24-05-2019, 07:21 AM
Ei tea nagu, et liiklusseaduse järgi jalgrattaga võiks asulavälisel teel liikuda mtmes reas?
(24-05-2019, 09:03 AM)Walter Kirjutas: Mulle on arusaamatu miks kergliiklusteede olemasolust hoolimata ronitakse sõiduteele oma vokkidega - milleks need teed siis ehitati? Ja tunne on et mida kirevamas särgis/kallima rattaga/kuulsamas rattatiimis on pedaalija seda vähem tundub olevat oidu kõrvade vahel.
(23-05-2019, 20:18 PM)r.i.h.o Kirjutas: ...
Aga kõige tähtsam ja oluliseim on teed ületades silmsideme loomine autojuhi ja teeületaja vahel, ning seda olenematta kas oled jalakäija või rattur.
(24-05-2019, 11:23 AM)vanaain Kirjutas: Mul on auto,tunnen end jumalana.See ratturite punt ongi tühisused.
(24-05-2019, 12:03 PM)PlyVal64 Kirjutas: ... Aarma pani I'le täpi ja vallandas igakevadise ketivenitajate halakisa...
(24-05-2019, 12:23 PM)MeelisV Kirjutas: minul poleks selle vastu midagi kui linnades rohkem rattureid oleks s.t. oleks ehk vähem autosid AGA kuna neil puuduvad omad teed ja rajad siis kahjuks on nad rohkem õnnetuseks kui õnneks kaelas.
igal aastal raporteerivad linnaisad ja maanteeamet et tehti nii ja naa-palju kergliiklusteid ja me ikka mõtleme ratastele jne. reaalselt tehakse aga neid kus ja kuhu millal tehti midagi kesklinnas/südalinnas mägedes ? kui rääkida pealinnast
tehakse kuskile kõrvale - metsa linnalähedastele põllukülade ümber jms. praegu tehakse Järve metsa aga kesklinna ikka ei saa
ehk jah tehakse nn. tervisespordiks jooksjatele, rulluisutajatele, (sport)ratturitele aga reaalselt liiklusvahendina kasutamiseks kodu-kontor-kauplus-lasteaed-kodu jms. marsruut ei saa kasutada
minge üle lahe põhja poole või nt. rootsi ja mis seal on linnades omad rajad ja teed on olemas ja on ka kasutajaid väga palju.