lõhkuda.

Kuradi head reduktorid hiina (stiga) võsalõikuritel siis. Ma olen 5 aastat järjest võsa kolmnurgaga laksinud ja ei ole mingeid märke ,et reduktoril miskit häda oleks.
Vasta

(22-04-2019, 23:42 PM)Xtreme Kirjutas:  
(22-04-2019, 23:16 PM)metsnik Kirjutas:  Kolmnurķ ja võsa? Ja siis räägivad ,et reduktorid on kehvad.Vaarikas on kolmnurga max,rohkem pole mõtet lõhkuda.

Kuradi head reduktorid hiina (stiga) võsalõikuritel siis. Ma olen 5 aastat järjest võsa kolmnurgaga laksinud ja ei ole mingeid märke ,et reduktoril miskit häda oleks.

???? Mida siin võsaks peetakse???

Aquila captas non muscas.
Vasta

Eks see ole tõlgendamise küsimus, kes mida võsaks peab.

Mina mõtlesin istikute ümber tekkivat võsa, mida iga aasta hooldan. Kuna ma iga aasta seda ka lõikan siis ei jõua nad kasvada seal väga suureks.
Teine seltsimees arvatavasti mõtles rohkem tüüpilise valgustusraie peale.
Vasta

(22-04-2019, 17:05 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Nädalavahetusel ...

Vahest annad ka oma google paroolid - hea meelega loeks sadomasoblogi koos sobivate hiina junni piltidega.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

(23-04-2019, 07:37 AM)Xtreme Kirjutas:  Eks see ole tõlgendamise küsimus, kes mida võsaks peab.

Mina mõtlesin istikute ümber tekkivat võsa, mida iga aasta hooldan. Kuna ma iga aasta seda ka lõikan siis ei jõua nad kasvada seal väga suureks.
Teine seltsimees arvatavasti mõtles rohkem tüüpilise valgustusraie peale.

Kolmnurgale sobib vast see, mis tamiilile on juba liiga jäme. Ka tihe rohi ja pilliroog. Selline 2-3 cm pehme lehtpuu, ei rohkem. Kuivanud 100+-aastane kadakas aga on isegi kettsaele raske nüsida. Ja meil on Läänemaal just kadakas põhiline. Noort toomingat, pihlakat, sirelit, sõstart, leppa, türnpuud, paakspuud, kibuvitsa, metsvaarikat jne ei ole probleem aga kadakas on. Ja kuna enamasti on ikkagi ka kadakas sees ning tegu pole rohuniitmisega, siis selle kolmnurgaga nüsimine teeb kõrvale haiget. Ketas teeb sama kiirelt aga valutult. Paar surnud peenemat kadakakat loopealse taastamisel on ok, kümneid kolmnurgaga nüsida aga mitte. Siis on tegelikult üldse kettsaag õige vahend. Võsakas ees ja kettsaag järgi. 

Ahjah, sai siis oma odavale võsakale ka kõvasulamhambaga 225-ketas külge ja on mõnusalt efektiivne. Just täpselt vana karjaaiaga piiri puhastasin, pool ajast läks okastraadi välja koukimisele. Juurekaelast 10-sendist ja jämedamat kadakat ei sae aga sellega ka (ja ei saaginud ka naabripoisi 3,5-korda kallim Stihl!). Võsakaga ümbert muust jamast puhtaks ja kerge "laasimine" ka aga maha võtad kadaka ikka kettsaega. Ehk "suvalise" kena puhta noorendiku hooldamine ja vanade lõputult läbikasvanud kiviaedade/karjaaedade ja loopealsete puhastamine on kaks erinevat ja spetsiifilist tööd. Selline koorem kuiva kadakat ei teki üldse lihtsalt, selle jaosk on ajakulu julgelt 4-kordne vs oleks sama hunniku mistahes muud puud oma maalt tükeldanud. Kusjuures puhtaks said u.20 ruutmeetrit jama... ruutmeetreid on sadu! Kõik muu saast päris "mitu" kärutäit on juba lõkkes tuhaks saanud. 
[Pilt: 3KbVTkYTtZ78PVGvBWP4g0SP_ityMjiEX7-aINJF...50-h937-no]
Vasta

(22-04-2019, 17:05 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
Eelmine oli klassikaline 180 ja see ei pidavat üldse suutma metsatööd teha. Tal ostetud maal omajagu tormimurdu ja eelmine aasta läks selle punniga sisse. Tund ja saag kinni, sest läks kuumaks. 
...

Kas keegi reaalselt läheb väikesaega pikka päeva pressima? Ja siis imestab, et ää suri, sunnik, kui kolmandat paaki järjest põhjagaasiga pani?

See on umbes sama, kui vedada soolo Berlingoga pidevalt 900-kiloseid koormaid Tallinn-Riia-Tallinn... Rolleyes

Sel on põhjus, miks pika päeva pressijad ei kasuta odavsaage. Ja see põhjus ei ole mitte tootjate promo ja margipimedus, vaid pisiasjad.

Kaks päeva aastas võib ka trusbaga ähkida.
Vasta

(22-04-2019, 23:16 PM)metsnik Kirjutas:  Kolmnurķ ja võsa? Ja siis räägivad ,et reduktorid on kehvad.Vaarikas on kolmnurga max,rohkem pole mõtet lõhkuda.

Ähh, marketingi jura. Toungue Tegelikult nad lihtsalt ei oska ju saage teha ja labaselt süüdistavad kasutajaid. Kasutusjuhend on lollidele ja Õigel Eesti Mehel on kõik vajalik emapiimaga kaasa antud.

Kolmnurk ei ole ette nähtud puidu saagimiseks. Nagu mainitud - puitunud kõrrelised ja peen, äsjapuitunud võsa. Mitte pöidlast jämedam lepik.
Vasta

Mul õnnestus mõned aastad tagasi saada ksf- käest üks puualla jäänud Stihl 021 millel käepideme korpus ära murdunud oli (Kui loeb siis tervitused!). Nüüd muidugi selgus veel tõsiasi-bensupaak ka katki läinud. Kuna õnnestus katkised osad uutega asendada siis sain ka nüüd lõpuks ära proovida mis asi see siis ka on. See on juba vana mudel aga minu jaoks uus asi.... Big Grin   Bensupaagi parandasin muidugi tinutuskolviga ära. Viimased pisikesed augud sain kinni mingi vanaksläinud liimiga mis üldse muidu ära ei kuivanud kui lasin pisikese leeklambiga üle. Mis selle tagajärjel juhtus,ei tea aga pidama selle paagi sain. Silmaga oli näha nagu oleks kergelt lakitud... Eks me näe kuidas see kooslus pidama jääb.
Võin niipalju öelda,et haige hommikuse seljaga plaanisin paagi tühjaks lasta. Lasin ikka päris kaua ja vaatan,et ei tahagi see bensiin paagis otsa saada... Võrreldes minu teiste vanade rontidega on see saag ikka hulga ökonoomsem. 20cm läbimõõduga puid on lust lasta. Oli ka üks hõbepaju 30cm alt. Sellest saab ka jagu. Pean ütlema seda,et see on üks targa inimese saag. Tagumine korpus on ehitatud nii,et see ei kannata sikutamist ega suurt murdmist. Hea on see küll,et asi läbi paindub aga ikkagi peab kogu aeg jälgima et kui saag puu külge kinni jääb,ei tohi sikutada ega murda. See ei ole hea vana HQ-millega võis kõike teha.  Olen siin pool päeva marutanud ja mulle asi meeldib. Kuidas töökindlusega on,ei mõista öelda. Kui saatusekaaslasi siis võib julgelt jutu jätkuks midagi lisada.
Pean veel mainima,et ostsin saele uue plaadi. Selle peale nüüd kindlasti mõni hea sõber aevastab.... teades seda asjaolu,et teen vahest mõne ka kahe peale kokku.

[Pilt: 1]

Õite nõrga korpus:

[Pilt: 1]

[Pilt: 1]

T.
Vasta

Aastasest sarapuu võsast lendab kolmnurk läbi ilma igasuguse vaevata. Võrreldes võsakettaga saab töö tehtud vähemalt 3 korda kiiremini ning lõpptulemus jääb nagu oleks niidukiga niidetud.
Pöidla jämedusega võsa on kolmnurgaga suhteliselt ideaalne lõigata ja ega sarapuu ja haava võsa väga palju jämedamaks ei jõu aastaga kasvadagi.
Vasta

(23-04-2019, 15:16 PM)Talupoeg taluja Kirjutas:  ...
Pean ütlema seda,et see on üks targa inimese saag. Tagumine korpus on ehitatud nii,et see ei kannata sikutamist ega suurt murdmist. Hea on see küll,et asi läbi paindub aga ikkagi peab kogu aeg jälgima et kui saag puu külge kinni jääb,ei tohi sikutada ega murda. See ei ole hea vana HQ-millega võis kõike teha.
...

Eks see seletab ka lattide nõrkuse - mootorsaagi ei tohi kasutada kangi ega kiiluna. Või noh, tohib ikka. Lihtsalt katki läheb väga kergesti. Toungue
Vasta

https://youtu.be/KxkZ-mqdeos?t=444  Valus on kohe lolle vaadata Big Grin
Vasta

(25-04-2019, 17:53 PM)Xtreme Kirjutas:  https://youtu.be/KxkZ-mqdeos?t=444  Valus on kohe lolle vaadata Big Grin

Mis seal nii väga lolli nüüd oli? Täiesti aus juhus, tüüp saagis tüve juba ennem läbi ja suht loogiline oli arvata, et järgmine pakk kukub vahelt ära. Ise ei tahaks ka saagi kuskile lume sisse lükata, seal võib olla kivi või mis iganes vastas... Pealegi antud kinnijäämine paljastas ka väga olulise puuduse sellel kloon-sael... kütuse paak läks katki.
Pöial püsti kõigile, kes 2 saega metsas käivad!

videot tuleb õige koha pealt vaatama hakata kuradi troll: https://youtu.be/KxkZ-mqdeos?t=427
Vasta

(26-04-2019, 08:51 AM)svenson Kirjutas:  Mis seal nii väga lolli nüüd oli?
...

Ainult saest mitte sittagi teadev ja mitte kordagi päris palki saaginud "operaator" kujutab ette, et otsaga lumme toetuv pooleldi laasitud rümp ei kiilu kinni. Ning kui lollusest/ahnusest/teadmatusest on saag kinni lastud mitmetonnisesse puusse, siis saab seda labaselt rapsides välja tõmmata.

Ei talu säärast asja ka "raudne" 254 (läks katki, kohe päris katki noore ja ägeda poisinoka käes).

Aga eks me kõik peame ikka ise need ämbrid ära proovima. Kuda see maailmamajandus ikka muidu kasvaks. Big Grin
Vasta

Kuulsin kunagi lugu plastmasskorpusega saest. Ei mäleta kes rääkis aga asi oli järgmine: Ostis mees poest sae ja peale mõningast kasutamist oli plaadikinnituse poldid korpusest välja veninud. Viinud siis sae poodi garantiiremonti aga seal öeldud,et oma viga... ei pea täiest jõust plaati kinni väänama. Olen ka paljudel saagidel täiest jõust muttrit lahti keeranud. No ei ole vaja seda nii kinni jõuga murda. Piisab parasjagu kinni keeramisest. No aga kui palju on see parasjagu ja kui palju on palju.... Smile

T.
Vasta

Eks neid teiste videosid ongi lahe kommida, samas ma lasen oma sae metsas iga aasta ikka korduvalt kinni igale poole, alates suurtest puudest, lõpetades kuradi pe..se kukkunud toomingatega. No mõtle palju tahad, puu ampsab sealt kust tema tahab. Seda just segametsas, erinevate puude koosluste puhul. Kuuse ja männiga vähe lihtsam.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Olen puu seest nii echot kui dolmarit välja murdnud kui pole varusaagi ega plaati/ketti Rolleyes
Vasta

Sai siis maakodus uus saag ära proovitud. Antud videos esimene käivitus minu käes. https://www.youtube.com/watch?v=sXmkBB-2BqQ&t=21s
Päris esimene siiski poes, sest tilk kütet oli sees.
Aga mida öelda - videos nähtav kuusk oli kännu kitsaimast kohast 1m läbimõõduga ja enamus osa 1,2-1,3m. Latt 28". Sellist jurakat jupitada mõnus. Kordagi ei tekkinud tunnet, et jõust puudu jääks. Korra lasin ka kinni, aga kiilusid vahele pekstes sain kenasti kätte. Minu keha sellega laasimiseks ja okste jupitamiseks paraku ei sobi, KW jääb väheks (minul, mitte sael). vana HQ242XP oli peenema osa jupitamisel omal kohal ja suur saag sai vahepeal puhata ja jahtuda.
PS Ärge verbaalselt väga pekske, antud puu seni suurim, mis langetanud olin. Kaamera taga on maja, mistõttu väga julge tunne just tegutseda polnud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 28 külali(st)ne